6.12.13

Taas sai üks susi jahimehelt tina

Ei ole hundisugu Saaremaal lõppenud. Ega lõpegi vist. Mis siin viga elada, kliima parajalt soe ja liha lidub nii metsas kui karjaaedades vabalt ringi.
Hea on see, et mõni neist hallivatimeestest ka jahimehe toru ette satub, sest teatud mõttes on hundid meile, jahimeestele, ju konkurendid. Muidugi mitte lambaaedikutes.
Kas Koimlas lastud isend on oma jälgi jätnud ka meie jahimaadele näiteks Lagenõmme või on meil endil pesakond olemas, sellele veel vastust pole. Täpsemini selgub asi siis kui maa valgeks läinud on. Seniks aga kõigile jahimeestele - silmad lahti ja ja ära värista kätt kui hundiga kohtud. Üks luba on veel püsti!

Loe lähemalt:
http://www.saartehaal.ee/2013/12/06/koimlas-lasti-hunt/

Et blogijal meie maadel viimasel ajal kütitud hundist pilti panna pole, sätime siia teda esindama ühe teise koerlase ehk kähriku. On rumal loom, keda on üpris kerge püssiga tabada, kes läheb nii kastlõksu kui laseb ennast ajujahi ajal kasvõi kaikaga küttida. Hunti tabada on sadu kordi keerulisem. Seni teadaolevatel andmetel on Kärla Jahimeeste Seltsi hundikütid Janis Niit ja Jüri Mesila, viimane neist on toonud jahitrofeede näituselt ära koguni hundikolju kuldmedali. Ilmselt ei ole kaugel aeg, mil mõni meist taas hallivatimehega kohtub.
Foto: Arne Saagpakk

Üks huvitav lugemine veel Meie Maast. Ka selline hirvetrofee on esitlemist väärt. Loe: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=56346