Esimeseks hiilims-varitsusjahiks koguneme 19.septembril kell 5. Küttimisel kõik hirved, metssead ja põdrapullid.
Lisan siis paar toredat pilti, mis minu käsutuses on. Ikka selleks, et tõsta jahiindu!
Olav Etverk pühendas end esialgu järelkasvu kokkutõmbamisele. Pilt on tehtud 4. septembril. Sama tegu kordas ta täpselt nädal hiljem, mil tõi sõbra kastanid tulest välja.
Foto: Triin Etverk
Aarne Mesila tänahommikune saak. Pauk asja ette.
Foto: Toivo Vaik
KOHTUME ESIMESEL ÜHISJAHIL!
Sokujaht on hea hoo sisse saanud. Eile õhtul küttis Jürgen Tamm sel hooajal juba viienda "äbariku", nagu ta oma saaki ise nimetas. Vaatamata vähearenenud sarvedele ei pruugi aga saakloom kasvult sugugi kehvakene olla.
Äbarikuks nimetame isast ulukit, kellel kasvavad sarved ei anna hindamisel välja mingit uhket tulemust. Aga äbarikud võivad olla väga erilise kujuga looduse vingerpussid. Samas ei ole tegemist ka teab mis tugeva loomaga soo jätkajana. Selliste ulukite loodusest eemaldamine on üks jahipidamise eelistusi.
Foto: Jürgen Tamm
Selle hooaja esimese karvaste sarvedega soku küttis Jürgen juba jahi avapäeval ehk 1. juunil. Seega jätkab mees oma tõuaretuse traditsiooni. Korjab ära äbarikud ja võtab lisaks kauneid medalitrofeesid. Eelmisel hooajal premeeriti Jürgenit õigete valikute tegemise eest parima trofeeküti tiitliga.
Foto: Toivo Vaik
Suvekuumus on kolinud augusti keskpaika. Talguteks oli 15.august igati sobiv päev, sest seekord polnud niipalju vaja füüsilisi pingutusi teha kui meil tavaks olnud iga-aastastel võsaraietel. Oli päev, kus enamuse tööd tegid ära masinamehed Aarne Mesila, kel tuli töötada kopp ees ja Madis Mets, kes sai hakkama kõikide jõutõstetega. Seekord oli rohkem vaja nõuandjaid, kamandajaid ja pealtvaatajaid. Aga kõik said oma ülesannetega kenasti hakkama ning plaanitu tehti teoks. Seega on senised rajatised uues kohas ja plats majaehituseks vaba. Pilte klõpsisid seekord Kristel Hani ja Toivo Vaik, kes said sellegi töövaeva eest päeva kirja. Aga lasemegi nüüd piltidel kõneleda.
Riputamise varjualune viimast korda selles kohas
Nagu igal ehitusel, nii ka meil alustati keskkonnamõju hindamisest ja projekteerimisest. Avalikul arutelul ühtki vastuväidet ei esitatud.
Kui kopp juba sobrama asus, said esimesed tulemused juba nähtavaks
Bert: "Noh, Peep ja Arne, käed külge!"
Gert ei saanud seekord osaleda, ta saatis enda eest asendaja
Neeme oli üks vähestest, kes esiisade aegadest pärit vandiraiuja oskusi veel teadis
Kui krempel juba Madise noka otsas, ei siis uuest asukohast pääsu pole
Kalevil jagus palju tarku nõuandeid, seda eriti naistele
Kristel: "Kasutage ainult selle firma töökindaid, siis võite olla kindlad, et te näpud on terved ja ka peenemate ettvõtmiste jaoks nippimisvõimelised."
Madis: "Täpne silm ja head riistad - need viivad sihile."
Terri: "Eks need väsi, kes rohkem rabanud on..."
AGA SUUREM ANDMINE JAHIMAADEL ALGAB ÜSNA PEA. SELLEKS JÕUDU, TÄPSET SILMA, TARKA TROFEEVALIKUT JA PALJU PÕDRAKÄRBSEID KRAEVAHELE!
Üks meie jahikaaslastest, nimelt pikaajaline blogi fotograaf Kristjan Teär on pealinna nii ära kadunud, et temast pole pikka aega olnud kõppu ega kippu. Eks see suurlinna elu inimese endasse haarabki ja nii pole mees ammu ka meile jahil seltsiksolemist pakkunud.
Aga õnneks pole ta meid päris ära unustanud. Täna potsatas blogi postkasti kiri pealkirjaga "Pealinna inimesed said ka metsa ja tegid paar pilti." Seame siis need siia ritta ja lugedes piltide autori nime võime tõdeda, et Kristjan pole metsa päris üksinda enam minna julgenudki. Ehk juhtub mees koos oma kaaslasega ka algaval hooajal meile kohale tulema!
Sokujahi hooaeg näitab paisumist. Isendeid ikka langeb saagiks. Järjekordne trofee hindamislaualt, omanikuks ja täpse käega kütiks Olvav Etverk. Roheline punn pildil näitab, et käitud on jahimehelikult ja saagiks võetud õige väärtusega loom.
Õige valik "tõuaretuse" mõttes
