30.8.14

Pidu oli vägev

Enne suurema jahihooaja algust on meil tavaks saanud pidada jahiõnne tegemise nimel maha üks korralik jahipidu. Seda koos perede ja meile oluliste külalistega. Nädal tagasi sai see teoks ja tuli välja sama mõnus nagu eelmistel kordadelgi. Mis sest, et ilmataat lasi meist üle paar suuremat sorti äikesepilve ja andis aegajalt sahmaka vett, et jahimehed pidu pidades üle ei kuumeneks. Jahijumalanna Diana on aga alati jahimeeste poolel ja ta oli vist sel päeval koos ilmataadiga ilmastuudios, sest vihmasahmakad tulid just neil hetkedel kui seltskond oli telgis jahisuppi maitsmas või varjualustes mälumänguga ajusid ragistamas.

Päev algas rivistuse ja jahipealik Aarne tervitusega, millele järgnes käepigistus juubilar Ülole.
   


Ent jahimehed on selle poolest tuntud kui kiiksuga inimesed, et neile meeldib lisaks küttimisele tegeleda ka jahitrofeede väärindamisega. Nende abil on võimalik meenutada jahiretki ja koguda teavet, milliseid manuseid peavad kaasas kandma metsaelanikud, et oma positsioonist loomariigis aimu saada. Põhimõte on selles, et mida uhkem trofee, seda kõrgem staatus. Vägevate sarvekandjate hulgas elab aga ka neid loomi, kellele on uhkete sarvede asemel lastud pähe kasvada looduse vingerpusse. Õige jahimees aga väärindab iga trofee ja sellega austab ta oma saagiks langenud ulukit. Ulukist lugupidamine tagab edaspidise jahiõnne. Järgnevalt killuke esindatud jahitrofeedest, kus oli lisaks sarvedele näha ka kuldikihvu ning hundi- ja karukolju. Kõige alumise trofeefoto keskel on ka üks "tundmatu" trofee, mille kohta oskas selgituse anda vaid selle omanik Olav. Kes tahab teada, peab Olaviga ühendust võtma.







Peale rivistust ja trofeede imetlemist algas tõsine töö. Enne seda kinnitati jahisupiga keha, et kõik suudaksid pikale ja tegusale päevale vastu panna.



Päeva üheks põnevamaks osaks oli oma teadmiste ja osavuse proovilepanek. Moodustati viis võistkonda, kes kandsid huvitavaid nimesid nagu "Sokupill", "Karsklased", "Vahtraalune", "Unus ära" ja "Salakutid". Võisteldi ulukite elu tundmises, kokkamises ja napsivalamises. Parima kokkaja tiitlile pretendeerija pidi võimalikult täpselt pooleks lõikama toore kartuli ja napsivalaja võimalikult täpselt ühe valamisega jaotama kolme klaasi pool liitrit jooki. Võistlused valmistas ette Toivo ja teda abistas kohtunikuna Greta. Üks huvipakkuvamaid tegevusi oli õhupüssist märkilaskmine, mille korraldas Kalev
Järgnevate piltide pealt on võimalik vaadelda, kuidas võistlused läksid.

 


 





Parimaks kokkajaks osutus Olav, kes lõikas kartuli täpselt grammipealt pooleks. Napsi valas endale ja teistele kõige võrdsemalt Aarne. Mälumängu ja täpsuskatsete tulemusena asus võistlust juhtima võistkond "Vahtraalune", nende kannul marginaalse punktivahega "Sokupill" ja "Karsklased".  Siis läks aga lahti laskevõistlus, peale võistlust jäi lasketiir avatuks kõigile soovijatele.




Laskmises näitas paremaid tulemusi võistkond "Vahtraalune", teisele ja kolmandale positsioonile tulid "Karsklased" ja "Sokupill"

Lastevõistluse korraldas ja viis läbi Maret. Sellel platsil jätkus sagimist pidevalt, isegi vihmapahvaku ajaks tuli tulevased jahimehed varju alla meelitada. Kuna parimateks osutusid kõik võistlejad, siis jagus ka auhindu kõigile.

Fotod: Kristjan Teär

Jõudis kätte liha vardasseajamise aeg. Vardasse ajasid naised, küpsetajaks mehed. Pildile jäid viimased.

Foto: Neeme Õige

Siis läks lahti pidu. Päeva lugesid kordaläinuks kõik, kes said kohale tulla. Kes ei saanud, need kahetsegu ja oodaku järgmist võimalust. 
Siinkohal on paslik tänad meid võõrustanud pererahvast eesotsas Sandriga. Meie koostöös sai kõigil tore ja meeldejääv päev veedetud. Küllap läheb korda ka peagi algav suur jahihooaeg. Selleks kõigile kivi kotti!

29.8.14

HERMAN PAHAPILL 90

Tänane juubilar, eluaegne metsamees ja meie seltsi auliige Herman Pahapill on maakera tallanud juba 90 aastat. Nii väärikas juubel on meil esimest korda. Hermann on mees, kes teab metsas toimuvast kõike, sest kogu oma töömehe tee on ta veetnud metsa majandades ja kasvatades, lisaks kulutanud oma vaba aega jahil käies. Jahimehena oli mees rivis niikaua kuni aastad seda lubasid. Tänaseks on ta jahimehe teatepulga üle andnud oma tütrepojale, kes on meie seltsis hea jahikaaslane.
Herman on tuntud täpse ja seaduskuuleka mehena. Tema käest võis alati küsida nõu kui milleki ise jänni jäädi. Soovime kogu seltsiga Hermanile tervist ja jaksu!

Meie seltsi ajaloost on teada, et Herman küttis kõigi aegade kõige esimese põdra Kärla maadel, milleks luba eraldati. Herman on pildil esireas vasakult teine ja hoiab oma põdratrofeest kinni.
Foto Kalev Teäre kogust

Ka esimese meie maadel kütitud punahirve aitas Herman (hoiab köiest) metsast välja tirida. Täpse käega kütt oli eelmine juubilar Ülo Metsmaa, kes aga ise ei ole millegipärast pildile jäänud.
Foto: Rein Maimann

25.8.14

ÜLO METSMAA 70

24. augustil tähistas oma juubelit üks meie seltsi väärikamaid liikmeid Ülo Metsmaa. Mees, kes on enda sõnul jahimeheks sündinud, pikka aega seltsi eesotsas olnud, sadu ulukeid küttinud, oma poegadest jahimehed kasvatanud ja lisaks veel ka teistele noortele jahimeestele õpetussõnu jaganud.

Ülo on mees, kes teab jahindusest kõike. Seltsi liikmete poolt sai Ülo palavad õnnitlused ja kingituse peol kätte. Blogipidaja aga kavatseb minna mehele sobival ajal külla, et siia saaks üks mõnus lugu mehest, kes on olnud juba sündimisest saadik jahiõnnega koos.

Kus Ülo pajatamas, seal leidub alati naerusuiseid kuulajaid
Foto: Kristjan Teär

Üloga ei hakka mitte kunagi igav. Ta teab jutustada loodusest, jahipidamisest, kalapüügist, omab teadmisi maailmaasjadest, majandusest ja poliitikast. Eluaegse tehnikamehena saab hakkama kõigega, mille üheks komponendiks on metall. Tunneb relvi, laskemoona ja on olnud läbi aegade üks kõvemaid laskesportlasi.

12.8.14

Selle aasta pidu 23.augustil

Suur kuum sai mööda ja nüüd on taas aeg maha pidada üks tõsine pidu. Koguneme samasse kohta Kõrkkülas, kus me oleme oma kaks eelmist aastaüritust ära pidanud, 23.augustil kell 14. Kui keegi veel ei tea, kus meie lemmikpeopaik asub, küsigu vanemate olijate käest ja tulgu kohale.

Tunneme end vabalt, maitseme šašlõkki, sööme jahisuppi ja pistame nahka eelmise hooaja kõige viimase kütitud hirve. Seda küll grillvorsti näol, mis meid on jaanuarikuu lõpust alates sügavkülmikus oodanud.

Ei puudu ka baar, muusika ja meelelahutus. Saab lasta märki, panna proovile oma teadmised mälumängus, mis sel aastal on ka enam mänguline kui eelmistel. Lastele omad mängud. Meenutame meie vabanemist okupatsiooni alt, sest just sel päeval möödub 25 aastat Balti ketist.

Maksa osalustasu 10 eurot ja anna teada, mitmekesi tulete. Tee seda hiljemalt 21.augustiks ükskõik, millise juhatuse liikme juures ja sellega oled end peole lunastanud. Võta kaasa oma pere, hea sõber või sõbratar, elukaaslane, siin piiranguid ei ole. Kaaslaste eest juurde maksma ei pea. Peaasi, et seltskond mõnus saab.

KINDLASTI HAARA KAASA JAHITROFEE, VAATAMATA SELLELE, ET SEE ON JUBA EELMISTEL PIDUDEL SUL KAASAS KÄINUD. ILMTINGIMATA OLGU KAASAS KÕIK MEDALITROFEED.
KELLEL ON TROFEEDE HULGAS PÕNEVAID VÕI ERISKUMMALISI LOODUSVINGERPUSSE, KA NEED ON OODATUD. ÕIGE JAHIMEES VÄÄRINDAB IGA TROFEE JA NÄITAB SEDA TEISTELE.

Kuulsid, pidu tulemas, lähme ka! Ja võtame oma trofeed kaasa!
Foto: Janis Niit