|
|
Käskkiri
|
18.08.2015 nr 1-4.1/15/365
|
Metssigade küttimise korraldamine sigade aafrika katku
tõkestamiseks metssigade asurkonnas Eesti Vabariigi territooriumil
|
|
I.
Asjaolud
ja põhjendus
1.
Sigade
aafrika katk (edaspidi: SAK) on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt
vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead. Haigusele on iseloomulik palavik, verejooksud, põletikulised
muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haiguse
tekitajaks on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja mis levib eelkõige loomade
omavahelise otseste kontaktide teel, lisaks veel ka korjuste, kõikide
haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt
vahendusel.
2.
SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi
laialdasema leviku tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid
liikmesriikide vahelisele kauplemisele elussigade või nende paljundusmaterjali,
nendelt sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele toodetele.
Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub
sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.
3.
Veterinaar-
ja Toiduamet pöördus 18.09.2014 kirjaga nr 15.1-1/4180 Keskkonnaministeeriumi
poole ettepanekuga täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamiseks seoses sigade
aafrika katku diagnoosimisega Eesti Vabariigi territooriumil 2014. aasta septembris. Muuhulgas
paluti välja töötada mehhanism, mille kaudu saaks Veterinaar- ja Toiduamet
operatiivselt teavet kõikide tsoonides kütitud metssigade kohta.
Keskkonnaministeerium omakorda tuginedes jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 edastas
Veterinaar- ja Toiduameti ettepaneku 25.09.2014 kirjaga
nr 13-11/14/7932-2 täitmiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaamet keelustas eelnimetatud kirjadele
tuginedes peadirektori 30.09.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/438 „Tauditõrjemeetmete
rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti
Vabariigi territooriumil“, mida muudeti peadirektori 15.12.2014 käskkirjaga nr
1-4.1/14/522 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks
metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil muutmine“ ajujahi ja
jahi jahikoertega (va haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) nende
omavalitsuste territooriumil, kus olid SAK leiud metssigade asurkonnas.
4.
Muutunud olukorras, kus SAK on diagnoositud ka farmis peetavatel
kodusigadel, on otstarbekas tehtud otsused üle vaadata ning rakendada uuele
olukorrale kohaseid meetmeid uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks.
5.
Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab jahipidamist uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks
Keskkonnaamet.
6.
Keskkonnaameti
peadirektori 23.05.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/259 „Jahindusnõukogu töökord“
on kinnitanud jahindusnõukogu töökord (edaspidi: töökord). Jahindusnõukogu
pädevuses on töökorra p 2.2 järgi muuhulgas metssea küttimismahu ja -struktuuri
kokku leppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa lähtudes jahiulukite
seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.
7.
Jahindusnõukogud on käesolevaks jahiaastaks
(01.03.2015-29.02.2016) kokku leppinud kütitavate metssigade koguarvuks 19 497
isendit.
8.
Keskkonnaagentuuri 2015. aasta ulukiasurkondade
seisundi ja küttimisoovituse aruandele tuginedes (
http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/ulukiseirearuanne_2015.pdf)
tuleb tänavu küttida vähemalt 29 100 metssiga. Kokkuvõtvalt tõdeb Keskkonnaagentuur tuginedes 2014/2015 seireandmetele, et
vaatamata rekordilisele metssigade küttimismahule eelmisel jahiaastal, on
metssigade arvukus jäänud võrreldes eelmise aastaga vähemalt samale tasemele
või on isegi veidi suurenenud
(va SAK taudistunud aladel). Kõrgest asustustihedusest tingituna püsib
eelnevate aastatega vähemalt samal tasemel ka risk ulatuslike põllu- ja
rohumaade kahjustuse tekkeks. Arvukuse püsimist ning selle tõusu on mõjutanud viimaste
aastate asurkonna taastootmisvõime ja noorloomade ellujäämuse seisukohast igati
soodsad pehmed talvetingimused.
9.
Keskkonnaagentuuri
09.08.2015 e-kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.08.2015
nr 11-4/15/18065-1 all) märgitakse, et arvestades tänase olukorraga SAK levikul
ning sellega, et metssigade asurkonnas on senise emiste hoiule kalduva
küttimispraktika tõttu kujunenud emasloomade ülekaal täiskasvanud isendite
seas, peab käesoleval jahiaastal metssea asurkonna juurdekasvuvõime piiramiseks
erinevalt aruandes soovitatust suurendama emasloomade osakaalu kütitavate
vanaloomade ja kesikute seas 60%-ni.
10.
Tuginedes Keskkonnaagentuuri soovitustele metssigade küttimismahu
ning -struktuuri osas kehtestab Keskkonnaamet uluki kaudu leviva haiguse
tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks metssigade
küttimismahu ning -struktuuri maakondade kaupa vastavalt käskkirja lisale.
11.
Jahindusnõukogude ülesanne on kokku leppida Keskkonnaameti
kehtestatud maakondliku metssigade küttimismahu ning -struktuuri jagunemine
jahipiirkondade kasutajate vahel 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest.
Metssigade küttimise suurendamine uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks peab
tagama metssigade asurkonna arvukuse vähenemise, mis peab kaasa aitama SAK
leviku tõkestamisele. Kui jahindusnõukogu ei ole 30 päeva jooksul käskkirja
jõustumisest maakondlikku metssigade küttimismahtu ning -struktuuri
jahipiirkondade kasutajate vahel kokku leppinud, kinnitab metssigade
küttimismahu ning -struktuuri jahipiirkondade kaupa Keskkonnaamet.
12.
Jahiseaduse § 13 järgi on jahipiirkonna kasutusõigus
õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret seaduses ja
selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Jahiseaduse §
14 kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõigusõigus jahipiirkonna kasutusõiguse
loaga. Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks jahindusnõukogus kokku lepitud või
Keskkonnaameti kinnitatud metssigade küttimismaht ning –struktuur on
jahipiirkonna kasutusõiguse loast tulenev kohustus. Jahiseaduse § 20 lg 2 p 6
järgi tunnistatakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtetuks, kui
jahipiirkonna kasutaja ei täida jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi.
13.
Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks tuleb
jahipiirkondade kasutajatel teavitada metssigade küttimisest (arv, sugu,
vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks Keskkonnaameti vastava
regiooni jahinduse spetsialisti e-posti aadressil.
14.
Jahindusnõukogul tuleb teha jahiaasta lõppedes
kokkuvõte jahipiirkondade kaupa Keskkonnaameti kehtestatud metssigade
küttimismahu ning -struktuuri täitmise osas ning esitada see hiljemalt 01.05.
Keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialisti e-posti aadressile
jaan.armus@keskkonnaamet.ee.
15.
Töökorra p
2.3 järgi teeb jahindusnõukogu ettepaneku jahipiirkonna kasutusõiguse loa
andjale jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks, kui on
rikutud küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppeid ning p 2.5 alusel annab
seisukoha Keskkonnaametile jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse
pikendamise kohta. Küttimiskohustuse täitmise hindamisel ning ettepaneku
tegemisel jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks arvestatakse
jahipiirkonna kasutaja poolt teatatud ning
Veterinaar- ja Toiduameti poolt fikseeritud surnuna
leitud ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigade
mahtusid. Kui jahipiirkonna kasutaja
ei ole jahindusnõukogu poolt kokku lepitud metssigade
küttimismahtu või -struktuuri mõjuva põhjuseta täitnud, esitab jahindusnõukogu
Keskkonnaameti vastava regiooni üld e-posti aadressile hiljemalt 01.05. ettepaneku
jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.
16.
Jahiulukite
lisasöötmine mõjutab oluliselt metssigade arvukust, seetõttu on vajalik uluki
kaudu leviva haiguse tõkestamiseks piirata
metssigade lisasöötmist ajavahemikul 01.10. kuni 30.04. Alates 01.05. kuni
30.09. on metssigade lisasöötmine lubatud uluki tekitatud põllukahjude
ennetamiseks ja vähendamiseks. Samas on põhjendatud uluki kaudu leviva haiguse
tõkestamiseks lubada metssigade peibutussööda kasutamine ajalise piiranguta võimaldamaks
varitsusjahil kõrgistmelt metssigade küttimist.
17.
Metssigade
peibutussöötmisena käsitletakse varitsusjahti kõrgistmelt, kus söödakus tohib
olla kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või
kaunvilja, sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi
ööpäevas väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline
kaugus peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150
m kõrgistmest. Jahiulukite söötmiskohti, kus on tera- ja/või kaunvilja,
sealhulgas hernes või mais käsitletakse metssigade peibutussöötmise kohana, mis
peab vastama käesolevas punktis toodud tingimustele.
18.
Jahiulukite
lisasöötmine on jahiseaduse § 46 lg 2 ning looduskaitseseaduse § 14 lg 1
p 10 ja § 50 lg 9 alusel keelatud arvestades looduskaitseseaduse ja selle
alamaktides toodud erisusi.
19.
Keskkonnaameti peadirektori 30.10.2014 käskkiri nr
1-4.1/14/481 „Sigade aafrika katku tsoonides kütitud metssigadest teavitamine“
jääb kehtima ning teavitamine toimub vastavalt käskkirjas kehtestatud korrale.
20.
Metssigade küttimismahu vajaduspõhiseks korrigeerimiseks
vajab Keskkonnaamet informatsiooni seakatku surnud ning sigade aafrika katku
tunnustega jahiloata surmatud metssigade kohta. Uluki kaudu leviva haiguse
tõkestamise tagamiseks tuleb Veterinaar- ja Toiduametil surnuna leitud
metssigadest ning sigade aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud
metssigadest teavitada Keskkonnaametit kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks
kuupäevaks e-kirjaga aadressil
info@keskkonnaamet.ee.
Märkida tuleb metssigade arv, sugu, vanusegrupp ja jahipiirkond.
21.
Käskkirja eelnõud on tutvustatud Veterinaar- ja
Toiduametile, Keskkonnaagentuurile, Keskkonnainspektsioonile ja Eesti
Jahimeeste Seltsile ning ärakuulatud on nende arvamused.
II.
Otsustus
Arvestades käesoleva käskkirja punktis I toodud asjaolusid
ning põhjendusi ning jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 ja keskkonnaministri 20.05.2014
määruse nr 13 “Keskkonnaameti põhimäärus” § 5 lg 2 p 41 ja p 42, § 6 lg 2 p 19
alusel,
OTSUSTAN:
1.
Kehtestan uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena
metssigade asurkonna arvukuse vähendamiseks 2015/2016 jahiaastaks metssigade küttimismahu ja
-struktuuri maakondade kaupa (lisatud).
2.
Kohustan uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks metssigade
arvukuse vähendamiseks jahindusnõukogu 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest kokku
leppima vastavalt käskkirja lisale metssigade küttimismahu ning -struktuuri jagunemise maakonna
jahipiirkondade kasutajate vahel. Metssigade küttimismaht peab olema realiseeritud
jahiaasta lõpuks 29.02.2016.
3.
Kohustan jahipiirkondade kasutajaid uluki kaudu leviva
haiguse tõkestamise tagamiseks teavitama metssigade küttimisest (arv, sugu,
vanusegrupp) kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks Keskkonnaameti vastava regiooni
jahinduse spetsialisti e-posti aadressil.
4.
Kohustan jahindusnõukogu tegema jahiaasta lõppedes kokkuvõtte
jahipiirkondade kaupa Keskkonnaameti kehtestatud metssigade küttimismahu ning struktuuri
täitmise osas ning esitada see hiljemalt 01.05. Keskkonnaameti metsaosakonna
jahinduse peaspetsialisti e-posti aadressile
jaan.armus@keskkonnaamet.ee
5.
Kohustan jahindusnõukogu jahiaasta lõppedes analüüsima kehtestatud
metssigade küttimismahu ning -struktuuri täitmist jahipiirkonna kasutaja poolt
ning mõjuva põhjuseta kokkulepete rikkumise korral esitama Keskkonnaametile hiljemalt
01.05. ettepaneku vastava jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks
tunnistamiseks.
6.
Keelustada metssigade lisasöötmine Eesti Vabariigi territooriumil
ajavahemikus 01.10.-30.04. Lubatud on peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla
kuni 100 kg ning peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja,
sealhulgas hernes või mais. Isevoolse söödaku korral ei tohi ööpäevas
väljastatav kogus ületada 10 kg. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus
peab olema vähemalt 1 km ning peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m
kõrgistmest.
7.
Uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise tagamiseks
tuleb Veterinaar- ja Toiduametil surnuna leitud metssigadest ning sigade
aafrika katku tunnustega jahiloata surmatud metssigadest teavitada
Keskkonnaametit kalendrikuu kaupa iga kuu 10-ks kuupäevaks e-kirjaga aadressil
info@keskkonnaamet.ee.
Märkida tuleb metssigade arv, sugu, vanusegrupp ja jahipiirkond.
8.
Tunnistada
kehtetuks Keskkonnaameti peadirektori 30.09.2014 käskkiri
nr 1-4.1/14/438 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku
tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil“ mida on
muudetud Keskkonnaameti peadirektori 15.12.2014 käskkirjaga nr 1-4.1/14/522
„Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade
populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil muutmine“
9.
Keskkonnaameti
regioonidel teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutusõiguse
loa omajatele ja jahindusnõukogudele ning sisekommunikatsiooni peaspetsialistil avaldada teade
Keskkonnaameti koduleheküljel.
10.
Kontrolli
käesoleva käskkirja täitmise ja ajakohastamise üle panen Keskkonnaameti
metsaosakonna juhataja Jaanus Kalale.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse
seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades 30
päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vaide Keskkonnaametile või kaebuse
Tallinna Halduskohtusse.
(allkirjastatud
digitaalselt)
Andres Onemar
peadirektor
Käskkirja lisas on kehtestatud Saaremaal minimaalseks metssigade küttimismahuks 34oo isendit. Nendest noorloomi 60% kütitavate isendite seas ja 60% emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas.