13.2.18

Ruutloendus läbi viidud

Vaatamata külmale ilmale läks ruutloendus õnneks, kohale oli tulnud kuus jahimeest. Seltskond oli küll väikesearvuline, aga loenduse läbiviimiseks piisav.

Ruutloenduse tulemus saab olla siis eriti täpne kui eelneval päeval on värsket lund sadanud. Seda ka hommik näitas, et mets oli tööks igati hästi ette valmistatud.

Ruudus olnud jälgede arvukus näitab, et loomi liigub. Numbrid ei tähenda seda, et sealt on tingimata nii palju loomi läbi käinud, olla saab ju ka edasi-tagasi liikumist. Aga andmed annavad ulukite arvukuse määramiseks aluse. Siin on spetsialistidel abiks teadlaste poolt väljatöötatud valemid.

Jälgede loendamise tulemus siis selline: 12 põtra, 5 metssiga, 71 hirve, 76 metskitse, 1 jänes, 32 rebast, 5 kährikut, 4 nugist ja 2 oravat.

Tulemuseta jäi aga metsseajaht, selleks oli seltskond liiga väikesearvuline
Foto: Arne Saagpakk

7.2.18

10. veebruaril taas ühisüritus

Jahimehed talveunne juba ei jää, ka siis kui suuremad madinad metsades läbi on. See on vana teada-tuntud tõde. Eriti veel sii kui on energilisi eestvedajaid. Juhatuse liige Arne Saagpakk kutusub ilusa talve saabumise tähistamiseks jahimehi metsa. Viiakse läbi ruutloendus ja peale seda läheb lahti maruline metsseajaht. Ruutloenduse läbiviimiseks kogunemine Karujärve teel TAE ALAJAAMA juures Saatu tee ristis kell 9. Ruutloendus kestab ca 1-1,5 tundi ja siis läheb seajahiks. Loota on ka saaki, sest Arne juba teab, kus sead pesitsevad.

Ülestähendamisele lähevad kõikide ulukite jäljed, kes meil hooaja lõpuks metsa alles jäänud on.
Foto internetist

KOHTUME ÜRITUSEL!

2.2.18

Taivo Villak on hundijahimees

Täna õhtul tabas hundi Taivo Villak. Foto saatis blogisse Rain Mesila, jahilugu on lubatud homseks. Seega saavad kõik blogihuvilised peagi teada, kust ja kuidas ning millistel asjaoludel Willem tabati.

Kuna jahilugu pole veel laupäeva õhtuks saabunud, saab blogija jutustada sellest, mida ta Kõrkküla hundist juba eelnevalt teadis. Umbes kolm nädalat tagasi ühel õhtul helistas blogijale tuttav naine, kes rääkis, et tema auto tulede ees läks Kõrkkülas üle tee hunt. Samas aga pööranud uuesti teele ja läinud tuldud rada tagasi. Helistaja lisas veel, et olnud selline väike loom ja kuidagi tokerdunud kasukaga. Tema meelest ei olnud tegemist koeraga, ta olevat saanud looma päris hästi vaadelda. Siis sai see teave otsekohe antud edasi Kõrkkülas elavale Kärla seltsi esimehele Aarne Mesilale. Kõrkküla on selline küla, kus elab Kärla jahimehi ikka päris mitu. Möödus umbes nädal kui helistas taas keegi ja rääkis sarnast lugu nagu eelminegi hunti näinud inimene. Seega sai kinnitust asjaolu, et see loom tõesti sealkandis ringi liigub.
Nüüd on asi nii kaugel, et uluk on küti saagiks langenud. Loodame, et saame peagi blogi kaudu vahendada värske hundijahimehe hundijuttu. 

Pühapäeval saabus blogisse ka küti enda kirja pandud lugu. Taivo Villak:

"Ega siin midagi üleloomulikku olnud. Hunti oli nähtud juba varem ja mõnel jahimehel olnud ka sihikul, kuid looma ei tabatud. Võtsin siis asja oma õlule. Metsa sai pandud sööt ja kaamera ka puu külge. Ei tulnud kaua oodata kui pildil oligi hunt. Nii mõnigi õhtu ja hommik sai istutud niisama ja lõpuks tasus ootamine end ära. Reede õhtul kella kaheksast läksin siis esimesele katsele. Püssi autost välja võttes riivas püssilukk ukseposti nii et tuli koju remontima minna. Püss korda saadud, otsustasin metsa tagasi minna. Pukis koha sisse seadnud, vaatasin ringi ja sealt ta tuli mööda kraavi äärt minu poole, liikudes vaheldumisi metsa sisse ja uuesti välja kuni sain ta ilusti kirbule. Tabasin keske selgroogu ning jäi  kohe maha.
Selline oligi  minu hundijaht."


Kiitus täpse silma ja käega kütile!!!


SIINOHAL SELGITAME, ET HETKEL ON MAAKONNAS HUNDILOAD LÄBI. OLUDE MUUTUMISEST ANNAME OTSEKOHE TEADA.

27.1.18

Alustati pullvasikaga, lõpetati medalipulliga

Selle hooaja lõppu jäi kroonima väga ilus jahipäev. Hommikusele kogunemisele oli lisaks kolmekümnele Kärla jahimehele saabunud ka jahikülalised pealinnast ja Järvamaalt. Esimesena meile juba teatud-tuntud Jüri Murel ja tema truu abiline Arukuuse Boss. Järvamaalt olid seekord hirvejahil jahimehed Karl Lõoke ja Rene Järvamägi, viimsel kaasas vapper laika nimega Kotkapesa Kedrach. Siinkohal märgime ära, et tublid jahikoerad väärivad igati oma uhkeid nimesid, sest nende töö näitas kõrgtasemel olekut igal selle päeva minutil.

Aga las päev räägib iseenda eest. Avapaugu tegi Toivo Vaik, kes võttis neljasest "kiirjooksjate brigaadist" maha hirvevasika.

Toivo: "Tundub lausa uskumatuna, et hirved koerte ees nii suurt kiirust üles võtavad. Oli igatahes joppamine, et üks neist elutähtsasse kohta tabamuse sai. Aga ju peab jahimehel ikka õnne ka olema."
Foto: Endel Pank

Oli mis oli, saak sai Olavi massinasse ära sätitud ja üles võeti järgmine aju. Seal läks lahti tõeline möll. "Lahing" oli igati 100-aastase vabariigi vääriline, sest koerad suutsid küttide ette ajada kolm hirve, kes kõik ka saagiks langesid. Jahikülaline Karl Lõoke tõdes, et tabamuse sai tema elu esimene punahirv, kuna Järvamaal olla see elukas suhteliselt tundmatute metsaasukate nimekirjas.

Karl: "Sõita Saaremaale ja küttida hirv, mida see jahimehe hing veel ihaldada võiks..."
Foto: Kristiina Lõoke

Teise hirve tabas Kristiina Lõoke, kellele assisteeris lõppfaasis Rain Mesila. Ka Alar Aavasalu lendulastud kuul sai ühele hirvele saatuslikuks. Hingepaugu andis loomale Rene Järvamägi

Rene (vasakul) ja Alar oma saagiga

Seega läks nii, et mõlemad järvamaalased said Saaremaal oma püssid hirvi küttides tahmaseks. Igatahes tasus meestel see pikk teekond ette võtta!

Tirimist ja sikutamist sel päeval jätkus.

Kolmas aju sai kohe algul hoo sisse sellega, et koerad ajasid pullikarja liikvele. Raadiojaamadest saime teada, et nähtud oli teiste seas ka ühte väga uhket trofeelooma. Ei läinudki pikalt kui anti teada, et saagiks oli saadud medalipull. Täpse tabamuse tegi Sven Mägi.

Sveni tabatud loom oli nii uhke, et operaatoreid lendas kohale alates kohalikest väljaannetest kuni New York Timesi meesteni välja. Päevakangelasest kütt jäi seekord pildi keskele.
Fotod: Arne Saagpakk

Sven oma saagi kohta: "Poleks uskunud, et neid pulki seal üleval võib nii palju olla!"

Jahiplatsile jõudes tänati Dianat suurepärase jahipäeva eest, mis omakorda oli vägevaks lõppakkordiks käesolevale jahihooajale. Kokku sai kütitud 70 punahirve, mis on viimaste hooaegade rekordiks. 

2017/18 hooaja lõppu jäi tähistama suurepärane ülesvõte. Innustuseks neile, kes on taas rivis septembrikuus algaval uuel hirvejahi hooajal. 
Fotod: Alar Aavasalu

Kokkuvõtteks saab tubli töö eest Kärla jahimehi kiita. Samas ei saagi enese kiitmise tähtsat tööd kellegi teise hooleks jätta. Suurepärane hooaeg jääb meie seltsi ajalukku oma märkimisväärsete tulemustega. See kõik annab jõudu end koguda uute jahihooaegade tarbeks.

KOHTUME JÄRGMISE HOOAJA ESIMESEL ÜHISJAHIL!

26.1.18

Lisateade homse jahi kohta

Bert Aavasalu andis teada, et Jüri Murel koos oma tubli laika Bossuga on homme jahil. Mõningatel andmetel on isegi kahte koerameest oodata. Tore, saavadki vaheldumisi panna. Seega on homme üks tuunikas jahipäev, kõik püssimehed kütiliinil! Kohtumiseni!

21.1.18

Eelviimane jaht tõi saagi

Eilne jaht läks suurepäraselt, ilm oli mõnusalt talvine-päikseline ja looma oli liikumas näha. Saagiks saadi kaks punahirve, mõlema looma tabamisega sai hakkama Priit Kuus. Üks jooksis veel Olav Etverki suunas ja sai siis ka temalt tabamuse, mis jalust maha võttis.

Eeri Suurpere tundis rõõmu oma isiklikust trofeest, mida teistega jagama ei pea

Vahepeal levis ka kumu, et ajus oli nähtud hundijälgi. Kui aga kütiliinilt tuli küsimusi hundi liikumise suundade kohta, siis taandusid need jäljed algul šaakali, lõpuks juba rebase omadeks. Aga et mets igat masti jälgi täis on, seda oli näha kõikjal.
Kuna lumele maha jäänud märkidest saadi kinnitust, et Priit oli tõepoolest ka teisele hirvele pihta saanud, otsustati aeg maha võtta, ära pidada lõunapaus ja seejärel ulukit jälitama asuda. Edaspidine näitas, et see taktika osutus õigeks.

Igaüks nosis oma võileiba seal, kus talle mugavam tundus. Mida pikemalt mäluti, seda paremad mõtted pähe tulid
Fotod: Kristel Hani

Lõunapaus peetud, võttis Jürgen Tamm oma Terri ja lähti läks jälitamine. Pärast veerandtunni möödumist andis Terri valjuhäälselt teada, kus haavatud uluk asub. Tubli taks hoidis looma niikaua kinni kuni peremees kohale jõudis ja halastulasu sooritas. Et mõlemad kütitud loomad asusid teedest kaugel, siis tuli taas kasutada Olavi supermasinat, mis ka talvistes oludes oma ülesandega suurepäraselt hakkama sai.

Suurema vaeva nägijad koos saagiga jahiplatsil poseerimas: vasakult Olav, Jürgen koos Terriga ja tubli kütt Priit.
Foto: Arne Saagpakk

Nüüd hakkame valmistuma hooaja viimaseks ühiseks hirvejahiks. Kogunemine 27.jaanuaril kell 10. Kõik eelnev lubatu samadel tingimustel, mis siiani.

KOHTUME JAHIL!