29.4.13

Loodust ei häiri miski, tema toimib omasoodu

Kehtigu vana või uus jahiseadus. Vaielgu jahimehed ja maaomanikud riigiga või isekeskis. Olgu kevad jahe või soojarikas. Loodust ja ulukeid ei häiri miski. Neil on vaja elada ja oma igapäevaseid toimetusi toimetada. Just sellepärast võib loomi ja linde kadestada, et neile on ette antud loodusseadused, mida inimene muuta ei saa. Siinkohal mõned kaunid pildid tärkavas looduses toimetamisest, mis on saadud kaamerasse 28.aprillil.

Kiiresti kõhud täis ja siis pesa ehitama!

Mina kasvatan oma sarvi siis kui loodus seda mulle ütleb.
Fotod: Kristjan Teär

Paneme uue soojustuskihi peale, paistab, et jääaeg on tagasi.
Foto: Toivo Vaik

27.4.13

Jahipidamise vajalikkusest lühidalt

Loodusmees Val Rajasaar seletas Facebookis hästi ja lühidalt lahti jahipidamise olemuse nende jaoks, kes sellest aru ei saa. Kõlab kui hea definitsioon.

Val Rajasaar: Eesti rikkaliku ja mitmekesise, eriti liigirikka looduse keskel elamine ei ole inimestel võimalik ilma jahinduseta. Teaduslikult määratud laskelimiitide järele tuleb tegeleda vabatahtlikel küttidel ise peale makstes sellega, et inimeste elu siin riigis looduse vahele ära mahuks. Suurkiskjate arvukus on inimese taluvuspiirist ja ka allesjäänud looduslikest maastikest, mida on aina vähem, see [muutunud looduskeskkond], mis ei hoia sõraliste arvukust enam normaalsetes piirides. Inimene siin on tekitanud probleemid looduse oma regulatsioonide kihvakeeramisel ja nüüd peab ka inimene vastutama selle eest, et loomad oleksid terved, populatsioonid jätkusuutlikud ja inimene siia vahele veel ka ära mahuks. Jahimehed teevad seda, tasuta. 

Uue jahiseaduse teemal loe ka Postimehe juhtkirja: 26.04.2013


26.4.13

Eile Riigikogus vastuvõetud jahiseadus

Seadus hakkab kehtima 1. juunist 2013 juhul kui Vabariigi President selle välja kuulutab. Ava link Riigikogu lehel, kliki märksõnal "Lõpptekst" ja loe terviseks! 

Soovi korral tutvu ka seaduse menetluskäiguga Riigikogus!

Saad ka alloleva lingi alt oma arvutisse laadida:
Jahiseaduse lõpptekst 04.2013.pdf
Blogipidaja kommentaar postitus allpool

Võimalus hääletustulemustega tutvuda SIIT


 Hirvemamma: "Olukord tundub praegu kuidagi ähmane..."
Foto: Arne Saagpakk

25.4.13

Täna see juhtuski...

Täna hommikusel Riigikogu istungil võeti uus jahiseadus vastu. 

Allikas: Riigikogu
Seadus ise hakkab kehtima 1. juunist, aga vajab veel Vabariigi Presidendi heakskiitu ja mitmeid rakendussätteid. Riigikogu stenogramm eilsest istungist SIIT


Blogipidaja kommentaar:

Imelikku on seaduses ikkagi. Looduses vabalt liikuv uluk on riigi oma. Jahimehe omandiks saab see alles siis kui ta on seaduslikult kütitud. Küll aga nõutakse jahimeestelt riigi omandis oleva uluki poolt tekitatud kahjud välja isegi siis kui küttimislimiit on täidetud. Ometi pole ühelgi jahiseltsil võimalik küttida näiteks põtru limiidist rohkem. Põder on põhiline metsanoorendike rüüstaja, seega on ta suurim metsade kahjustaja.


Iga normaalselt mõtlev inimene peaks aru saama, et jahimehe omandis olev ehk siis kütitud uluk ei saa enam mingit kahju tekitada. 
Ometi on see kummaline vastuolu seadustatud. Ehk oleks mõttekas see säte kohtus vaidlustada ja lasta see põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada? Ehk Vabariigi Presidendi juriidilised nõunikud avastavad selle vastuolu ja seadus saadetakse Riigikokku tagasi?



Pildil oleva kahjustuse peab edaspidi kinni maksma jahimees, ehkki selle tekitas riigile kuuluv uluk (kes on veel vägagi elus ja liikuv).
Foto: Kristjan Teär


Postimehes erapoolikult ja ka Delfis
Erametsakeskus rõõmustab 
Kalle Pallingu artikkel "Vana jahiseadus oli ajale jalgu jäänud"
Tõnis Kõiv vastu võetud seadusest
Karel Rüütli: Uus jahiseadus tõrjub metsast lihtsa jahimehe ning meelitab kohale välismaa rahajõmmid 
Jaak Aaviksoo kommentaar aastast 2011
Probleemid Torgus
Maalehe kajastused
Uuest jahiseadusest Erametsaliidu jt lehelt

Lisaks värvikad kommentaarid jahimeeste foorumis: Uus jahiseadus
Menetlusteema

EJS-i presidendi Margus Puusti pöördumine jahimeeste poole (enne otsuse vastuvõtmist)

Eelmisel nädalal saime informatsiooni, et Riigikogu keskkonnakomisjon on lõpetanud Jahiseaduse eelnõu menetluse ja suunanud selle teisele lugemisele. Teade oli meile ootamatu ja arusaamatu. Jäi täiesti selgusetuks, milleks selline kiirustamine. Seoses kujunenud olukorraga kutsusin reedeks, 19. aprilliks kokku erakorralise juhatuse koosoleku. Ka juhatus tõdes, et tegemist on põhjendamatu kiirustamisega, mis ei taga seaduse eelnõu vajalikku kvaliteeti. Juhatus vaatas eelnõu täiendatud ja muudetud teksti läbi ja tekkis hulgaliselt küsimusi ja küsitavusi. Nendele küsimustele ei olnud võimalik vastuseid leida, sest eelnõu juurest puuduvad rakendusaktide eelnõude tekstid. Eelnõule lisatud rakendusaktide eelnõudel puudub sisu ja seega leidis juhatus, et menetluses ei ole jälgitud õigusloome head tava, mille kohaselt peaksid seaduse eelnõule olema lisatud ka rakendusaktid. Vastava avaldusega pöördus juhatus esmaspäeval ka Riigikogu fraktsioonide poole. Loodan, et Riigikogu saadikud mõistavad meie muret ja lahendavad kiirustamisest tekkinud situatsiooni.
Pean vajalikuks Teile teatada, et olen tekkinud olukorra pärast väga tõsiselt mures. EJS on siiani seisnud selle eest, et Jahiseaduse eelnõus oleksid kaitstud meie jahimeeste huvid ja tagatud ulukipopulatsioonide ja jahinduse kestlik areng. Mingil ajal tundus meile, et osa poliitikuid on jahimeeste muredest ja hirmudest uue eelnõu osas aru saanud ja hakanud eelnõuga sisuliselt tegelema. Keskkonnakomisjonis tekkis sisuline diskussioon. Eelmise nädala keskkonnakomisjoni otsus saata eelnõu teisele lugemisele juba sellel nädalal purustas meie lootused.
EJS juhatus ja mina isiklikult ei toeta eelnõu sõnastust, mis saadeti teisele lugemisele. Vähe sellest, selline sõnastus ja regulatsioon kujutab tõsist ohtu meie rahvusliku jahinduse kestlikule arengule.
Loe edasi...


15.4.13

Kährik - üks meie metsade nuhtlusi


Kährikkoer on lõplikult ärganud. Ta ei ole küll sügava talveune magaja ja tihti kooserdab ka kesktalvel sulailmadega ringi, kuid talveunest ta mingil ajal lugu peab. Kunagi meile toodud võõrliigina levib hoolega, küti teda palju tahad. Hävitab kõike, mis liigutab või piiksub, eriti meeldib talle tühjendada maa peale tehtud linnupesi. 

Olen kährikut näinud ka vastpoeginud kitsemammit ja tema tallekest kimbutamas. Kord oli mul juhus näha isegi sellist olukorda, kus metssigade söödaplatsilt vilja maitsma tulnud kährik ajas põrsastega emise metsa tagasi. Küllap sellepärast, et põssad olid veel tillukesed ja ema otsustas nende säästmiseks taganeda. Uskumatu küll, kuid kui poleks ise näinud, ega usukski.


Eesti Entsiklopeedia kirjutab nii:

Kährikkoer, ka kährik (Nyctereutes procyonoides), algselt Ida- ja Kagu-Aasia koerlane, keda on karusloomana sisse toodud paljudese maadesse. Kährikkoer on madalajalgne, väga koheva halli-pruuniseguse karvastikuga, „nägu” ümbritseb pikkadest karvadest kohev ring, näol must mask; tüvepikkus 50–80 cm, saba kuni 25 cm. Kehamass suvel enamasti 5–6 kg, sügisel kuni 13 kg. Jooksuaeg on veebruaris-märtsis, mõnikord ka veel aprillis. Tiinus kestab umbes 60 päeva. Aastas on tal harilikult üks pesakond 6–11 pojaga. Suguküpsus saabub 9–11 kuu vanuselt. Urgu läheb tal vaja ainult poegade ja taliuinaku ajaks. Taliuinak on katkendlik, soojade ilmadega võib talvel ringi hulkuda. Oma alglevilas elutseb kährikkoer segametsades, otsides toitu peamiselt veekogude kallastel.
1934. aastal  hakati kährikkoera „looduse rikastamise” eesmärgil introdutseerima omaaegse NSV Liidu Euroopa-ossa, farmiloomana kasvatati teda juba 1929. aastast. Toidu suhtes on kährikkoer leplikum kui teised kiskjalised farmiloomad. Kährikkoer on uues keskkonnas väga kohanemisvõimeline, muutes ka oma toitumisharjumisi. Paljudes kohtades kujunes ta segatoidulisest loomast valdavalt lihatoiduliseks, kes maast toitu otsides sööb ära nii selgrootud kui ka selgroogsed, kellest jõud üle käib. Ta tühjendab agaralt maaspesitsevate lindude pesi. Mõnel pool pannakse tema süüks kanaliste arvukuse vähenemist. Kährikkoer on üks peamisi marutaudi levitajaid.

Kaks ühe hoobiga: eileõhtuse sigadepassimise tulemus.
Tekst ja foto: Toivo Vaik

12.4.13

Šaakalid Läänemaal

Maailmas toimuva globaliseerumisega on kaasa läinud ka ulukid. Nii nagu meie saame ilma piirikontrollita sõita Suurbritanniast Kreekani välja, on leidnud Eestimaale tuleku mooduse šaakalid. Kuna talv oli karm ja meri veel siiani kindla jääkaane all, on teoreetiline võimalus, et mõni isend üle mere Saaremaale tulnud, täiesti olemas. Ole metsas liikudes tähelepanelik ja hoia fotokas käepärast!

Geeniuuring otsustab Läänemaa šaakalite saatuse

4.4.13

Ulukid on kevadeootuses

Päike käib juba päris kõrgelt ja lumikate väheneb tundidega. Liigse vee võtavad öised miinuskraadid. Lõplik lume sulamine on veel kaugel, ent lohutada võib ennast sellega, et aastal 2013 ei alga muruniitmine aprilli viimasel nädalal.
Et kevad tuleb, see on kindel. Nagu Joosep Tootsi laps, kes ükskord ikka tuleb, sest ega ta tulemata saa jääda.
Ulukid on saabunud päikselistest ilmadest vaimustunud. Koguvad endasse lisaks maisele ka taevast energiat, mida pikk ja kurnav talv on organismist tublisti välja uhanud. Kes talve üle elanud on, need jäävad.

Vähene pala küll, ent millised ehedad vitamiinid!

Mitte ainult leib, vaid ka puukoor vajab luusse laskmist!

Käib küll! Veerand sajandit tagasi oli iga eestlane valmis kartulikoori sööma.

Nugis: "Kuule, pildimees, eramaal ei tohi omaniku loata viibida!"

Oh, isegi väikene küngas paneb hingeldama. Vist oli ikka tõsine talv!
Fotod: Kristjan Teär

1.4.13

Täna kõik salajane avalikuks

Tooge nüüd salakütitud sarved välja! Oodata on veel politsei pressiteadet, et päeva lõpuks võtab politsei ka kõik salarelvad ametlikult arvele. Kasutame tänast päeva oma salaasjade päevavalgele toomiseks!!!

Loe täiendavalt:

http://ejs.ee/et/uudised-ja-teated/1385-salatrofeed-naeitusele.html

Noorel jahimehel Märt Männikul polnud veel püssigi, aga muudkui tassis metsast sarv sarve järel välja. Lõpuks jäi ikka vahele!
Foto: Toivo Vaik