Nagu lubatud, nii ka läks

Üldkoosoleku kutses sai lubatud, et kui see peetud, siis järgneb elamusterohke ja külluslik jaht. Mis lubatud, see sai ka teoks, sest selles päevas pettunuid ei olnud.
Ka üldkoosolek läks korda, kvoorum oli koos ja vastavad otsustused said tehtud. Üldiselt tundus, et püstijalu koosolek enne jahti ongi parim viis sellise ürituse läbiviimiseks.

Kavas olevaid projekte ja nende elluviimise rahastamisvõimalusi tutvustasid juhatuse liikmed Aarne Mesila ja Arne Saagpakk.

Foto: Kristel Hani

Kas kiireid otsuseid mõjutas asjaolu, et koosoleku alguse ajaks oli jahiplatsil juba kohal kaks kütitud hirvepulli, mine tea. Eks kõik õiged jahimehed kipuvad ju metsa! Tublide tabamuste tegija oli kiire reaktsiooniga Taivo Villak. 

Taivo: "Neid hirvi oli seal koos oma paarikümnepealine kari!"

Foto: Jüri Mesila

Ei antud sel päeval armu mitte kellelegi. Päeva saagiks langes kaks rebastki, üks kohe hommikul, teine enne lõunat. Täpse tabamuse autoriteks olid Tiit Kuus ja Gert Aavasalu.

Kui Tiit juba jahil on, siis ei saa ükski uluk olla kindel, et ei pea oma nahka turule tooma

Foto: Arne Saagpakk

Päris tõeline mürgel läks aga lahti teises ajus, sest päris algul oli kuulda raadiojaama teateid, et metsatukk on värskeid hirvejälgi paksult täis. Ühel hetkel pani Arne Saagpakk aju seisma, et paluda abi hirvepulli vastu, kes seisis ähvardavalt temast umbes 15 m kaugusel ja tundus, et oli sisse võtnud ründava poosi. Vaatamata ajumeeste poolt tehtavale valjule häälele ei kavatsenud uluk paigast liikuda. Meie jahipraktikas igatahes erandlik nähtus. Kuid ega kõik jahil juhtuv ole ju pelgalt "jahimehejutt", seda teavad kütid hästi ja nii läks asja uurima kõige lähemal asuv kütt Priit Kuus. Peagi toimus ka lask ja sellega oligi rünnakuoht ellimineeritud.

Ei ole just meeldiv vaadata sellise ähvardavas poosis oleva loomaga tõtt kui su jahirelv autos järgmist kütiliinis olemist ootab

Ilmselgelt medalit vääriv trofee 

Fotod: Arne Saagpakk

Ent juba kütitud hirvele lähenedes selgus tema väidetava agressiivsuse või pigem nõrkuse põhjus. Nimelt oli loom tervislikult nii kehvas seisus, et temast peale trofee muud ei saanudki. Kõik peale uhke sarvepaari jäi looduse toiduahelasse ringlemiseks. Väliste tunnuste põhjal võis vaid oletada, et loom oli põdenud juba pikka aega väga tõsise vigastuse tagajärge. Kas selle põhjuseks võis olla jooksuajal konkurentidelt saadud "keretäis" või oli millalgi toimunud kokkupõrge maanteel mõne suuremat tüüpi masinaga, sellest aru saada polnud enam võimalik. Kui selles loos üldse midagi positiivset oli, siis see, et pikka aega piinelnud loom sai vaevast lahti.

Aga aju kestis edasi ja tuli hetk, millal suurem kari ennast näitas. Nad tormavad üldjuhul kõik koos ühest kohast välja ja palju olenab asjaolust, kus see väljamurdmise koht on. Seal lähedal seisnud Janis Niit jõudis teha kaks tabamust, millest kohe jäi maha noor hirvepull. Teist tabatud ulukit hakati kohe rohket vererada mööda jälitama ja lõplikult võttis hirvalehma maha Kaljo Lihulinn.

Janis: "Nägin, et tabasin looma, siis kadus see võsa suunas ja korraga ta ei paistnudki enam. Selgus, et oli ühe liivakünka taha maha jäänud."

 Kui saak metsast välja tiritud, siis sai ka mõlemad tabamuse teinud mehed pildile võetud

Fotod: Toivo Vaik

Viimases ajus oli sees üsna suur seakari, kes ajust välja tulles tegid täiesti ehtsat seatraavi. Pole just igapäevane juhtumine seakatku ajal näha sellist metssigade hulka korraga. Ülikiire jooksuga liikuvat siga kerge tabada pole, ometi sai sellega hakkama meie kõige tegusam jahinaine Kristel Hani. Tehtud lasust jäi maha päris korralik veresoru ja haavatud looma hakkas jälitama Jürgen koos Terriga. Tabamiskohast mitte väga kaugel leiti maas lamav piraks kult ja hingepaugu andis talle Jürgen Tamm.

Kas võimas loom ka katkuvaba on ja kas sealt ka väärt kihvatrofeed tulemas, näitab lähiaeg

Kristeli sõnul näitavad looma taga olevad "pallid" juba ära, mis tüüpi tegelasega seekord pistmist on.

Fotod: Arne Saagpakk

Peale otsese jahisaagi leidub metsas ka muud, mida jahimehed aegajalt välja toovad. Nii ka seekord kui Teet Vakrõõm oma selle päeva trofee leidis.

Foto: Toivo Vaik

Jõuluootuses jääb enne jahirahu väljakuulutamist veel kaks laupäeva, mil jahti pidada saab. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 8.detsembril kell 9. Kes soovib eelnevalt hiilides tegusid teha, see teadku, et jätkuvalt on jõus korraldus, et põtra hiilimisest me ei küti!

KOHTUME JAHIL!

Laupäeval enne jahti üldkoosolek

Head seltsi liikmed!

Seoses kavandatvate ehitustöödega meie omandis oleval kinnistul vajame ettevalmistustööde läbiviimiseks teemakohaseid üldkoosoleku otsuseid. Kuna meie korraline üldkoosolek toimub teatavasti maikuu viimase reede õhtul, siis on juhatusel vaja kokku kutsuda ERAKORRALINE ÜLDKOOSOLEK.

Selle asja võtaksime ette enne laupäevast ühisjahti ehk hommikusel kogunemisel. Palume kõigil, kes vähegi osaleda saavad, tulla sel hommikul välja. Kuna meil kehtiv kord näeb ette ka võimaluse volitada teist seltsi liiget enda eest hääletama, siis oleks hea kui need, kes tõesti kohale tulla ei saa või ei taha, vormistaksid kaaslase nimele volituse. See võib olla ka lihtkirjaline, saadetud teatena meilitsi või digiallkirjastatud dokumendina. Peaasi, et teie tahe saab selgelt ära näidatud, keda volitate ja ka see sinna kirja, et volitus käib 1.detsembri 2018 üldkoosolekul otsuste tegemise  kohta.
Peale koosolekut enneolematu, saagirohke ja naudinguid pakkuv ühisjaht!

Kohtumiseni!

Nii väikesest seltskonnast otsuste tegemiseks ei piisa. Sellisel viisil saab fikseeritud vaid need tegelased, kes teiste jahimeeste söödakohtades ringi luuravad.

Foto Olav Etverki rajakaamerast

Kadrilaupäevasel jahiretkel jäi domineerima Tiit Kuus

Taas üks igatpidi õnnestunud jahipäev. Hommikuses rivis seisis 34 meest-naist. Hea on tõdeda, et meie seltskonna jahikirg ei jahtu veel niipea ning ilusaid jahipäevi ootab ees veel ja veel.

Jahijuhataja Arne Saagpakk: "Tänaseks päevaks teile kolm märksõna: ohutus, ohutus ja veelkord ohutus! Liiga palju loeme meediast selle hooaja jahiõnnetustest juba! Kõik reeglid on vastuvaidlematult täitmiseks ja kes eksib kasvõi pisiasjas, see peab koju kõndima!"

Saagiks langes seekord seitse ulukit. Kui rääkida selle päeva liiderjahimehest, siis tuleb rohelisele alusele seada kõigepealt Tiit Kuus. Tiit oli nii kõva mees, et hommikupoole võttis ta rajalt maha selle kandi kõige suurema kraakleja-hirvepulli. Seda oli näha ta sarvedest, mis olid kohe mitmest kohast murdunud. Oli selle "külakaklejaga" kuidas oli, aga vorstivabrikusse ta viimne teekond läks.

Tiit Tiidule koos mehise käepigistusega kuuseoksa ulatamas

Fotod: Kristel Hani

Aga ega saak sellega Tiit Kuusi jaoks lõppenud. Teisest ajust jäid tema laskudest maha hirvelehm ja vasikas. Ehkki teiselt poolt toetas teda ka vend Priit Kuus, kes aga tunnistas teise tabamuste paremust ega pretendeerinud küti rohelise taustaga tähistatavale nimele.

Neeme Õige jaoks algas jahipäev aga koidikul, mil ta küttis põdravasika. Neeme on selle hooaja üks produktiivsemaid jahimehi ja temast tuleb blogis juttu ilmselt veel ja veel.

Foto saatis Neeme Õige

Eks me ole ju igal aastal põdravasikatega veidi kimpus olnud ja ega see hooaeg ka mingi erand pole. Seda enam oli väärt ka järgmine saak, mille küttis Jürgen Tamm.

Jürgeni saak tuli taevakanali kaudu mõõtes välja tirida enam kui 550 m kauguselt tabamise kohast. Pärapõrgust, kus tehnilistest vahenditest oleks abikõlbulik olnud vaid helikopter. Üks tegusamaid abilisi selle asja juures oli ta truu jahisõber Terri. Aga eks teised ka ikka veidi sikutasid.

Foto: Rain Mesila

Ehkki detsember juba tulekul, ometi leidis Timo Jõeäär oma laskesektorisse jooksmas noore hirvepulli, kelle sarvepulgad alles karvased olid. Igatahes väärt saak hirvede laskekohustuse täitmisel ja selle looduse vingerpussi populatsioonist kõrvaldamisel.

Timo sai pildile alles siis kui saakloom juba jahiplatsile jõudnud oli. 

Foto: Toivo Vaik

Pildil poseerib Timoga koos ka meie seltsi üks suurematest austajatest Arukuuse Boss, kes järjekordselt koos oma peremehe Jüri Mureliga meile pealinnast appi tulnud oli. Bossi nimi pole ilmaasjata rohelisele taustale pandud, vaid tema oli see, kes seitsmenda saaklooma küttis. Tegu oli nimelt kährikkoeraga, kes pidi kauge sugulase "relvadele" alla andma ja oma hinge rabametsa jätma. Saakloom oli ennast enne talveunne jäämist nii priskeks vitsutanud, et Boss ei hakanud teda sealt välja tassima. Samas väärib Boss oma nime rohelisele alusele panemist ka selle tõttu, et läbi aegade meil külas olles on ta ikka suure hulga saakloomi jahimeestele ette ajanud. 

Aga meil pole veel põhjust pühi ootama jääda, sest osa tööd on jätkuvalt tegemata. Järgmiseks jahiks koguneme 1.detsembril kell 9. Kes soovib sel hommikul hiilida-varitseda, see teadku, et küttida lubatud on kõik masti punahirved, metssead, metskitsed ja hundid-šaakalid-kährikud.

KUNA MEIL ON KÜTTIDA JÄÄNUD VEEL VAID ÜKS PÕDER, SIIS SEDA ME HIILIMISEST EI LASE, VAID JÄTAME AJUJAHI KOMPVEKIKS!

KOHTUME JAHIL!

On põhjust Neeme Õige veelkord pildile sättida

Metssiga on meil saanud peaaegu sama haruldaseks ulukiks kui karu, ilves või hunt. Seda enam on väärt esitleda meest ja tema trofeed, sest täpne käsi, selge silm ja eriline jahiõnn võivad korraga ühte punkti sattudes imet teha.
Neeme Õige on mees, kes sai haruldase saagi suure metskuldi näol, kellel pealekauba veel suurepärased ja terved kihvad.

Esialgsel hindamisel oli tulemus 119,65 punkti ehk siis vaid 0,35 vähem kui kuldmedal. Seega, asi tasub suurele näitusele saatmist!

Palju õnne, Neeme!

Pildid saatis Neeme Õige

Järgime soolise võrdõiguslikkuse printsiipi

Peale eelmist jahipäeva küsis minult üks meie blogi fänn, et kas me oleme kokku leppinud selles, et me soolise võrdsuse värki ka arvestame. Ikka selleks, et riigiametnik Liisa meile kaela ei kargaks. Nimelt oli ta tähele pannud seda, et üle-eelmisel jahipäeval küttisime pelgalt emasloomi ja eelmisel korral isaseid. Aga võrdsus peab olema, see tuli välja ka tänasest jahipäevast.

Selle jahipäeva esimese täistabamuse tegi Urmas Pildre: "Jõudsin esimese hirvelehma rajalt maha võtta kui talle järgnes ülejäänud hirvede lendsalk. Neid ei jõudnud enam lasta, sest pilk tuli vastu taevast tõsta."

Foto: Tiit Ennemuist

Siginat ja saginat jätkus, kuni meile keskkonnainspektorid kaela sadasid. Oleme alati nende kontrollkäikudega rahul olnud, sest teadmine, et nad võivad ükskõik, millal mistahes jahipaigas välja ilmuda, hoiab korra majas. Täna läks ka hästi kui mitte arvestada seda, et üks mees peab oma unustamise pärast väikese "märkuse" ära kannatama. Aga ei hullu midagi, väike meeldetuletus kulub ikka marjaks ära.

Jürgen rõõmustab, sest tänu inspektorite külaskäigule sai ka tema teada, et ta asjad kõik OK! on.

Jahijuhataja ei mängi mitte inspektoritega kaarte, vaid näitab, mida ta päeva jooksul paberitele kirjutanud on. Teada on, et Aarne Mesila tööga jäädi rahule.

Nojah, jätkame soolise võrdõiguslikkuse teemal. Et asi klapiks, tegi Arne Saagpakk täkke ühele isasele hirvele ja sai tasuks mitte just kõige uhkema trofee. Aga jahijumalannat tuleb tänada ka siis kui üldse midagi küttida õnnestub. Nii ka seekord ja pilt ise näitab kui rahul kütt oma saagiga on.

Arne: "Kuuli väljumisava tunnistan küll enda omaks, aga ..."

Fotod: Kristel Hani 

Et siis igatpidi tasakaal kehtiks, lõpetas jahipäeva Neeme Õige, kelle saagiks langes üks alaealine metskits. Loomal olid küll meessoole omased tunnused küljes ja ehk see korvab siis ka selle, et kahe eelmise jahipäeva kokkuvõttes olid emased ühe loomaga plussis.

Neeme saakloom igatses vist juba talve, vähemalt kasuka värv viitas sellele. Igatahes lume tulek jäi tal nägemata.

Foto: Kaljo Lihulinn

Nagu ikka, on ka selle päeva lõppakkord seotud Olavi massinaga. Tegelikult peaks vist kirjutama suure algustähega Massin!

Foto: Arne Saagpakk

Päeva lõpuks sai Arne Saagpakk foto Tartumaalt, kus tema jahimehest sõber Põder küttis põdra ja saatis meile oma pildi kadetsemiseks. 

Nonii, siinkohal siis pilt jahimees Põdra kütitud põdrast ja mis seal ikka, kadetseme siis!

Foto: Ray Põder

Meie aga jätkame. Järgmine jahipäev 24. novembril algab kogunemisega kell 9.00. Kes soovib varasemat hiilimisjahti teha, peab võtma ühendust Arne Saagpakuga, kes on järgmise jahi juhataja.

Nädala keskpaiku selgus, et laupäeval on meil taas kohal külalisjahimees Jüri koos oma vapra laikaga. Kellel vähegi võimalik, palun tulge sel päeval välja! 

KOHTUME JAHIL!

Täna oli üks pulli tegemise päev

Selline päev oli tõepoolest. Ent mitte ülekantud tähenduses, vaid selle sõna otseses mõttes. Isadepäeva eel langes saagiks 2 põdrapulli, 1 põdra pullvasikas ja 2 hirvepulli. Vähe sellest, isaste rodu täiendas ka üks suurepärane kütitud metskult. Päris korralik revanš eelmise laupäeva emasloomade saagipäevale. Ehk aitas õnnistatud päevale kaasa ka see, et meil oli taas abilisi pealinnast. Väga tõhusad abilised igatehes, seda tõestas päev.

Päeva lõpuks oli taevakanali kaudu selgeks saanud, et Arukuuse Boss (pildil eespool) oli maha jooksnud 35 kilomeetrit. Ühe suure osa sellest maast tegid kaasa ka koeraomanik Jüri Murel (pildil jahijumalanna poolt õnnistatud jahisauaga) ja temal abiliseks olnud Kristjan Teär.

Foto: Toivo Vaik

Aga hommik algas kolme saagiks langenud põdraga. Noore põdrapulli tegi endale saagiks Tiit Ennemuist.

Mullutu noorik Kristel on oma küla eitedelt kuulnud, et see, kes mardipäeval põtra näeb ja seda katsuda saab, pidavat terve aasta kena olema.

Foto: Kristel Hani

Suurema osa oma ajast rekkakabiinis Euroopa teid mõõtev Rain Mesila leidis korraks vaba momendi ja astus masinalt maha.  Ja oh imet, otse sinna, kus teda ootas saakloom!

Priit Kuus tegi tõsist tööd ja oli kindlalt päeva parim. Mille pärast, selgub siis kui vaatate ka järgmist pilti.

Tänase päeva hirvepulli mehed - Priit Kuus ja Martin Saar. Noortel jahimeestel leidub kindlasti kusagil veel vaba seina, kuhu trofeed sättida. Aga enne on vaja muretseda üks suuremat sorti anum, kus uluki peadest trofee valmis keeta 

Fotod: Toivo Vaik

Kui veel kusagilt mõni hea pilt laekub, siis saab see siia lisatud või kehvema asemele välja pandud.

Nonii, üks saabuski veel. 

Martin ise ütleb nii: "Seda pulli ootasin ma juba aastaid. See mul esimene. Kui ta kraavist läbi kalpsas, olin ma juba valmis. Jumal tänatud, et koer ka mulle appi tuli ja pulli kinni hoidis. Tänu sellele sai sooritatud ka korralik hingepauk. Õppisin sellel hetkel palju, eelkõige seda, et koera tasub usaldada. Ta ei hulla niisama, vaid tema eesmärk on sind abistada." 

Foto: Rein Maimann

Nagu eelpool juttu oli, siis eriti mehiseks tegi selle päeva Neeme Õige poolt tabatud kopsakas metskult. Uluki leidis mees sellisest pärapõrgust, kus Olavi saagikogumise masina tarbeks tuli isegi metsasaega teed rajada. Aga mis metsas maas, see ka välja tuuakse! Ka viimasest rabaperse august! 

Nüüd saabus ka teine pilt. Õnnelikust kütist ja uhkest saakloomast, kes on saanud meie metsades harulduseks. Ja veel millised kihvad! Esmasel vaatlusel priske ja terve loom, aga lõppkinnituse annab muidugi labor.

Siga küll, aga kehamassilt oli võrdne noore põdrapulliga.

Foto: Neeme Sinimeri

Kuid ei saa senist jahiõnne jätta ja küttimas tuleb käia seni kuni Diana meile õnne ja armastust ja halastust jagab. Et selle pikkust kindlaks teha, siis koguneme 17.novembril kell 9.00. 

KOHTUME JAHIL!