3.12.17

Esimene lumine jahipäev

Eile küll mingit erilist lund polnud, ometi oli maapind kogu päeva meeldivalt valge. Täpselt selline kui jahimehel vaja. Ei mingit sumpamist, ometi on kogu fauna endast maha jätnud hulga kirju. Selliselt, et aru saada, kes mis paigus elab.

Juba esimesse ajusse minnes olid Lagenõmmes jäljed, mis viitasid jahimeeste kõige suuremate konkurentide olemasolule kohapeal
Foto: Toivo Vaik

Et keegi ei arvaks, et taksijälgedega püütakse blogihuvilisi nörritada, selle tõestuseks sai hundi jälje kõrval demonstreeritud inimkätt
Foto: Kristel Hani

Aga kui kirjeldada jahipäeva, siis võib taas nentida, et poole selle päeva saagist tuli seltsi naispoolelt. Hirvepulli küttis Aarne Mesila ja põdravasika Kristiina Maria Lõoke. Aarne trehvas oma pulliga varahommikul põllumehe silorullide lähistel, seega on ühele maaomanikule vähemalt selle looma poolt tekitatav kahju ellimineeritud.

Aarne ilmus hommikusele kogunemisele juba koos saakloomaga
Foto: Toivo Vaik

Suurema osa nädalast pealinnas veetev Arne Saagpakk asus jagama sealt kaasa haaratud trofeemedaleid ja -diplomeid. Neid aga ei jagunud mitte kõigile soovijatele, vaid ikka neile, kes väärt trofee küttinud olid. Lohutusringis said kõik osalejad aga 2018.aasta jahikalendri omanikuks
Foto: Kristel Hani

Taas sai nenditud, et hirveuputus pole meil veel üle läinud ja seda ulukit jätkub. Kuna päev oli aga pühendatud peagi lõppeva põdrahooaja kohustuse täitmisele, siis selliselt püüti ka aega täita. Hirvedega on meil teadagi võimalik jännata veel uue aasta esimese kuu lõpuni.

Kristiina oma päris esimese põdrasaagiga: "Lõpuks ometi ..."
Foto: Timo Jõeäär

Aga kuna kõigil on külmikud mitut liiki ulukilihast tehtud toodangut täis, otsustati seekord loomadelt nahk maha tõmmata ja saak lihaks teha. Järgnes ligi paar tundi tööd mõnusa aasimise keskel. Sellised me kord juba oleme.

Lisaks küttimisele sai Kristiina suurepäraselt ka põdravasika nahastamisega hakkama. Meestel oli selle võrra kergem, eemalt sai vaid mõned õpetussõnad teele saadetud
Foto: Toivo Vaik

Koju minnes jäi vaid tõdeda, et hundiprobleem on meil päris tõsine ja tuleks vaid lund, et võsavillemitele tõsist säru teha saaks. Vastasel juhul on suvel lambakarjades jälle häda käes.

Aga põdrajahi hooaja lõpp läheneb kohutava kiirusega. Viimaseks ühiseks põdrajahiks koguneme 9.detsembril kell 10. Hommikusest hiilimisest võib küttida põdravasikat ja -pulli. Loomulikult kütime ka teisi lubatud saakloomi. Hirvedest on eelistatud lehmad-vasikad. Ka metssiga, hunt, šaakal, rebane, kährik. Tööd jätkub.

Õhtupoole näitas Taivo Villak, kuidas metskitsele juurde hiilida ja see ilma pauguta saagiks võtta. Kanged mehed need Kärla jahimehed!
Foto: Priit Kuus

Kõik me oleme aegajalt kuhugi teel. Me tahame jõuda kohale, sinna, kus meid keegi ootab. Käes on kõige heitlikemate ilmade aeg, mida Eestimaa kliimas kohata võib. Kord on teed libedad, kord head, kord märjad, kord täis salakavalat musta jääd. Praegune märksõna on muutlikud teeolud. Soovime kõigile turvalist kohalejõudmist!
Kaunist pühade-eelset aega!
Foto: Kristel Hani

KOHTUME JAHIL!