27.10.13

Enam kui kolmveerand küttimiskohustusest täidetud

Eilne jahipäev tõotas oma nigela algusega tulla viletsavõitu. Juba ärgates oli kuulda, kuidas vihm vastu katust ja renne sabistab, ent vaatamata kehvale ilmale oli 25 meest hommikul rivis. Peale jäi seisukoht, et pole halba ilma, võib olla, et varustus on kehva. Nii ka ilma trotsiti ja metsa mindi.
Esimese aju ajal aga algas alles tõeline sadu. Mütsidelt jooksis vett nagu räästast, ent ometigi ei saanud ju keegi sellepärast aju pooleli jätta. Kohe algul oli kuulda pauke, peale aju lõppu selgus, et esimene täpne kütt oli Gert Aavasalu, kellele suunas looma ette Ülo Metsmaa.

Soe sügis küll, ent sarved juba maas!

Ega midagi, ilm jube mis jube, tagasi platsile ja lõke põlema! Sai ju talgupäeval tõotatud, et ükskord me süütame selle lõkke niikuinii.

Bert: "Ülo, oled sa kuulnud, et vihma pärast jääb jahil või kalal käimata?"

Oli juba arvamusi, et tabatud põder rippu ja nahk maha, katuse all vähemalt ei saja. Ent vanaisa Endel Pangaga kaasas olnud pojapoeg Joosep teadis, et Kärla jahimeeste blogis olev ilmateade lubas kaheteistkümne ajal vihma lõpetada. Ega midagi kui nii, siis võileivad välja, et juhul kui vihm järele jääb, pole enam söömise peale aega viita.

Joosep (istub keskel) teab: Juhtuski nii, et pool kaksteist pani keegi taevaluugid naksuga kinni

Reimo Prants: "Las aurab, kes see ikka märja mütsiga ajusse läheb!"

Ehkki päike just särama ei hakanud, aurasid mehed lõkke ääres nagu vanad lokomotiivid ja kui suur osa niiskusest kehalt atmosfääri tagasi saadetud, läks uueks andmiseks. Järgmine täpse käega kütt oli Bert Aavasalu.
"Näete, vendade jahipäev täna," nentis Toivo.

Bert: "Nägin langi servast juba ajumehi tulemas, ent korraga oli põder ees. Kust ta tuli, ei näinudki."

Kuna jahiõnn oli jätkuv, peeti nõu ja üldine arvamus oli, et üks aju veel ja siis aitab, läheb kuidas läheb. Autode poole sammudes ütles Reimo Toivole, et vaata, su parema käe esimene näpp millegipärast tõmbleb! Lõbus aasimine on meie seltskonnas igapäevane nähtus, see kuulub ühisjahi juurde. Ja ega seekordki lasknud tulemus end oodata: põdravasika küttis Kaljo Lihulinn.

Kaljo: "Nägin, kui Toivo mulle märku andis, et keegi tuleb minu suunas."

Kujutage ette, ka see ei olnud veel kõik. Peale seda kui aju juba väljas oli, andis jahijumalanna veel ühe võimaluse ja põdralehma küttis Toivo Vaik. Ja mida seal imestada, Reimo oli seda ju veidi enam kui pool tundi tagasi ennustanud.

Toivo: "Nägin kahte põtra puude tagant vaskule jooksmas. Kaljo pauk saatis teise tagasi."
Fotod: Kristjan Teär

Kärla meestel on laskekohustusest nii punahirve kui põdra osas täidetud rohkem kui kolmveerand. Et kohustus saaks ikka täiega realiseeritud, koguneme järgmiseks ajujahiks 2. novembril kell 8 Kogula - Tehumardi teele Hirmuste küla teeristi juurde. Seekord võtame vaatluse alla sealsed rabad-metsad.

24.10.13

Kotkapäev läks igati korda

SJS-i poolt kolmapäeval korraldatud kotkapäev läks igati korda. Pika mõtlemise peale kõndis selle blogi pidajagi kohale ja tagantjärele mõeldes ei ole üldse kahju ilusa ilmaga õhtust, mida oleks võinud jahipidamise eesmärgil kasutada.

Kuipalju me, jahimehed, teame neist metsasukatest, keda me ei küti? Tunneme merikotkaid ja oskame ära määrata musta toonekure. Kindlasti veel paljutki. Ent kotkaliike leidub Eestis mitmeid ja paljud neist võivad Saaremaale sattuda vaid rände ajal ega ole siin kunagi pesitsenud. Kui näeme metsas kusagile puu otsa sätitud risupesa, siis kas me oskame ära arvata, kelle elupaik seal on? Milliste tunnuste alusel saame väita, et  just selles pesas elab näiteks kalakotkas?

Neile ja paljudele muudele küsimustele saime vastused ilma küsimatagi. Loomulikult tekkis elav keskustelu ja igaüks sai rääkida sellest, mida ta looduses liikudes tähele pannud on. Nii mõnigi küsimus, miks oli tol korral just nii või mitte teisti, sai selgituse.

Päris põnev oli meie kuulsa musta toonekure Priidu teekonna uurimine. Satelliitside ja vastav arvutiprogramm koos Priidu selga paigutatud saatjaga tegi selle võimalikuks. Omamoodi põnev oli ka lugu sellest, kuidas Priidu kinni püüti ja talle saatja selga istutati. Oma käega sai kaaluda einevate saatjate raskusi, uurida mitmesuguseid linnurõngaid ja saada selgust, mida sellel olevad värvid, tähed ja numbrikombinatsioonid tähendavad. 

Tundideks naelutas seltskonna laudade taha videoesitlus otse linnupesade kõrvalt. Õhtu jooksis vaikselt öötundidesse, kuni jahimeeste kaasad mures olles helistasid, et kas on midagi juhtunud, et mees magamamineku ajaks koju jõudnud pole. Aga see kõik oli lihtsalt nii põnev, et aja lendamist enam keegi ei märganud.

Iga osaleja sai kaasa väikese brošüüri "Kotkad ja must-toonekurg Eestis". Lisaks taskumärkmiku mõõtu "Suurte risupesade välimääraja", mille lehed on plastist ja seega kinnitavad metsa kaasa võtta isegi märja ilmaga.

Suur tänu korraldajatele ja esinejatele! Kes ei saanud osaleda, see saab vaid kahetseda.


Fotod: Toivo Vaik

Eestis pesitseb 222 linnulii­ki, neist 24 kuuluvad rööv­lindude hulka sh ka kuus liiki kotkaid. Must-toonekurg ja kõik kotkad on Eestis rangeima kaitse all.

Leitud suurtest pesadest tuleb teatada keskkonna­ametile. Lisaks ministeeriumile tegelevad kotkaste kaitsega Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi (www.kotkas.ee). Euroopa Liidu programmide toel lisaks põhieesmärkidele informeeritakse ka üldsust kotkaste tegevusest ja olukorrast (nt projekt EAGLELIFE 2004-2009).

Hiljuti lõppenud Eesti ja Läti ühise projekti ESTLAT Eagle projekti "Kotkad riigipiire ei tunne" tuules toimuvad teemaõhtud üle Eesti.

Maaomanik, keelamise asemel kasuta!

Maa omanik, kes on andnud teada, et tema maal ei tohi loomi küttida, ei saa ka ise kohalikust jahiseltsist looma küttimiseks luba küsida.

Kui soov väikeulukeid siiski küttida, siis juhend tegutsemiseks allolevale lingile klikates:

Eesti Erametsaliit: jahikeelu asemel saab omanik küttimiseks tingimusi seada

Et siis vastuseks artiklile, kus maaomanik kurtis, et talle makstasse käde: SH sept 2013
 
Samas on ka kampaania, mis kutsus jahimehi oma metsadest eemale hoidma, lõppenud.
Vaata: http://www.jahiseadus.ee/

Absurdne lugu lõppenud.
.

Riigimetsade teed uuenesid

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) uuendab või rekonstrueerib selle aasta lõpuks üle Eesti 18,7 miljoni euro eest 360 kilomeetrit metsateid ja 18 300 hektarit metsakuivendussüsteeme.

Lisainfo: Tartu Postimees 23.10.2013

Kõik põdrast

Kui põdrajahi ajal vahel mahti maha istuda, siis selleks puhuks film põtradest ja jahimeestest.


Vaata ka teist osa:

22.10.13

SJS teatab

Kolmapäeval, 23.oktoobril, algusega kell 17.00 toimub
Kalamajas kotkaste teemaline õhtu.
Teemad mida käsitletakse: ülevaade kotkaste olukorrast Eestis, kotkaste
seaduslik kaitsmine, veebikaamerad ja saatjad, suured pesad metsas puu
otsas.
Osalejad saavad omale suurte risupesade välimääraja.

Esinevad Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikmed Urmas Sellis,
Joosep Tuvi ja Rein Nellis.
http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=266

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette ulukiseireosakonna ettepanek
huntide küttimismahtude koha, mille kohaselt on Saare maakonna limiidiks 2 hunti, kuna aga sellest arvatakse maha oktoobris erilubadega kütitud
hundid, jääb meie küttimismahuks 0 hunti.
Seoses tekkinud olukorraga arutame enne kotkaste teemat huntidega seonduvat.
Käesoleva aasta murdmiste ja küttimiste kaart (Tammini poolt kütitud
huntide asukoht lisandub homme):
https://maps.google.com/maps/ms?msid=216314244896610680965.0004e91cf4ec7ec615439&msa=0

Täname, kes on suurulukite küttimise aruannet esitanud. Kokkuvõtted
küttimisest on meie kodulehel http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=268

20.10.13

Järgmine ajujaht 26.10

Seekord Diana kiusas meid, küllap seepärast, et me olime tema arvates eelmisel korral liiga ahneks läinud. Ajude tulemus oli null kui välja arvata koera poolt murtud kährik. Keskpäeval nöökis ilm, ent see meeste indu ei jahutanud. Seetõttu tekkiski õhtul mõte, et jätkaks jahipäeva täiskuu valgel hiilides ja kui jahijumalanna helde on, siis saaks tasutud kõigile, kes tühja saagikotiga koju pidid sammuma.

Dianal oli ilmselt meist ikkagi kahju, sest ta saatis Taivo Villaku ette terve põrdakarja ja lasi ära küttida vana põdrapulli ja ühe kaksikvasikatest. Pull oli sõna otsese mõttes vana, nii sarvede kui ka kulunud hammaste ja halli kasuka poolest. Täiesti õige aeg oli ta ära küttida. Võib arvata, et järgmisel aastal tal enam nii uhket ehet peas poleks olnud.

Õnnelik kütt Taivo Villak oma trofeeloomaga
Rain Mesila mobiilifoto

Järgmiseks ajujahiks koguneme 26.oktoobril kell 8.30. Edukat nädalat kõigile!


17.10.13

Soomlased huntidega hädas

Eks meiegi lambakasvatajad ole huntidega hädas, ent Saare maakonnas on huntide arvukuse piiramine tõsiselt käsile võetud. Loomulikult tänu Keskkonnaameti mõistvale suhtumisele, sest ilma hundiküttimise lubadeta ei saaks jahimees lambakasvatajate heaks mitte midagi teha. Hetkel on Saaremaal olemas neli kehtivat hundiküttimise luba.

13.10.13

Oli saagirohke päev, järgmine ajujaht 19.oktoobril

12. oktoobri ühisjahipäev oli üks viimase aja paremaid. Suurepärane ilm ja rohke jahist osavõtt tagasid edu. 

Kokku kütiti neli põtra: vasikas, kaks lehma ja pull. Hiilimis-varitsusjahist küttis varahommikul noore lehma (mullika) Rein Maimann, ajust küttis lehma ja vasika külalisjahimees Jaan Veltman ning kaheharulise pullitrofee omanikusks sai viimasest ajust Janis Niit


Martin Saare mobiilifoto

8.10.13

SJS-i kotkapäev

Kolmapäeval, 23.oktoobril, algusega kell 17.00 toimub Kalamajas kotkaste
teemaline õhtu.
Teemad mida käsitletakse:
        - ülevaade kotkaste olukorrast Eestis
        - kotkaste seaduslik kaitsmine
        - veebikaamerad ja saatjad
        - suured pesad metsas puu otsas.
Osalejad saavad omale suurte risupesade välimääraja.

Esinevad Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikmed Urmas Sellis,
Joosep Tuvi ja Rein Nellis.

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=266

Foto: Kristjan Teär

Enam kui 60 aastat jahimaadel kõndinud mees on alati rivis

Kalev Teär on mees, kes sündinud ja kasvanud Kärla vallas, elanud siin kogu oma elu ning pidanud jahimeheametit poisipõlvest alates.

Metsamehe perre sündinuna sai ta looduse kutse endasse juba emapiimaga. Vaatamata 77-le eluaastale on mees aktiivselt tegev Kärla Jahimeeste Seltsis ja ega jahikaaslased mäletagi korda, mil ta oleks ühisjahilt puudunud.
Ka sõpradega koos on mees jahile minekul igal ajal "käsi". Helista vaid ja Kalev on kohe valmis hüppama maasturisse, vajadusel panema auto järele käru ning on platsis. 

Jahikaaslased soovivad Kalevile tugevat tervist ja jätkuvat edu!

 Hiljutine ülitäpne tabamus ja hirvelehm saagiks!
Foto: Olav Etverk

Loe Teärte perekonnast veel: 4 põlve jahimehi 

5.10.13

Järgmine ajujaht 12.oktoobril 2013

Esimese ajujahi hommikul kokkuvõtteid tehes selgus, et Kärla jahimehed on hiilimis-varitsusjahilt küttinud 20 punahirve ja 1 põdrapulli. Kütitud hirvedel soolis-vanuselised proportsioonid kenasti paigas, nii et asi läheb.


Esimesest ajujahi päevast lisandus  meie kontole 2 põtra. Täpse käega kütt oli Tiit Ennemuist.

3.10.13

Šaakalid lindpriid, ahm pani kaks mootorsaagi pihta

Mõni aasta tagasi väideti Saaremaal ahm ringi liikuvat. Ei tea küll seda, kas ta jõudis mõne mehe Husqvarna-sae just pintslisse pista, ent kaduma on neid aegade jooksul mõni siiski jäänud. Mine võta kinni, kelle töö.

Eelmisel talvel Läänemaal rajakaamerasse jäänud šaakali pildi meediasse jõudmise järel tuli teateid selle eluka olemasolust nii Lääne-, Hiiu- kui Saaremaalt. Kahjuks on veel kindlaks tegemata, mida kõike šaakalid söövad. Meil kaob aegajalt ehitusobjektide soojakutest tööriistu, äkki on see hoopis šaakalite temp? Politsei võiks oma otsingutel seda varianti kaaluda.

Loe pikemalt:
http://www.tartupostimees.ee/2095792/riik-kuulutas-saakalid-lindpriiks
http://www.ohtuleht.ee/548497

2.10.13

Metsaseaduse eelnõust

Siim Vahtrus tutvustas Riigikogus arutelu all olevaid metsaseaduse muudatusi ka möödunud laupäeval KUKU raadios. 


RK Keskkonnakomisjon saatis metsaseaduse eelnõu (463 SE) ja veeseaduse eelnõu (467 SE) esimesele lugemisele 17. septembril.

1.10.13

EJS annab teada

Jahidokumentide uued hinnad

Täna allkirjastati Keskkonnaministeeriumi (KKM) poolt uuest Jahiseadusest ja halduslepingust tulenevate jahinduslike teenuste uued hinnad. Senised hinnad püsisid muutumatutena 2010. aastast. Teenuse hinnad on oluliselt väiksemad, kui uue jahiseadusega sätestatud riigilõivude määrad.

Jahitunnistuse andmise taotluse läbivaatamise eest on kehtestatud tasu 10 eurot, see kehtib ka välismaalase jahitunnistuse kohta.