31.1.12

Luual tasuta kursused jahimeestele

Luua Metsanduskool korraldab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel tasuta kursuseid jahimeestele ja jahimeheks pürgijatele.

Loe lisa EJS lehelt: Lähikuude kursused

Kursuste sisu Luua Metsanduskooli täiendusõppe lehel.

30.1.12

Hundijaht pole lihtsalt jalutuskäik



"Охота на волков в Астрахани
Вся история началась с момента покупки земли в Астрахани под фермерское хозяйство. Несмотря на то, что популяция волков продолжает уменьшаться, он до сих пор во многих местах является объектом охоты поскольку представляет потенциальную опасность для человека и домашнего скота. Но выследить волка не так просто - это очень умное хитрое и опасное животное. В этой передаче Михаил Топорков расскажет об особенностях охоты окладом, о формировании охотничьей группы, а так же вы узнаете чем оклад отличается от загона."

Allikas: Канал пользователя 555huntfishing

ERR-i Eesti Lood jahiteemal

Jahis ainult naised saadet ETV-s saab vaadata tagantjärele ka internetist, klikka pildil:

Naabermaakondades hundijahiteemadel

Pärnus umbes 10 päeva tagasi oli lastud juba 10 hunti kaheteistkümnest lubatust.
21. jaanuari Maalehe blogi: Jaht huntidele kestab kuni 28. veebruarini, mille kestel on Pärnumaale eraldatud 12-st küttimise loast tänase seisuga maha lastud 10 võsavillemit.
Loe head lugu koos uhkete fotodega siit edasi.
Lisaks Pärnu Postimehest 25.01.2012
Hiiumaal said hundid napilt plagama: Hiiu Nädal 26.12.2012

Raplamaal saadi ka üks hunt käde: Helle Kenneli jäljeküti blogist  

Läänemaal vist pole hunte kätte saadud... Vahepalaks siis netist leitud video sellest, kuidas hundid ise jahti peavad.



Hundiseminarist Tartus 12. jaanuaril kirjutas ainukesena Saarte Hääl. Mandrimeestele anti 50 hundijahi luba juurde.

24.1.12

Ühisjaht 28. jaanuaril 2012

28. jaanuari ühisjaht toimub Kandla-Nõmpa-Sauvere kandis. Seekord koguneme KÄRLA TANKLA juurde kell 9.30.


Peamine eesmärk on lõpetada edukalt käesoleva hooaja hirvejaht. Muud reeglid samad, mis eelmisel korral! Palun suhelge ka teiste jahikaaslastega! Kel võimalik, kutsuge kaasa ajajaid! Ilm mõõdukalt talvine (vaata blogi ilma linki).

Juhatuse nimel,
Toivo Vaik

Olgu siinkohal kõigile innustuseks foto kõige esimesest Kärla jahimaadel kütitud punahirvest. Täpse käega kütt oli Ülo Metsmaa, kes blogijale teadmata põhjusel ise pildilt puudub.
Foto: Rein Maimann

23.1.12

Jahihetki Rein Maimanni pildikogust

Lenda, lenda linnuke!

Trofee vääristamise läbi austab jahimees oma saaklooma.

Ilma kontrollimata relvaga Bert Aavasalu jahile ei lähe.

Et paberimajandus oleks täpne, selle eest hoolitseb esimees Tiit Mägi (paremal)

2. jaanuar 2012. Gert Aavasalu avas jahiaasta.

Emme kadunud? Lähme otsime koos üles!


Looduspilte Kristjan Teäre kogust

Need pagana paparazod ei lase enam magada ka!

Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt...

22.1.12

Lähim metsaelanik, keda talvel söödetakse

Jahimehed mitte ainult ei küti loomi vaid viivad läbi ka loomade loendusi (põhiliselt mitmete jälgede põhjal) ja talveti tassivad loomadele toitu. Me kõik oleme näiteks ka tihaseid söötnud, jahimeestena kindlasti.
Mida lindudele pakkuda?
Rasvatihased, sinitihased, puukoristajad ja rähnid on tänulikud sobivasse kohta riputatud pekitüki eest. Rohevindid, musträstad, siisikesed ja leevikesed peavad kõige enam lugu päevalilleseemnetest.
Enamikule nimetatud lindudest sobivad magedast searasvast ja teraviljahelvestest ning seemnetest segud, mida saab vormides või karpides pakkuda.
Toidulauale võib panna ka toalindudele mõeldud toidusegusid, pähkleid ja saiapuru.
Linnutoidu valmistamiseks pole soovitav kasutada margariini, sest selles sisalduvad muundatud taimsed rasvad kahjustavad nii lindude kui ka inimeste tervist. Lisaks sellele on lindudele ohtlik margariini suur keedusoola sisaldus.
Kuigi meie talilinnud oskavad janu kustutada lund süües, kulutab lume sulamine organismi niigi nappe energiavarusid.
Tõeliseks maiuspalaks on tihastele rasvane hakkliha, mis liiga kiiresti ei külmu ja mida tasub toidulauale panna väike kogus korraga.
Tekst: Virumaa Teataja 
Akna taga on lindude toidu ümber askeldamist ja kaklemist mõnus jälgida. Ja kel meeldib linde pikemalt jälgida, nendel võimalus osa võtta aialindude loendusest, mis mõne päeva pärast toimub.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012mis on üleeuroopaline. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit. Lisainfo SIIT.
Allpool paar fotot õnnetust sinitihasest, kes rabeledes kergitas söögimaja katust ja jäi lõksu. Kõhu sai väga täis, aga loendamisel oleks ta ainukeseks linnuks jäänud. Peale poseerimist sai ta kiiresti vabaks lastud. Fotod tegi Evelin Vaik.


21.1.12

Looduspilte Janis Niidi kogust

Mina mõtlesin, et jahimees, aga sina hoopis pildistad!

                                Hoiame kokku, küllap siis elame talve kergemini üle!

Iga päevaga sulandun üha rohkem oma keskkonda.

Tule sügisel tagasi, siis näed mu vägevaid sarvi ka!

Sõbrusta minuga, tema peab juba kolmele pesakonnale elatist maksma.

 Kõik raielangid on neid kuradima kaikaid täis!

19.1.12

Ühisjaht laupäeval 21. jaanuaril 2012

Teeme laupäeval, 21. jaanuaril taas ühisjahti. Ka ilm lubab olla normaalne. Koguneme 9.30 - 10 paiku, eelnevalt teeme luuret. Erilist tähelepanu pöörata hundijälgede otsimisele. Ulukite jäljevihiku leiad linkide realt.
Reeglid samad, mis eelmisel korral.
Palun anna teada ka oma sõbrale-tuttavale jahimehele, kes ei surfa internetiavarustes.


Juhatuse nimel,
Toivo Vaik

Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis...
Foto: Rein Maimann

Sõitkem teedel ettevaatlikult!

Metsavahelistel  teedel, eriti päikseloojangu ajal liigub palju loomi ringi ja nende liikumisradadele jäävad sõiduteed tihti ette. Üks valik videoklippidest, kus õnnetused loomadega jäänud kaadrisse...


Klikka fotol:


Kui mingi loomaliigi populatsioon liiga suureks läheb, on ulukid oma territooriumi otsinguil ja kaitsel enam liikvel. Just siis on ulukite ja inimeste vahel rohkem kokkupuuteid, sageli kahjuks läbi õnnetuste. 
Samal teemal kirjutasime blogis varemgi: Mida teha, kui loom jääb teel ette

17.1.12

Ühe jahiteemalise saatelõigu magasime maha

Aga õnneks ETV saateid saab järelvaadata.

Klikka pildil, et saadet vaadata. Loe lisa ja vaata pilte veebilehelt 360.ee

Hundid on sel aastal staarid. Ruhnu karus hakkab või muretsema, et pole ammu pildil olnud. See siiski tervitatav, et paljud telekanalid jahinduse teemal saatelõike tegema hakanud. Ärgem homset saadet siis maha magagem!

16.1.12

Perekond Teär - neli põlvkonda jahimehi

Kalev Teär on mees, kellel sel aastal täitub 60 aastat jahiradadel seiklemise algusest. Lööb kaasa igal ajal, igal üritusel ja iga ilmaga. On elav entsüklopeedia, kellelt uudishimulik saab teada, kus ja millal ning kelle poolt mingi uluk kütitud on. Üle kõige peab lugu aususest, õiglusest ja vanadest jahitraditsioonidest. Jagab oma kogemusi igaühega, kellele see huvi pakub. On igati abivalmis ja suurte kogemustega jahimees.

Kalevi koduarhiivis on säilinud nii isa kui ka ta enda kõige esimene jahitunnistus.

Kalevist sai jahimees oma isa kõrval, kellega koos mõõdeti metsaradu  juba tema lapsepõlveaegadel. Aasta enne ametlikku kinnitust pidi tolleaegsete tavade järgi tulevane kütt jahipidamistes osalema noorjahimehena, mida on jahimeeste keeles läbi aegade nimetatud ka „koeraks” olemiseks. „Koer” käis jahimeestega koos jahil, omandas vastavad teadmised ja oskused. Sellele järgnes eksam ja algas iseseisev jahimeheelu. Kalevi isa Hermann Teär oli ametilt metsamees. Tol ajal käis jahimeheamet metsameheametiga kaasas. Täna võib juba öelda, et jahimehepisikuga on nakatunud Hermann Teäre kolm järgnevat põlvkonda.

Kalevi jahimehest poeg Kaido Teär, kes oma kogult ja olemuselt meenutab tõelist Kalevipoega, on ameti poolest meremees. Kui sadamasse jõutud ja ees ootamas puhkepäevad, on Kaido üsna sageli ka isakodus käimas. Teadagi, millega mehed siis tegelevad. Kaido ei pauguta metsas tühja, kui päästikule vajutab, siis on saakloom ka tabatud. Peab lugu heast naljast ja ei ole ka ise kitsi kilde pilduma.

Kaido Teär: "No sealt ta tuli ja..."
Foto: Kristjan Teär
Ka kaunis hirvetrofee on Kalevil kodus olemas
Foto: Rein Maimann

Kalevi tütrepoeg Kristjan Teär hakkas vanaisaga koos metsas käima Kalevi sõnade järgi juba kuueaastaselt. Palus emal teha kaasa mõned võileivad, pistis põue joogipudeli ja nii mehed looduse rüppe kadusidki. Loomi, linde ja taimi vaatlema. Kristjanil oli lisaks vanaisale onu Kaido näol veel teinegi juhendaja. Neist käikudest sai poiss külge kustumatu huvi jahinduse ja looduses toimuva vastu. See omakorda tekitas vajaduse hakata looduses viibimise ajal kaasas kandma fotoaparaati, et toredaid hetki jäädvustada.

Kristjan on kindel, et selline õige jahimees koos oma saagiga välja näebki!
 Foto: Kalev Teär

Praegu kooliteed rühkiv Kristjan teab, et temast saab tulevikus looduse- või metsamees, kelle kindlateks hobideks jäävad loodusfotograafia ja jahipidamine.

Vanad fotod meenutavad:
Fotod on seda väärtuslikumad, mida kaugematest aegadest need räägivad. Esitame siinkohal kaks pilti meeldejäävamatest sündmustest, mis Kärla jahimaadel aset leidnud on. Pildid on pärit Kalev Teäre kogust.

Pilt kõige esimesest tabatud põdrast Kärla jahimaadel. Põdrakütiks kauaaegne metsaülem ja jahimees ning hetkel kõrges vanuses pensionipõlve pidav Kärla Jahimeeste Seltsi auliige Hermann Pahapill (esimeses reas vasakult teine).

Sellel fotol on Kärla kahemeetrimees Heino koos kõigi aegade suurima metsseaga, mis tabati Kärla jahimaadel 1981.a juulis. Pildi taga on selgitav kirje, mis ütleb, et peale sisikonna eemaldamist kaalus uluk 312 kg. Toona oli täpse käega kütt praeguseks juba igavestel jahimaadel uitav Toivo Prants. Jahist võtsid osa veel Kalev Teär ja Voldemar Undrits.

Tekst: Toivo Vaik 

13.1.12

Kes käis ja jättis jälje?

2009. aasta versioon
Keskkonnainfo veebilehel on PDF-formaadis vihik loomajälgedest, mis metsast leida võib.

Jäljeskeemide piltidelt saab teada loomade jälje kuju, suuruse, jälgede vahe (sammupikkuse) ning fotodel on võrdluseks veel jälje kõrvale pandud tikutops. Kokku on 24 looma jäljed. Vihiku saab ka oma arvutisse laadida, et vajadusel välja printida (PDF-kuva allnurgas tekivad ikoonid, millest tuleb valida disketi oma).

Tutvu väljaande 2011. aasta PDF-versiooniga

Nooremate jahimeeste jaoks, kes oskavad oma kaasaegsetele mobiilidele igasugu rakendusi alla laadida, lisaks niipalju, et jälgi saab ka mobiiltelefonide abil võrrelda. 
Keskkonnateabe Keskuse poolt koostatud ja välja antud "Ulukite jäljevihiku" alusel valmis Tartu Ülikoolis nutitelefoni rakendus "Kes käis?", nii Apple'i App Store'is kui Android Markets'ist.
Info Arvutimaailma blogis: Mobiil ütleb, kes jäljed lumme jättis.

Jahisaadetest

Eelmisel nädalal paistis siis Victoria jahisarja avasaade.

Saate kohta jahindusfoorumis päris palju kriitikat, aga samas on ka saatejuht seal toonud mõned selgitused, miks saade selliseks kujunes. Vaata teemat SIIT.

Saade nähtav ka internetist: TV3 PLAY.

Loodame, et järgnevad saated vähe ausamad.

Samas tulemas Eesti Lugude sarjast üks osa jahiteemaline. Näidatakse ETV-s 18. jaanuaril kell 22:30.



Siinkohal ka üks 20-minutiline saatelõik jahipidamisest naaberriigis (ka naised kambas):


Kui siin pilt liiga väike, klikka Youtube'i logol raami allääres. Rohkem vaatamist: art-expedition.ru

Ühisjaht

Head jahikaaslased!

Korraldame ühisjahi hirvepullidele, metssigadele ja huntidele-rebastele PÜHAPÄEVAL, 15. jaanuaril 2012. Pühapäeval sellepärast, et laupäeval lubavad ilmajaamad tuisku ja tormi, sadu jääb pühapäevaks järele.

Teeme ka eelnevat luuret. Kellel luba taskus, võib juhuse tahtel ette sattunud uluki juba enne ühisjahi avamist ära küttida. 

Koguneme jahiplatsile kell 9 hommikul.
Ootame rohket osavõttu!

Jahimeeste seltsi juhatus.

P.S. Palun kaasa võtta vanu fotosid meie jahimeeste tegemistest aegadel, mil digifotokas oli veel ulme. Olgu pildid värvilised või mustvalged, vahet pole. Skännin need arvutisse ja blogin üles. Sellega muudame oma blogi veelgi põnevamaks.
Toivo.

Meenutuseks: 22. septembril 1994 küttis Janis Niit hundi. Nii et kõik on võimalik, vaja on vaid veidi jahiõnne ja täpse käega kütti.

 Foto: Rein Maimann

5.1.12

Pilte Rein Maimanni fotokogust

Rein on alati täpse käega. Olgu tabamisel abivahendiks jahirelv või fotoaparaat.

Kuule, sõber, põdrajaht ei käi ju veel!

Põrsas tahab ikka põhku minna.

Gert Aavasalu on kurb: sarved oleksid võinud veel suuremad olla.

Võta teadmiseks: mina olen siin peremees!

 
Loodusesse sulandunud värvides



4.1.12

Algab jahisari "Victoria püssi ja panniga"

TV6 alustab sel pühapäeval uue saatesarjaga Victoria püssi ja panniga, kus Victoria Tauts on saatejuhiks.


Victoria Tauts on üks neist jäägreist, kes toob toidu lauale meie endi metsadest, kus liigub ringi üle saja tuhande uluki, kel hoiavad silma peal viisteist tuhat atesteeritud jahimeest. Victoria tõestab, et suudab osavalt ümber käia nii sileraudse- ja vintpüssi kui ka wok-, prae- ja fritüürpanniga.

Vahvad jahimehed Eestimaa erinevatest jahiseltsidest ning kokad pealinna parimatest restoranidest on Victoriale saate tegemise ajal abiks.

Avasaates läheb Victoria Vormsile linnujahile. Algus kell 19.00

Allikas: Delfi
Arvamused jahifoorumist