28.8.15

Sel hooajal meile külalisjahimehi ei tule

Kärla Jahimeeste Seltsi juhatus otsustas oma 27. augusti koosolekul muuhulgas alljärgmist:

Seoses sigade Aafrika katku laialdase levikuga anname oma panuse katku ärahoidmiseks Saare maakonnas ja SEL HOOAJAL EI VÕTA ME VASTU KÜLALISJAHIMEHI VÄLJASPOOLT SAARE MAAKONDA. Otsus on kohustuslik kõigile seltsi liikmetele.


Kahjuks tuleb sel hooajal ka väga huvitavatest külalistest loobuda
Foto: Kristjan Teär

Samas tuletame meelde, et kõigil jahimeestel, kes jahil kaasa löövad, peab olema tasutud jahipidamise õiguse tasu. Ärme siis seda pisikest liigutust tegemata unusta. Kes ei soovi jahipidamisega tegeleda ja püssi kapist välja võtta ei kavatse, see ka maksma ei pea.

Lisaks hoiatame, et jahiseaduse muudatused ei ole seni Riigikogu poolt heaks kiidetud, seega pole veel lubatud metsseajaht seisvast autost, kunstlikku valgusallikat kasutades ja kõik muu, mis jahiseaduse muutmise eelnõus kirjas on. Ootame ära seaduse muutmise Riigikogus!

25.8.15

Põtrade ja punahirvede küttimismahud kokku lepitud

SAARE MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU 24.08.2015 KOOSOLEKU
                                               PROTOKOLL



Kuressaares, algus kell 09.00, lõpp kell 09.35.
Juhataja: Kaja Lotman;
Protokollija: Roland Rüütli;
Osalesid: Jaan Sink, Andrus Sepp, Marko Trave, Vilmar Rei.
Puudusid: Mati Tang, Rein Kirst, Aivar Kallas.
Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest üle poole liikmetest on kohal.

PÄEVAKORD:

1.      Kokkuleppe sõlmimine põdra küttimismahu ja –struktuuri määramiseks 2015. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa;
2.      Kokkuleppe sõlmimine punahirve küttimismahu ja –struktuuri määramiseks 2015/2016. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa;

1.      Kokkuleppe sõlmimine põdra küttimismahu ja –struktuuri määramiseks 2015. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa;


LEPITI KOKKU: põdra minimaalne küttimismaht ja –struktuur 2015. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa on järgmine:

Jahipiirkond
minimaalne küttimismaht
Aste
12
Eikla
5
Kaali
15
Kaavi
11
Kallemäe
9
Karja
8
Kihelkonna
12
Kuressaare
23
Kuumi
10
Kärla
17
Laimjala
18
Laugi
21
Leisi
10
Liiva
25
Lümanda
10
Metsküla
5
Mustjala
12
Orissaare
15
Pihtla
12
Pärsama
12
Salme
10
Tamse
25
Torgu
12
Tornimäe
15
Valjala
12
Võhma
12
Üru
12
Kokku
360

Küttimisstruktuuri soovituslik ettepanek: pulle mitte rohkem kui 30%, lehmi ja vasikaid mitte vähem kui 35%.


2.      Kokkuleppe sõlmimine punahirve küttimismahu ja –struktuuri määramiseks 2015/2016. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa;

LEPITI KOKKU: punahirve minimaalne küttimismaht ja –struktuur 2015/2016. aasta jahihooajaks jahipiirkondade kaupa on järgmine:

Jahipiirkond
minimaalne küttimismaht
Aste
27
Eikla
20
Kaali
22
Kaavi
28
Kallemäe
8
Karja
33
Kihelkonna
20
Kuressaare
32
Kuumi
20
Kärla
38
Laimjala
9
Laugi
40
Leisi
20
Liiva
3
Lümanda
25
Metsküla
30
Mustjala
25
Orissaare
25
Pihtla
16
Pärsama
20
Salme
40
Tamse
3
Torgu
15
Tornimäe
11
Valjala
20
Võhma
30
Üru
20
Kokku
600

Küttimisstruktuuri soovituslik ettepanek: pulle mitte rohkem kui 30%, lehmi ja vasikaid mitte vähem kui 35%.





/allkirjastatud digitaalselt/                                        /allkirjastatud digitaalselt/                                                                

Kaja Lotman                                                              Roland Rüütli
Juhataja                                                                      Protokollija



Kui selliseid jahipäevi rohkem oleks nagu eelmise aasta 18. oktoobril
Foto: Kristjan Teär
                       

Mida teha kui metssigu napib?

No tekitatakse ikka probleeme! Kui metssigu etteantud arvudes ei kütita, sest neid pole jahipiirkonnas nii palju kui nõutakse, siis ähvardatakse jahipiirkond ära võtta ja uutele rentnikele üle anda. Sigade arvukus on suurem paikades, kus kasvatatakse rohkem teravilja, teisalt ka seal, kus leidub mudast mereäärt ja roostikku. Meie meestel pole aga kumbagi võtta. Huvitav, kust need piirkondade rentnikud siis tulevad kui lõpuks kõigil maad ära võetakse? Äkki vahetaks jahipiirkonna lihtsalt naabri oma vastu? Lahendus missugune, ühelt poolt on ametnike arvates lohakatel jahimeestel maad käest ära võetud ja ka teiselt poolt on asi korras, sest äravõetud jahimaadele on leitud uued rentnikud. Kellel on veel häid ettepanekuid, võib need meilitsi blogijale saata. Paremad ettepanekud leiavad kindlasti blogis kajastamist.

Loe lisaks:

http://www.ejs.ee/keskkonnaameti-kommentaar-metssigade-kuttimismahtude-taitmise-kohta/

Mõnel mehel on sööda peal metssigu lademetes
Kalev Teäre rajakaamera jäädvustus

20.8.15

Keskkonnaameti peadirektori käskkiri seoses SAK levikuga


Käskkiri


18.08.2015 nr 1-4.1/15/365
Metssigade küttimise korraldamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil

I.              Asjaolud ja põhjendus

1.                  Sigade aafrika katk (edaspidi: SAK) on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead. Haigusele on iseloomulik palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haiguse tekitajaks on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja mis levib eelkõige loomade omavahelise otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt vahendusel.

2.                  SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele elussigade või nende paljundusmaterjali, nendelt sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

3.                  Veterinaar- ja Toiduamet pöördus 18.09.2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 Keskkonnaministeeriumi poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil 2014. aasta septembris. Muuhulgas paluti välja töötada mehhanism, mille kaudu saaks Veterinaar- ja Toiduamet operatiivselt teavet kõikide tsoonides kütitud metssigade kohta. Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 edastas Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku 25.09.2014 kirjaga
nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet keelustas eelnimetatud kirjadele tuginedes peadirektori 30.09.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/438 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil“, mida muudeti peadirektori 15.12.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/522 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil muutmine“ ajujahi ja jahi jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) nende omavalitsuste territooriumil, kus olid SAK leiud metssigade asurkonnas.


4.                  Muutunud olukorras, kus SAK on diagnoositud ka farmis peetavatel kodusigadel, on otstarbekas tehtud otsused üle vaadata ning rakendada uuele olukorrale kohaseid meetmeid uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks.

5.                  Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaamet.

6.                  Keskkonnaameti peadirektori 23.05.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/259 „Jahindusnõukogu töökord“ on kinnitanud jahindusnõukogu töökord (edaspidi: töökord). Jahindusnõukogu pädevuses on töökorra p 2.2 järgi muuhulgas metssea küttimismahu ja -struktuuri kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

7.                  Jahindusnõukogud on käesolevaks jahiaastaks (01.03.2015-29.02.2016) kokku leppinud kütitavate metssigade koguarvuks 19 497 isendit.

8.                  Keskkonnaagentuuri 2015. aasta ulukiasurkondade seisundi ja küttimisoovituse aruandele tuginedes (http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ulukiseirearuanne_2015.pdf) tuleb tänavu küttida vähemalt 29 100 metssiga. Kokkuvõtvalt tõdeb Keskkonnaagentuur tuginedes 2014/2015 seireandmetele, et vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahiaastal, on metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise aastaga vähemalt samale tasemele või on isegi veidi suurenenud
(va SAK taudistunud aladel). Kõrgest asustustihedusest tingituna püsib eelnevate aastatega vähemalt samal tasemel ka risk ulatuslike põllu- ja rohumaade kahjustuse tekkeks. Arvukuse püsimist ning selle tõusu on mõjutanud viimaste aastate asurkonna taastootmisvõime ja noorloomade ellujäämuse seisukohast igati soodsad pehmed talvetingimused.

9.                  Keskkonnaagentuuri 09.08.2015 e-kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.08.2015 nr 11-4/15/18065-1 all) märgitakse, et arvestades tänase olukorraga SAK levikul ning sellega, et metssigade asurkonnas on senise emiste hoiule kalduva küttimispraktika tõttu kujunenud emasloomade ülekaal täiskasvanud isendite seas, peab käesoleval jahiaastal metssea asurkonna juurdekasvuvõime piiramiseks erinevalt aruandes soovitatust suurendama emasloomade osakaalu kütitavate vanaloomade ja kesikute seas 60%-ni.

10.              Tuginedes Keskkonnaagentuuri soovitustele metssigade küttimismahu ning -struktuuri osas kehtestab Keskkonnaamet uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks metssigade küttimismahu ning -struktuuri maakondade kaupa vastavalt käskkirja lisale.

11.              Jahindusnõukogude ülesanne on kokku leppida Keskkonnaameti kehtestatud maakondliku metssigade küttimismahu ning -struktuuri jagunemine jahipiirkondade kasutajate vahel 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest. Metssigade küttimise suurendamine uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks peab tagama metssigade asurkonna arvukuse vähenemise, mis peab kaasa aitama SAK leviku tõkestamisele. Kui jahindusnõukogu ei ole 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest maakondlikku metssigade küttimismahtu ning -struktuuri jahipiirkondade kasutajate vahel kokku leppinud, kinnitab metssigade küttimismahu ning -struktuuri jahipiirkondade kaupa Keskkonnaamet.


12.              Jahiseaduse § 13 järgi on jahipiirkonna kasutusõigus õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Jahiseaduse § 14 kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõigusõigus jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahindusnõukogus kokku lepitud või Keskkonnaameti kinnitatud metssigade küttimismaht ning –struktuur on jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenev kohustus. Jahiseaduse § 20 lg 2 p 6 järgi tunnistatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks, kui jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi.

13.              Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks tuleb jahipiirkondade kasutajatel teavitada metssigade küttimisest (arv, sugu, vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks Keskkonnaameti vastava regiooni jahinduse spetsialisti e-posti aadressil.

14.              Jahindusnõukogul tuleb teha jahiaasta lõppedes kokkuvõte jahipiirkondade kaupa Keskkonnaameti kehtestatud metssigade küttimismahu ning -struktuuri täitmise osas ning esitada see hiljemalt 01.05. Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialisti e-posti aadressile jaan.armus@keskkonnaamet.ee.

15.              Töökorra p 2.3 järgi teeb jahindusnõukogu ettepaneku jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on rikutud küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppeid ning p 2.5 alusel annab seisukoha Keskkonnaametile jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamise kohta. Küttimiskohustuse täitmise hindamisel ning ettepaneku tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks arvestatakse jahipiirkonna kasutaja poolt teatatud ning  Veterinaar- ja Toiduameti poolt fikseeritud surnuna leitud ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigade mahtusid. Kui jahipiirkonna kasutaja ei ole jahindusnõukogu poolt kokku lepitud metssigade küttimismahtu või -struktuuri mõjuva põhjuseta täitnud, esitab jahindusnõukogu Keskkonnaameti vastava regiooni üld e-posti aadressile hiljemalt 01.05. ettepaneku jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.

16.              Jahiulukite lisasöötmine mõjutab oluliselt metssigade arvukust, seetõttu on vajalik uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks piirata metssigade lisasöötmist ajavahemikul 01.10. kuni 30.04. Alates 01.05. kuni 30.09. on metssigade lisasöötmine lubatud uluki tekitatud põllukahjude ennetamiseks ja vähendamiseks. Samas on põhjendatud uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks lubada metssigade peibutussööda kasutamine ajalise piiranguta võimaldamaks varitsusjahil kõrgistmelt metssigade küttimist.

17.              Metssigade peibutussöötmisena käsitletakse varitsusjahti kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest. Jahiulukite söötmiskohti, kus on tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais käsitletakse metssigade peibutussöötmise kohana, mis peab vastama käesolevas punktis toodud tingimustele.

18.              Jahiulukite lisasöötmine on jahiseaduse § 46 lg 2 ning looduskaitseseaduse § 14 lg 1
p 10 ja § 50 lg 9 alusel keelatud arvestades looduskaitseseaduse ja selle alamaktides toodud erisusi.

19.              Keskkonnaameti peadirektori 30.10.2014 käskkiri nr 1-4.1/14/481 „Sigade aafrika katku tsoonides kütitud metssigadest teavitamine“ jääb kehtima ning teavitamine toimub vastavalt käskkirjas kehtestatud korrale.

20.              Metssigade küttimismahu vajaduspõhiseks korrigeerimiseks vajab Keskkonnaamet informatsiooni seakatku surnud ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigade kohta. Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise tagamiseks tuleb Veterinaar- ja Toiduametil surnuna leitud metssigadest ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigadest teavitada Keskkonnaametit kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks e-kirjaga aadressil info@keskkonnaamet.ee. Märkida tuleb metssigade arv, sugu, vanusegrupp ja jahipiirkond.

21.              Käskkirja eelnõud on tutvustatud Veterinaar- ja Toiduametile, Keskkonnaagentuurile, Keskkonnainspektsioonile ja Eesti Jahimeeste Seltsile ning ärakuulatud on nende arvamused.

II.           Otsustus

Arvestades käesoleva käskkirja punktis I toodud asjaolusid ning põhjendusi ning jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 ja keskkonnaministri 20.05.2014 määruse nr 13 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 2 p 41 ja p 42, § 6 lg 2 p 19 alusel,


OTSUSTAN:


1.                  Kehtestan uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks 2015/2016 jahiaastaks metssigade küttimismahu ja -struktuuri maakondade kaupa (lisatud).

2.                  Kohustan uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks metssigade arvukuse vähendamiseks jahindusnõukogu 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest kokku leppima vastavalt käskkirja lisale metssigade küttimismahu ning -struktuuri jagunemise maakonna jahipiirkondade kasutajate vahel. Metssigade küttimismaht peab olema realiseeritud jahiaasta lõpuks 29.02.2016.

3.                  Kohustan jahipiirkondade kasutajaid uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise tagamiseks teavitama metssigade küttimisest (arv, sugu, vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks Keskkonnaameti vastava regiooni jahinduse spetsialisti e-posti aadressil.

4.                  Kohustan jahindusnõukogu tegema jahiaasta lõppedes kokkuvõtte jahipiirkondade kaupa Keskkonnaameti kehtestatud metssigade küttimismahu ning struktuuri täitmise osas ning esitada see hiljemalt 01.05. Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialisti e-posti aadressile jaan.armus@keskkonnaamet.ee

5.                  Kohustan jahindusnõukogu jahiaasta lõppedes analüüsima kehtestatud metssigade küttimismahu ning -struktuuri täitmist jahipiirkonna kasutaja poolt ning mõjuva põhjuseta kokkulepete rikkumise korral esitama Keskkonnaametile hiljemalt 01.05. ettepaneku vastava jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.

6.                  Keelustada metssigade lisasöötmine Eesti Vabariigi territooriumil ajavahemikus 01.10.-30.04. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest.

7.                  Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise tagamiseks tuleb Veterinaar- ja Toiduametil surnuna leitud metssigadest ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigadest teavitada Keskkonnaametit kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks e-kirjaga aadressil info@keskkonnaamet.ee. Märkida tuleb metssigade arv, sugu, vanusegrupp ja jahipiirkond.

8.                  Tunnistada kehtetuks Keskkonnaameti peadirektori 30.09.2014 käskkiri
nr 1-4.1/14/438 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil“ mida on muudetud Keskkonnaameti peadirektori 15.12.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/522 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil muutmine“

9.                  Keskkonnaameti regioonidel teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutusõiguse loa omajatele ja jahindusnõukogudele ning sisekommunikatsiooni peaspetsialistil avaldada teade Keskkonnaameti koduleheküljel.

10.              Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise ja ajakohastamise üle panen Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kalale.

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vaide Keskkonnaametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse.



(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Onemar
peadirektor



Käskkirja lisas on kehtestatud Saaremaal minimaalseks metssigade küttimismahuks 34oo isendit. Nendest noorloomi 60% kütitavate isendite seas ja 60% emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas.


15.8.15

Hirvejahi alguseni kaks nädalat ja üks päev

Täna hommiku said pukid laiali veetud. Töö käis kiiresti, tund ja kõik leidsid koha. Nüüd jääb soovida vaid kannatlikku varitsemist ja head saagiõnne!

Veelkord kinnitame, et need pukid on ja jäävad hiilimis-varitsusjahi tarbeks. Mitte kellelgi pole õigust nende läheduses hakata ulukite lisasöötmist korraldama ja neid omavoliliselt teisaldama.

Nagu ühisjahilgi, algab päev rivistusega: vasakult Jüri, Urmas, Sven, Aarne, Priit, Kaido, Tiit, Sergei ja Kalev. Kaadri taha jäid Janis ja Tiit.

Urmas on oma töömehe teel vaadanud elu peamiselt merepõhjast ülespoole. Kuid  see ei sega teda jahikäikudel jahitornidel turnimast ja elu vaatamist ülevalt allapoole

Aarne ja Kalev - kõik peab saama täpselt kirja!

Läheb sõiduks!
Fotod: Toivo Vaik

12.8.15

Maavanema pöördumine

Lugupeetud Saare maakonna jahimehed!

Esmaspäeval 10.08.2015 toimus maavalitsuse saalis nõupidamine seoses Aafrika seakatku kiire levikuga Eestis. Kohtumisel osalesid Veterinaarameti- , Keskkonnaameti ja põllumeeste esindajad. Jahimehi esindas kohtumisel Saaremaa Jahimeeste Seltsist Ive Kuningas, Keskkonnameti poolt Jaan Ärmus.
Viimastel kuudel on Aafrika seakatk kiiresti levinud pea kõikidesse Eesti maakondadesse, sealhulgas ka kodusea farmidesse. Kahjud, mida seakatk põhjustab nii jahinduses kui kodusigade pidamisel, suurenevad iga nädalaga. Saare maakond on hetkel veel Aafrika seakatkust puutumata, kuid oht, et katk jõuab ka siia, suureneb iga päevaga. Selleks et seakatk meile ei leviks saame igaüks anda oma väikese, kuid olulise panuse.
Suurimaks ohuallikaks on loomulikult metssigade arv piirkonnas. Teadaolevalt on meie maakonnas metssigade arvukus kõrge ja seega oht, et nakkus levib väga kiiresti üle saarte, küllatki suur. Aafrika sigade katk levib ikkagi kõige tõenäolisemalt otse kontakti kaudu. Üheks ettepanekuks on suurendada emiste küttimist ja tuua emise küttimise kuupäev varasemaks. Samuti lubada sigade ajujahti juba alates 1 septembrist.  Seda küsimust arutavad nii Keskkonnaministeeriumi kui jahimeeste esindajad ja lähiajal saame kuulda siin täpsemaid seisukohti. Meie omalt poolt saame kaasa aidata sellega, et võtame tõsiselt emiste küttimist, sest kui katk on juba kohal, siis metsad tühjenevad sigadest päris kiiresti. Üldine tähelepanek katkupiirkondadest on, et katk võtab kõige pealt emise ja seejärel ülejäänud pesakonna. Kui märkate pesakondi, kus puudub emis ja mõne aja pärast ka hukkunud pesakondi, siis on tõenäoliselt katk kohale jõudnud. Me peame suutma metssigade arvukuse kiiresti alla viia, et vähendada katku kiiret levikut Saare maakonnas.
Meil kõigil on häid jahikaaslasi üle Eesti, kes käivad siin külas, et üheskoos jahti pidada ja seltskondlikult suhelda. Siit tulenevalt ettepanek, et kui maakonda tulevad jahikaaslased Aafrika seakatkuga nakatunud piirkondadest, siis peaksid jahimehed kasutama Saar maakonnas teisi jahiriideid ja jalanõusid või riided desinfitseerima. Veterinaar ja toidulabori inimestega rääkides, panid na ka südamele, et tegelikult ei tohiks 72 tundi metsa minna, kui tullakse katku ohtlikust piirkonnast. Samuti ei tohiks kasutada jahil sõidukeid, millega saabutakse. Sea roojas säilib viirus elujõulisena veel 10 päeva. Oht, et jalanõude, riietega või autorehvidega kantakse nakkust edasi on väga suur. Sama nõu kehtib ka meie jahimeeste kohta. Käies Eesti teistes piirkondades jahil, ärge kasutage vähemalt 10 päeva jooksul sama varustust ja sõidukit, kui lähete kodumetsa. Varustust võib kasutada vaid juhul, kui olete kõik korralikult desinfitseerinud. Desinfitseerimiseks võib kasutada tavalise kloori sisaldava pesuvalgendi 2,5-protsendilist lahust. Kummijalatseid võib hoida selles lahuses tunda aega ning seejärel loputada. Riiete puhul sobib viiruse eemaldamiseks pesemine pesumasinas või nende hoidmine saunalaval 100-kraadises kuumuses. Loomulikult on kasulik ka ise peale katkupiirkonnast tulemist istuda mõni aeg 100 kraadises saunas.
Veterinaar ja toiduainete labori töötajad tõid üheks tõsiseks ohuallikaks ka loomsed toidujäätmed. Näiteks kui grilliha on tehtud metssealihast, kes oli juba nakatunud ( loomal võib peiteaeg olla kuni 14 päeva), liha tuuakse maakonda, ning kui jäätmed visatakse loodusesse, siis on nähtavasti oht katku edasikandmiseks küllaltki suur. Seega palve kõigile jahimeestele, et seda ohtu teavitada ja loomseid toiduaineid, eriti mis on maakonda sisse toodud, ei tohi loodusesse visata.
Saared on suletud piirkond ja katkupuhangu korral hukkub nähtavasti enamik metssigu. Kui me igaüks anname oma panuse, et vähendada Aafrika seakatku sattumist maakonda, väheneb kindlasti ka katku leviku tõenäosus. Iga väike panus on oluline, et vältida hilisemaid kurbi tagajärgi.
Kui on küsimusi või ettepanekuid, kuidas ennetada seakatku sattumist maakonda,  siis saatke need otse mulle, saan need edastada vastavatele ametitele. Rohkem infot www.seakatk.ee


Parimate soovidega,

                  
                                                                                Foto: Saarte Hääl/Tõnu Veldre
Kaido Kaasik
Maavanem.