Eriline riigipüha

Kui suurem osa eestimaalastest asutas end peale lipuheiskamist tavalisest pidulikuma kohvilaua taha, et Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamisega alustada, siis grupp Kärla jahimehi otsustas seda päeva teisiti mööda saata. Püüame siinkohal väikese pidiseeria abil seda kirjeldada.

Pidupäeva lipuviiri tõmbasid masti staažikas jahimees Toivo Vaik ja ilmselt viimaseid päevi seltsi liikmekandidaadi tiitlit kandev Aivo Roos. Silmapiiri tagant piiluv päike nägi, et kell on 8.15.

Foto: Kristel Hani

Iga algus on raske, ütleb vanasõna. Kuid seekord oli kõik teisiti, sest juba esimeset plekipaanist hakkas töö kohe ludinal minema.

Fotod: Toivo Vaik

Kuna tööhimulisi jahimehi oli kohale tulnud oodatust rohkem, sai tegevus käima pandud samaaegselt nii maja esi- kui tagaküljel. 

Tagapoole meestel läks asi lahti sellise vilega, et tahes-tahtmata tekkis esipoole omadel võistlushasart

Tagumistel keskjoon ületatud

Mingil ajahetkel läks plekitassijatel tuliseks, nõudmisi kiireks materjali tarnimiseks kõlas nii siit- kui sealtpoolt maja

Hakkab looma ...

Fotod: Kristel Hani ja Arne Saagpakk

Enne viimase pleki ülesminekut otsustati teha ühispilt.

Katusetalgute tegus meeskond vasakult alates: Aivo Roos, Mart Männik, Aarne Mesila, Kristel Hani, Toivo Vaik, Olav Etverk, Jürgen Tamm, Neeme Sinimeri, Priit Kuus, Tiit Kuus ja Arne Saagpakk. Pildimasina taga seisis sel hetkel Bert Aavasalu.

Viimaseks sättimiseks läks vaja tehnika abi

Foto: Kristel Hani

24.veebruar 2021 kell 11.18. Majal on katus peal.

Foto: Toivo Vaik

Kärla Jahimeeste Seltsi ulukite esmakäitluse hoone valmib Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi Euroopa investeeringud maapiirkondadesse toel. Meie tegevustest ja eesmärkidest saab täpsema ülevaate:

http://www.karlajahimehed.ee/2021/02/ulukite-esmakaitluse-hoone-valmib.html

KOHTUME LAUPÄEVASEL ÜLDKOOSOLEKUL!

Üldkoosoleku kutse

 Käesolevaga kutsub Kärla Jahimeeste Seltsi juhatus kokku seltsi erakorralise üldkoosoleku, mis toimub 27.02.2021 kell 10.00 Hirve maaüksusel.

 

Koosoleku päevakord:

1. Uute liikmete vastuvõtmine
2. Jahimaja ehituse tänase seisu tutvustamine ja kuludest aru andmine
3. Uute rahaliste vahendite kaasamise arutelu – “laen” – osamaksed ... jne.
4. Muud küsimused

Kui keegi ei saa osaleda, võib volitada enda eest otsustama meie seltsi liikmest sõbra, kes jagab sinuga samu põhimõtteid.

Seekordne koosolek toimub riigis kehtivate reeglite tõttu koos lume ja jääpurikatega nagu igal tõeliselt talvisel jahipäeval. Kes aga soovib peale koosolekut metsseajahti pidada, võtku varustus kaasa.

Foto: Janis Niit

KOHTUME HIRVEL!

Kokkuvõtete tegemise aeg.

Kuidas läks meil hooaja viimane ühisjaht?

Ehkki hirvede küttimiskohustus sai täidetud juba eelmisel jahipäeval, otsustati ära kasutada ka see ainus järelejäänud laupäev, mil pulle veel lasta võis. Hommikusel kogunemisel oli oma veerandsada entusiasti ja päev sai alata. Päeva lõpuks oli kütitud kaks hirvepulli.

Nagu varasematelgi kogunemistel oli esimeseks tegevuseks enne rivistust ehitajate töö seiramine. Seekord oli siis nädalaga saanud luukerest maja moodi asjandus.

Foto: Kristel Hani

Päev tõotas tulla keeruline, sest meie jahipäevade suur abiline ja pihtasaanud ulukite väsimatu ülesotsija Apollo oli eelmisel jahipäeval saadud vigastuse pärast "sinisel lehel". Ega keegi meist teagi, millise orgi otsa ta lumes sumbates sattus, kuid asi oli nii tõsine, et ta vajas loomatohtri abi. Head tervenemist talle!

Viimase jahipäeva rassimisest Apollo pääses. Aga teades, kui innukas jahindustegelane ta meil on, siis küllap ta oleks diivanil vedelemise asemel jahimeestega metsas ringi tuulata tahtnud.

Foto: Sven Mägi

Teadupärast on vanasõnagi öelnud, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Selgus, et juba eelmisel õhtul olid end taas Saaremaale vedanud meie jahisõbrad Järvamaalt. Ja päev tõestas, et nende abi osutus vajalikuks.

Rene Järvmägi ja Joel Potman on hirvejahti ikka tõsiselt kiindunud. Ega nad muidu võta igal nädalavahetusel ette edasi-tagasi kokku pea kümmet tundi nõudvat sõitu. Selle päeva vägevaid lumevõlusid sai üsna tõsiselt maitsta ka jahile pühendunud Terri. 

Foto: Toivo Vaik

Aga kui nüüd päevast jahiteemal rääkida, siis juba esimeses ajus sai pihta hirvepull ja seda isegi kahest relvast, ent ometi suutis ta sumada enam kui poole kilomeetri kaugusele sinna, kuhu paksu lume tõttu polnud võimalik ilma vastava tehnikata jõuda. Just siin oli abi Terrist, kes vaatamata ajus olemise väsimusest haavatud loomale järele sumas ja ta kinni pidas kuni kõige lähemale jõudnud kütt Neeme halastuslasu teha sai.

Terri: "No on neil pagana saarlastel ikka palju lund!" Aga mis käes, see käes.

Foto: Neeme Õige

Tunnustust väärib ka masin, mille tõid kohale Aarne Mesila ja Tiit Mägi.

Foto: Kristel Hani

Päev kulges edasi nagu ikka, ent rass esimese saakloomaga tegi meid ettevaatlikuks ja edasi tuli valida kohti, kus tabatud looma kättesaamise võimalused paremad oleksid. Eks selle tõttu tuli ka paar pullitühja aju, ehkki lehmade-noorloomade karjasid sai nähtud küll ja veel.

Kuni jõudis kätte hetk, mil tabati murtud ja ühtlasi ka äbariku sarvepaariga kakleja. Sellele loomale said pihta Taivo Villak ja Gert Aavasalu. Pildile jäädvustamise au loovutas Gert esimese lasu tegijale ehk siis Taivole.

Päeva lõpul saime pildile ka piikpulli, kelle haavamine suure rassimise põhjustajaks oli. Püssi saavad peale jahti nühkida Neeme Õige, Tiit Mägi ja Aarne Mesila.

Fotod: Toivo Vaik

Kuidas meie hooaeg läks?

Rahuloluks põhjust on. Kütitud on 113 punahirve, 10 põtra, 107 metskitse ja 32 metssiga. Kohustused täidetud peale metssea. Loomade arvukuse kontrolli all olemist näitab ka asjaolu, et meie maadel on liikluses viimasel aastal hukkunud vaid 3 metskitse. Varasemalt on need numbrid oluliselt suuremad olnud. Usume, et ka põllu- ja metsamehed on meiega rahul, sest suurematest kahjustustest teateid esialgu saabunud ei ole.

Metssigade küttimisnorm jääb küll täitmata, ent mitte sellepärast, et seajahti ei viitsita pidada. Tundub, et katkust kosumine võtab veel aega, ometi saab lastud iga püssitoru ette sattunud notsu. Sellele pildile on jäädvustatud kümmekond päeva tagasi ühel kuuvalgel ööl kütitud 3-4 aastane metskult, täpse lasu sooritajaks Taivo Villak. Foto: Rain Mesila

Kuna blogi järgmised lood tulevad ilmselt sellest, kuidas jahimaja kerkib, siis palus Arne ajada Toivol auto majja sisse, et proportsioone võrrelda.

Foto: Arne Saagpakk

Tänase lõpulooga on meie blogil ka pisike juubel. Nimelt on 10 aastaga saanud küljele 800 seiklust ja lugematu arv pilte.

UUTE KOHTUMISTENI MEIE JÄRGMISTEL ÜRITUSTEL!

Pakaseline jahipäev lõppes sarikaliikudega

Kui eelmine jaht viidi läbi põrgulikus tuisus, siis seekordne oli ekstreemsuselt järgmine ehk jaht arktilises kliimas. Aga teatud liiki jahimehed ongi vist kiiksuga, jahipäeva alustati 24 miinusega.

Rivistus toimus päikesetõusul, mil tavaliselt pakane kõige karmim on. 

Apollo: "Mehed, te mõelge veel, mõelge ..." 

 

Aga ei aidanud Apollo palved midagi, jaht läks mürinal lahti. Eks suurima vati said ajumehed, kellel tükati esines olukordi, kus rinnuni lumme vajunud kaaslast välja sikutada tuli. Ja kõige kurvem moment oli ju siis kui suure vaeva tagajärjel jooksis metsast välja mõni hirvelehm, vasikas või ka põder. Samas tundsid need end turvaliselt ja olid justkui pisut pahased, et sellise pakasega tülitati. Ajuti tundub, et ka ulukid on end jahiseadusega kurssi viinud.

Urmas: "Mis ma ütlesin! Kõige kindlam viis sooja saada on auto hange ajada ja siis seda koos välja kaevama-lükkama hakata!"

Sven teab räätsade väärtust ajus käimisel ja leiab, et see, millega Apollo hetkel tegeleb, näitab, et jahiõnn pole veel kusagile kadunud

Samal ajal rõõmustas Aivo, et näe, ongi juba soojemaks läinud, ainult -22 veel järel ...

Korraga avastas Kristel, et auto pakiruumis on võileivad härma läinud.

Kui auto välja sikutatud ja võileib automootori peale sulama pandud, liikus seltskond Lennuvälja poole. Seal oskasid aga hirved ajust välja joosta karjalauda juurest, kuhu kütte ei panda! Ikka teavad! Mis siis muudkui Orikülasse, kust eelmisel korral pullid enne aju algust välja jooksid. Ja olidki vennikesed kodus ilusasti! Siinkohal tuleb ära mainida ka asjaolu, et ega meie kütid pole üksinda hullud tegijad, külas olid ka meie alalised jahisõbrad Järvamaalt.

Aegajalt juhtub, et jahimees peab oma saaki hakkama veest välja tirima. Erinevalt kalameestest, kellel pole vist kunagi olnud juhust metsas kalu õngitseda.

Enne kui tabamuse teinud kütid oma saagile pilgu said heita, tuli mõnisada meetrit jooksnud ja jõkke sumatanud saak kaldale tõmmata. Selleks pandi rakkesse külalised Rene ja Joel. Et ka nemad tunneks, et hirvejaht pole sugugi kergem töö kui jäneste küttimine. Juhendab Jürgen.

Selle hooaja punahirv nr 111. Kohustuslik norm täidetud ning õnnelikud kütid Rein Maimann ja Priit Kuus said lõpuks koos saagiga pildile.

Sellega oli 6. veebruari jahipäeva esimene osa lõpule viidud. Edasi tuli järgmine etapp, kus ootas ehitusmeeste tänamine ja sarikapärja mahavõtmine.

Nüüd läks hästi peale kuum piparmünditee, mida oli kohe mitme liitrise termosega sarikaliikudeks kohale toodud.

Korraldati kiirkoosoloek, kus otsustati, et pärja peab alla tooma seltsi liikmekandidaat Aivo Roos. Vastutasuks lubati mehele kevadisel üldkoosolekul liikmeks vastuvõtmisel tugevat toetust.

Aivol hakkas korraga kiire ja juba oli ta enne veel kui ehitajad redeli kohale tassida jõudsid, tulevase katuse harja alla jõudnud.

Käes!

Esimees Aarne Mesila korraldusel pannakse reliikviaks saanud pärjanahk hoiule ja asetatakse peale maja valmimist seinale kõigile vaatamiseks.

Selle päeva pildisaatjad olid Kristel Hani, Arne Saagpakk ja Aivo Roos

Head Jahikaaslased! Tore hooaeg oli, meil on alati mõnus koos olla! Kohustus on täidetud, osalejatel külmikud saagist pungil ja ka pered on rahul. Ent päris hooaja lõpuni on veel kolm nädalat minna. Veel on vaja küttida metssigu, ehkki nende arvukus on meil suhteliselt maas. Et hirvküttimise kohustus on miinimum, siis on võimalik ühe nädala jooksul kohustusele lisa teha. Kui on veel kedagi, kelle seinale mahuks hirvesarvepaar, siis viimane võimalus selle hankimiseks on 13. veebruar. Koguneme taas kell 9. Küttida on metssead ja hirvepullid. See on siis ka selle hooaja viimane ühisjaht. 

KOHTUME JAHIL!

Homne jaht lõpeb sarikapeoga

Jaht on lõpusirgel ja kui homme kasvõi ühe hirvepulli kütime, on suure ühisjahtide perioodiga lõpp. Aga see ei ole ju kindel, kas saaki tuleb ja kui ei tule, jääb üks võimalus ikkagi veel. Mis kindel, on see, et meie jahimaja sarikad on peal, pärg püsti ja juhatus kutsub selle sündmuse puhul omasid kokku. Oleme homme kõik, kellel vähegi võimalik, kohal. Sarikapidu on läbi aegade olnud mistahes majade ehitamisel üks tähtsamaid sündmusi enne maja lõpikku valmimist.

Täna oli põhjust kutsuda pildile suure vaeva nägijad Tiit Kuus, Ott Lõugas ja Priit Kuus.

Kui luustik on püsti, pea siis sellele liha külge ei kasva...

Asjakohase pärja valmistas ehitajatele Toivo. Ja nagu Priit ütles, et sobib igati, sest ega pole tegemist mingi suvalise külamehe sauna ehitusega.

Fotod: Toivo Vaik

KOHTUME JAHIL JA SARIKAPEOL!

Ulukite esmakäitluse hoone valmib Euroopa Liidu toel.

Kärla jahimehed on juba pikalt mõlgutanud mõtteid päris ehtsast oma majast, kus oleks kõik tänapäevastele nõuetele vastav kütitud ulukite esmastöötlemise võimalused. Seni oleme toimetanud õuetingimustes varikatuse all. Konkreetsemaks läksid asjad peale seda kui paar aastat tagasi Kärla Jahimeeste Selts omandas Kuuse külas Hirve kinnistu.

Peale hoone projekteerimist ja vallavalitsuselt ehitusloa saamist esitasime PRIA-le taotluse Euroopa maaelu arengu fondist rahalise toetuse saamiseks. Taotlusele saime positiivse vastuse ja töö sai alata.

Mis on meie tegevuse eesmärk? Plaanis on ehitada selline hoone, kus oleksid olemas tänapäevased ruumid ja võimalused, et tagada kõik vajalikuid tingimused, mis hõlmavad ulukite esma- ja järelkäitlust. Meile on oluline, et oleksid olemas tänapäevased sanitaar- ja hügieenivõimalused nii ulukiliha väärindamiseks kui ka jahimeestele endile ning kohalikele nõuetele vastav kanalisastsioonisüsteem. Kindlasti vajame esmatöötluseks ruumi, kus saame kütitud uluki riputada, nahastada ja sinna juurde külmkambri võimalust. Samuti hilisemaks tegevuseks ulukiliha väärindamiseks mõeldud järeltöötlemise ruumi.

 Milline on meie objekt? Hoone on kavandatud ühekorruselise ehitisena, millel on viilkatus.Esimesel korrusel asuvad järeltöötlemise ruum, esik, wc, jahekamber ja esmastöötlemise ruum. Viilkatuse all asub pööning vajaliku inventari hoiustamiseks.

Jaanuarikuu lõpuks olime jõudnud ehitamisega nii kaugele.

Foto: Toivo Vaik