26.12.15

Peale aastavahetust läheb taas lahti

Jaht muidugi. Kõigil, kel suurest pidutsemisest ja söögi-joogi manustamisest küllalt saanud, on võimalus endalt ülearune maha raputada, sest seltsi juhatus korraldab uue aasta avalöögina ühisjahi PÜHAPÄEVAL 3. JAANUARIL kogunemisega kell 9.30. Vaatamata meie senisele tublile tööle ja kõikide kohustuste täitmisele, on metsades ikka veel ülearu hirvepulle, metssigu ja rebaseid. Samas on hundid olnud aktiivsed siin-seal endast nõrgemaid kimbutamas. Neid kõiki me sel päeval siis küttima asumegi. Ennustuse kohaselt ootame ilmataadi aktiivsemat sekkumist ja ilma talvele kohasemaks muutmist.

TULGE PIDUTSEMISEST VAEVATUD JA KA VAEVAMATA JAHIMEHED NING KÕIK NEED, KES SOOVIVAD AJUS ULUKEID METSAST VÄLJA AJADES ENDA ORGANISMI ÕIGESSE TASAKAALU VIIMIST! SAAGI JAGAMISE JUURES ON MEIL KÕIK SAMAL TASEMEL, OLE SA KÜTT VÕI AJAJA! KOHTUMISENI!


Selle kutse juurde sobib foto 19. jaanuarist 2013, kus lumi ja -18 kraadine pakane ei takistanud jahi pidamist ja toreda jahisaagi saamist
Foto: Kristjan Teär

14.12.15

Kas taome emised sajalisteks?

Sigade Aafika katkust jagu saamiseks leiutatakse üha uusi meetodeid. Nüüd on välja tuldud ideega iga kütitud emise eest pearaha maksma hakata. Aga kuhu jääb siis seni ulukite küttimise juures nii oluliseks peetud soolis-vanuseline tasakaal? Kas kult siis üldse enam põrsaste sigimise juures tegija pole ja kas neile katk enam külge ei hakkagi? Või koidab peagi aeg, kus metsad vaid katkukindlaid kulte täis on? Kes oskab neile küsimustele vastata?

Loe ja imesta!

http://www.postimees.ee/3435447/jahimehed-saavad-uuest-aastast-emise-kuttimise-eest-sada-eurot?utm_source=pm_fb&utm_medium=wallpost&utm_content=3435447&utm_campaign=fb_post

Vähe sellest, et me võime juba isegi kevadel lõpptiine või karja juhtiva piimapõrsastega emise maha nottida (ei nimeta sellist tegu küttimiseks), nüüd saab selle eest veel sajaka ka. Jahimehele preemiaks, mitte trahvi! Oo tempera, oo mores!

Sellel pildil ei ole midagi valesti. See emis langes saagiks siis kui oli emiste küttimise aeg. Ja kütt ise ei jahtinud sajaeurost rahatähte, vaid ulukit.
Foto: Toivo Vaik

Jõustunud jahiseaduse muudatuste rakendumisega tuleb veel oodata

On selgunud, et jahiseaduse muudatused hakkavad kehtima alles Keskkonnaameti käskkirjaga. Üpris kummaline olukord, ent meie peame selle järgi käituma.

Loe EJS selgitust:

http://www.ejs.ee/jahiseaduse-muudatus-voeti-vastu/

Laske ikka valgeks minna!
Foto: Arne Saagpakk

5.12.15

Selleks aastaks kõik! Suur tänu kõigile, kes meie kohustuste täitmisel osalised olid!

Tänane jahipäev tõmbas meie kohustustele kriipsu alla. Langes viimane põder, kes oli veel meie nimekirjast puudu. Sel aastal ei kuuluta juhatus enam ühisjahti välja, nüüd tõmbame väheke hinge!
Punahirvede ja metssigade küttimisel oleme kaugelt oma kohustused ületanud. Aitäh kõigile "unetutele" jahimeestele, kes viimase nelja kuu jooksul selle nimel pingutanud on!

ME ANNAME TEADA, ET KÄRLA JAHIMEESTE SELTS ON KÕIK JAHINDUSNÕUKOGU POOLT ETTE ANTUD KOHUSTUSED TÄITNUD.

Tänase päeva kangelased on Timo Jõeäär, kes hommikusest hiilimisjahist metssea küttis. Ajujahist lasi Janis Niit hirvepulli. Viimasele põdrale andis paugu Kaido Teär, haavatud looma võttis lõplikult rajalt maha Kristjan Teär. Mõlema küti tehtud lasud olid head, seega sai laskmise au jagatud pooleks. Kuuseoksa täpse käega küti austamiseks pani Kaido oma õepoja Kristjani mütsile.


Janis: "Kuipalju igat liiki ulukeid on läbi aegade minu püssikuulidest langenud, aga kummalisel kombel on nüüd alles esimene hirvepull."


2015. aastale tõmbame joone alla. Lisaks ühisjahtidele on ka üksikjahtidest langenud suur hulk ulukeid. Juhatus tänab kõiki tublisid jahimehi ja ajujahis osalenud ajajaid, kes on meie kohustuste täitmisel kaasa löönud!

Jõuluaeg ligineb iga päevaga. Soovime kõigile häid lähenevaid pühi! Ka ulukitele, kes talvises metsas oma igapäevaelu jätkavad. Neile, kes meie ulukipopulatsiooni edasi viivad, toome pühadeks metsa hulga maitsvaid ja suupäraseid hõrgutisi!

2015. aasta viimane ühisjaht läks korda
Fotod: Kristel Hani

KAUNIST JÕULUAEGA KÕIGILE JAHIMEESTELE JA ULUKITELE!

Aga kui keegi jahimeestest soovib veel sel aastal teha kollektiivjahti metssigadele, andku blogijale teada. Paneme kuulutuse välja, sellega anname kõigile asjast huvitatutele võimaluse osaleda.

Kõik me teame, et jahihooaeg lõpeb veebruari kuu otsasaamisega. Kui talv ja lumi väljas ning uus aasta käes, teeme kindlasti veel sudi hirvepullidele ja metssigadele, keda meil hulgaliselt leidub!

Jälgige meie blogi ja te saate kogu informatsiooni täpsest allikast!

28.11.15

28. nov oli hirvepullide ja metssigade päev. Uuesti jahime 5.detsembril

Laupäevahommikune hiilimisjaht läks küll tühja, ent ajud olid kõik viljakad. Esimese ajal kostus raadioeetris Jüri Mesila hääl: "Hirvepullid aju ees, aga keeravad number ühe juurest tagasi. Üks, kaks, kolm ... kuus, seitse ... kõik vanad suured pullid ... küll on uhke pilt!" Siis vahepeal paugud. Uuesti Jüri: "Kolm suurt trofeepulli, läksid number ühe juurest tagasi ..." Edasi Urmas Pildre hääl: "Lasime Martiniga sigu, lähen vaatan, vist sai üks pihta ... .... tulen tagasi, emis maas." Uued paugud. Veel üks seakari, see läks Aarne Mesila ja Taivo Villaku vahelt. Raadios seekord Taivo hääl: "Emis maas, vist ka üks põrsas, uurin järele."
Paugutamise tulemus: 2 emist küttis Martin Leedo ning emise ja põrsa Taivo Villak.

Järgmine aju andis välja 2 hirvepulli, kes ületasid kütiliini päris korraliku vaardiga. Paugu saatis teele Kristjan Teär, hirv jooksis naabermaadele, kuid näha olid veri ja luukillud, mis andsid märku, et uluk on viga saanud. Seejärel sai naabritega ühendust võetud ja neile olukorrast teada antud. Selgus, et Aste jahimehed olid meie lähedal ja nii tegid nad aju selles sektoris, kuhu meie haavatud hirvepull jooksis. Peagi saime teada, et Kristjani haavatud pull on naabritel kütitud ja meile anti teada, kust me oma uluki kätte saame. Aitäh, Aste jahimehed! Nagu jahimeestel kombeks, sai osutatud teene ära tasutud.

Ka kolmas aju ei jäänud tühjaks. Seal nähti kokku kolme hirvepulli, neist ühe küttis taas Taivo Villak. Kui hakkas juba vedama, siis hakkas!

Kordaläinud päev. Parafraseerides üht tuntud ekspoliitikut: "Pole paha!"
Foto: Toivo Vaik

Järgmine ühisjaht 5. detsembril. Hommikuse hiilimisjahi järel koguneme kell 9.30. Kes hiilima läheb, selle nimi peab olema esimehel nimekirjas. Hiilimisest kütime hirvepulli, hirvevasikat, metssiga, hunti ja põdravasikat. Edukat jahipäeva!


26.11.15

SAK ei ole veel alla andnud

Kahjuks möllab seakatk Eestimaal jätkuvalt. Mis kõige hirmutavam, haigus liigub pisitasa lääne suunas. Iga jahimees peaks pidevalt endale seda hiilivat ohtu teadvustama ja hoiduma tegevustest, mis selle kurja tõve saartele tulekule kaasa aitama peaks. Kasvõi sellega, et mitte keegi meist ei lähe ohustatud alale jahile ega kutsu sealt endale sõpra meie maadele jahiretkele. Vaata kaarti SAK-i haiguskolletest:

http://www.vet.agri.ee/static/files/1585.Eesti%20taudistunud%20alad%20%2825%29%20eesti-ingl.jpg

Ootame ka ilmataadilt või -eidelt jätkuvalt pehmet talve, mis ei laseks mandri ja saarte vahelist vetevälja kaanetada.

Et meil jaguks ka edaspidiseks tulemuslikku metsseajahti...
Foto: Rein Maimann

25.11.15

Konkurss "Metssiga rajakaameras"

Veel jõuab pilte saata. EJS on konkursiga juba palju pilte saanud. Saata võib aga aasta lõpuni. Konkursil osalemise kohta loe:

http://www.ejs.ee/rajakaamera-fotokonkurss-metssiga-rajakaameras/

Kellel rajakaamerad olemas, pange need pildistama! Auhind ootab! Leia kaamerast huvitav pilt, ehk on see sul juba olemas, aga kui pole, tuleb see sulle sinna võibolla homme! Pane hea pilt teele ja mine tea, kuidas konkursil minna võib! EDU!

Pilt Madis Metsa kaamerast aastast 2012

23.11.15

21. novembri jahipäev läks korda. Järgmine ühisjaht 28. novembril

Laupäevast jahipäeva võib igati kordaläinuks lugeda. Saagiks saadi põdrapull ja kas punahirve. Põdrapullile tegi tabamuse Martin Leedo, hirvedele said pihta Madis Mets ja Arne Saagpakk. End näitas ka hunt, kellel õnnestus tiheda võsa tõttu siiski pakku pääseda. Nagu iga teiselgi jahipäeval sai loomi nähtud siin ja seal, seega ulukivaru lõppemist meie metsades karta pole. Silma hakkab punahirvede arvukus, nende küttimist jätkame vaatamata asjaolule, et laskekohustus juba täidetud ja ületatudki.

Selle hooaja viimase põdrapulli küttis Martin Leedo. Mees, kes omaette metsas jalutades alati õige looma üles leiab

Harv on jahipäev, mil Madisel kogunemisele tulles pole mõnd hiilimisjahist tabatud punahirve kaasas

Ka selle hirve küttimisel oli Madise käsi mängus, ent lõplikult võttis ta rajalt maha Arne
Fotod: Toivo Vaik

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 28. novembril kell 9.30. Teeme ka varahommikust hiilimisjahti, milles osalemiseks tuleb end kirja panna esimehe juures. Hiilimisest jahime metssiga, hunti, hirvepulli, hirvevasikat ja põdravasikat. EDUKT JAHIHOOAJA JÄTKU KÕIGILE!

14.11.15

Järgmine ühisjaht 21. novembril

Tänast päeva jääb iseloomustama allpool olev Jaan Künnapi foto. Ehk jahimehe helesinine unistus udu taustal. Täpselt selliseks tänane päev ka kujunes. Ilm oli igat kantipidi s..t mis s..t. Iga veerandtunni järgi andis paraja sabina vihma. Lisaks veel kohustus teha valiklaskmist ehk siis enne hoolega vaadata, kes ajust välja jookseb. Kõik see kokku kujundas just sellise päeva nagu oli. Värskes õhus rassimine on aga ka omaette lõbu, millest ükski jahimees ilma jääda ei taha.



Aga kui mõelda, kuidas meie hooaeg on möödunud, siis läheb tuju uuesti heaks. Punahirvede ja metssigade küttimise kohustus on juba oktoobri lõpuga täidetud ja ületatudki, ehkki hirve võib küttida jaanuari lõpuni ja metssigade laskmise arvestusperiood lõpeb 29. veebruariga 2016.

Siinkohal kutsub juhatus üles kõiki jahimehi jätkama metssigade arvukuse piiramist läbi järelkasvu küttimise. On paras aeg meelde tuletada ka seda, et käesoleval hooajal on metsseapõrsa load tasuta.

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 21. novembril kell 9.30. Enne ajujahti taas varahommikune hiilimisjaht. Seekord juhib jahti MADIS METS ja kõik, kes teevad varahommikuse jahi kaasa, võtavad temaga eelnevalt ühendust.

9.11.15

7. november saatis vihma. Järgmine jaht 14. novembril.

Viimasel ajal on meie maadel hakanud domineerima metssead. Tundub, et keegi või miski on nad mujalt ära peletanud ja saatnud muidu suhteliselt rahulikule Kärla jahimaale. Põhjuseks võivad olla ringiliikuvad hundikarjad, kes sunnivad sead suurtesse karjadesse kogunema. Eks see kant hakka siis rohkem kannatama, kus sellised suurkarjad liikuma hakkavad. Seatempudest on viimasel ajal rohkeid märke Kirikuküla, Paiküla ja Kuuse küla lähiümbruse maadel. Seetõttu võeti päeva suund nende piirkondade "läbiraputamisele".

Nagu ikka, algab päev ajude paikapanemisega

Raputamine oli põhjalik. Kuid pealelõunaks oli selge, et metssigu ei leidu ei Karujärve Taemäe poolsetes roosikes ega Paiküla ja Kirikuküla ümbruse metsades. Selle kandi ajudes ei nähtud seapoegagi, laskmisest rääkimata. Ometi on kahjustused kõikjal näha. Kas on osavad loomad varjunud lähedal asuva omaniku metsa, kes on oma maadel jahipidamise rangelt ära keelanud? Sellele küsimusele ei oska jahimehed vastata, sest keelatud alale me oma jalgu tõsta ei tohi. Küllap loomad aru saavad, kus neid ei kimbutata, just seal saavad nad enne öiseid rüüsteretki rahulikult redutada.

Ilm hakkas pealelõunat vihmale kiskuma. Siiski otsustati teha veel aju Kuuse küla tagustes metsades. Sealkandis on ka üks ühiskasutatavatest jahipukkidest, mis sai suvel jahimaadele mitmesse kohta üles pandud.

Jahijuhataja Aarne Mesila lubas pukki ronida ja ühe hirvepulli küttida. Meest sõnast, härga sarvest, muigasid teised. Kuni raadiojaamast kostus ajus oleva Kristeli hääl: "Suur ilus hirvepull jookseb ees ja läheb Aarne Mesila suunas." Tundus küll naljaheitmisena, ent peagi kostnud tabamismotsuga pauk rääkis iseenda eest. Kohe järgnes ka Aarne teade: "Hirvepull maas." Sellega oli järjekordne jahipukk sisse õnnistatud.

Lubadus on täitmiseks ja peagi on Aarnel kodus üks trofee seinal rohkem

Et uluk oli maha kukkunud langi kaugemasse serva, kus kändude vahel vaid "kuukulguritest" mahajäänud rööpaid näha sai, võis looma väljatassimine üsna vaevarikkaks osutuda. Ent kui seltskonnas on kasvõi üks "Niva", ei ole ka sellisel maastikul mitte midagi võimatut.

Toivo Vaik eelmisel sajandil konstrueeritud "venelase" võimeid näitamas

Üks, kaks ja korraga!

Saagiks langenud uluki viimne teekond algas Martin Leedo uhke "ameeriklase" kastis
Fotod: Kristel Hani


Aga meie jätkame! Järgmiseks ajujahiks koguneme 14. novembril kell 9. Toimuma saab ka hommikune hiilimisjaht, mille tingimused samad kui eelmistel hommikutel. 
Ei saa jätta mainimata, et taas laseme nii hirve- kui põdralehmal minema jalutada! 
EDUKAT JAHTI KÕIGILE!

1.11.15

Oktoobrikuu oli edukas. Novembri esimene ühisjaht 7. kuupäeval.

Oktoobri ilm oli ilus ja seda oskasid Kärla jahimehed ära kasutada. Ehkki jahihooaeg kestab veel mitu kuud, oleme oma kohustuste täitmisega jõudnud 90 protsendi juurde. Kindlasti ületame metssigade küttimise etteantud numbrit, sest nende arv on viimasel ajal silmatorkavalt kasvanud. Punahirve populatsiooni oleme suutnud ohjeldada, ent püssi põõsasse peita on veel vara. Meie metsade suurim uluk - põder - on arvukuselt kontrolli all ja tema puhul me üleasustust ei tähelda. Märkimisväärselt on oma kohalolekut suurendanud hunt, varasemal ajal väga salaja liikunud kiskja näitab end juba päris avalikult. Kuid meie mehed ei maga ja oktoobris jäi "vahele" tervelt kaks võsavillemit. Siin on jahimeestel veel palju tööd ees.

Mis siis viimasest nädalast ette näidata on? Nagu ikka, on langenud mõned metssead ja punahirved. Eelmise pühapäeva hommikul küttis noore punahirve pulli Kristjan Teär. Kristjan teenib aega Eesti Kaitseväes. Ta on lõpetanud nooremallohvitseri kursuse ja jätkab teenistust meditsiinirühmas eesmärgiga saada vanemparameedikuks. Asjaolu, et noormees igal laupäeval meie ühisjahtides osaleda saab, näitab, et mehel on "kroonus" asjad korras ja nädalavahetuste linnaload, mis küll leiavad kasutamist hoopis metsas, kindlustatud.


Kristjan: "Neid oli soos mitu, ka suuri pulle, kuid teised märkasid mind ja panid plagama."
Foto: Toivo Vaik

Nädala sees juhtus veel mõndagi märkimisväärset. Langes Kärla seltsi ajaloo esimene kuldmedali hirvepull. Selle küttis üks meie aktiivsematest jahimeestest Arne Saagpakk. Väärt trofee tublile mehele!

Diplom ja medal tulevad näituselt, aga mõõtmistulemused ütlevad, et on kuld
Foto: Kristel Hani

Ka oktoobrikuu viimane päev ei jätnud osalejaid tühjade kätega. Kütiti kolm põtra ja kolm hirve. Hirved võttis järjekordselt rajalt maha kiire reaktsiooni ja täpse käega Madis Mets. Madis kohe teab ja oskab.

Ajal, mil pilt tehti, oli ATV alles kolmandat hirve välja tirimas
Foto: Neeme Õige

Põtradele tegid nagu alati täistabamuse juba vanad ja tunnustatud täpsuskütid Tiit Ennemuist, Janis Niit ja Urmas Pildre. Nagu kord ja kohus, on kõik põdrajahimehed ka piltidele võetud.




Ulukeid langes murdu, nii et jahijuhatajal oli tegemist, et jõuda õigeks ajaks jahiload maha kanda
Fotod: Kristel Hani

Järgmiseks ajujahiks koguneme 7. novembril kell 9. Endiselt jätkame ka hommikuse hiilimisjahiga, milleks tuleb end kirja panna esimehe juures. Hiilimisest on küttida põdrapull, põdravasikad, hirvepullid ja hirvevasikad. Loomulikult on lubatud anda tuld ka metssigadele ja huntidele.
NB! Nii põdra kui hirve puhul laseme lehmal minema jalutada!

31.10.15

Lisandus veel üks hundikütt

Hundiküttide arv üha suureneb. Nüüd lisandus nende hulka ka Kärla seltsis oma küttimistulemustega kuulsaks saanud jahimees, Kõikide Ulukite Hirm Madis Mets. Vähe sellest, Madis jõudis nädala sees veel küttida ca 200 kilose kuldi, kelle kihvadest on loota kuldmedalit. Kahjuks sellest juhtumist pilti pole, kuid Madis lubas väärindatud trofee pildi meile saata niipea kui see võimalikus osutub.

Kui Madisele nüüd veel karu kusagil ette kargaks, ega seegi küttimata jää...
Pildi saatis Madis Mets

Hunte on viimasel ajal nähtud meie maadel mitmel pool. Kiskjate rohkus on pärale jõudnud ka Keskkonnaametile, homsest alates on maakonna jahimeeste käsutuses taas kaheksa hundiluba.

Isegi autoaknast on võimalik juba võsavillemit jäädvustada
Foto: Jaanika Vihman

27.10.15

Jahiõnnetus ei hüüa tulles

Kogeme igal ühisjahi hommikul jahijuhataja manitsusi jahirelva ohutust käsitsemisest. Ajuti tundub, et sellest poleks suurte kogemustega jahimeestele mõtet iga kord rääkidagi. Ehkki jahiõnnetusi juhtub harva, on need üldjuhul raskete tagajärgedega. Meenub mõne aasta tagune juhtum meie maakonnas, kus relvaga hooletult ringi käinud jahimees tulistas kogemata iseennast. Sellel oli kahjuks karmimaist karmim tagajärg.

Arvan, et ohutu relvakäsitsemise meeldetuletus siinkohal ei ole ülearune. Hiljaaegu sai raskelt vigastada noor jahimees Pärnumaal. Just jahirelva ohutu käsitsemise reeglite rikkumise pärast.

Loe ja mõtiskle, jahimees!

http://www.parnupostimees.ee/3376199/jahionnetuses-kuuli-jalga-saanud-noormees-voitleb-haiglas-oma-elu-eest

Jahijuhataja sõnad ohutusest ei ole lihtsalt tüütu epistel, mida lasta ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Need sõnad tuleb enda peas mõtestada enne iga jahiretke. Ka siis kui end üksinda küttima asutad.
Foto: Kristel Hani

24.10.15

Taas oli edukas päev, jätkame 31.oktoobril

Tänast jahipäeva alustas Jürgen Tamm, kes küttis varahommikusest hiilimisjahist metssea. Kahjuks läks sea töötlemisega nii kiireks, et pilt jäigi tegemata. 
Hiilimisjaht muid tulemusi ei andnud. Esimene aju algas tormiliselt rabas, kus ajajate hõiked ajasid suure hirmu nahka paljudele ulukitele, kuid "vahele" oskas jääda vaid üks põdrapull, kes langes Kaljo Lihulinna täpse käe läbi.

Kaljo: "Ega mul muud üle jäänudki, sest vastasel juhul oleks ta mulle peale jooksnud."
Foto: Neeme Õige

Siis tuli paar tühja aju, et anda võimalus lõpuspurdiks.Lõpuspurt oli eriti auväärne, sest põdralehma küttis meie väärikaim jahimees Kalev Teär, mees, kes astub iga päevaga lähemale oma 80. sünnipäevale. On alati rivis, lööb käed sinna külge kuhu vaja ega jäta sõrme sirgeks ka siis kui saab optikasse suurima uluki, kes meie metsades ringi jookseb.

Kalev: "Mul polegi ajupõtradega eriti vedanud, see on mu elu jooksul alles üheksas!
Foto: Kristjan Teär

Ega midagi, meil tuleb jätkata, sest osa tööd on veel ees. Koguneme 31.oktoobril kell 9 (vahepeal on aeg muutunud ehk kella on üks tund tagasi lükatud). Enne seda taas hiilimisjaht neile, kes esimehe juures end kirja pannud. Edu kõikideks järgmisteks jahiretketeks!

23.10.15

Sai hundijahimehel kätt surutud

Ei juhtu just sageli, et saab värskelt hunti tabanud jahimehel kätt suruda. Seda õnnestus täna õhtul teha Kärla jahimeeste blogi pidajal. Jäta või parem käsi homse ajujahi eel pesemata!

Martin Leedo tabas noore emase hundi Mädasoo keskmise tee juures langil 23. oktoobril veidi enne kella 19. Martini sõnul liikus loom kummalise kõnnakuga, lähema vaatlusel selgus, et ta on kunagi varem saanud juba kuuli paremasse tagumisse kintsu. Haav oli küll kinni kasvanud, ent luuvigastus jäänud.

Seega on realiseeritud ka teine väljaspool hooaega välja antud hundi küttimisluba ja hetkel rohkem hallivatimeestele tina teele saata ei tohi. Loodame, et keskkonnaamet lubadele lisa annab, sest Käesla-Viidu kandis on mitmel korral nähtud tervet hundikarja.

Martin Leedo oma järjekordse tabatud hundiga. Eelmisel aastal suutis ta korraga kaks hunti magama panna.
Foto: Toivo Vaik

21.10.15

Kasulik teada

Üsna tihti esitavad maaomanikud küsimusi, kas ja kuidas jahimehed tohivad nende maid jahipidamiseks kasutada. Meie selts on paljude maaomanikega juba lepingud sõlminud, ent on ka neid, kelle sõnul seda lepingut ei vajata ja jahimeestel lubatakse toimetada omatahtsi. On maaomanikke, kes on nõudnud vaid enne ajujahti enda teavitamisest telefoni teel ja sellest piisab. On ka üksikuid, kes arvavad, et kui jahimees tema metsast on läbi astunud, on talle juba korvamatut kahju tekitatud. Samas hakatakse häälitsema kui esinevad metsanoorendike või muud ulukite poolt tekitatud kahjustused.

Me oleme alati püüdnud maaomanikega kompromisse saavutada. Kes on karmilt ära keelanud oma metsades viibimise, sinna me ka üldjuhul ei lähe. Kui, siis vaid haavatud uluki jälitamiseks või eksinud jahikoera otsingute eesmärgil. Õnneks ei ole meil seni veel selliseid juhuseid olnud, et me oleks pidanud maaomaniku keeldu rikkuma.

Tänane "Saarte Hääl" valgustab nii jahimeeste kui maaomanike õigusi. Soovitame lugeda kui ise ei viitsi seaduses tuhnimisega aega raisata ja sätete tõlgendamisega vaeva näha:

http://www.saartehaal.ee/2015/10/21/lugeja-kusib-115/

Üsna kindlad on aga jahimehed selles, et männinoorendiku räsimiseks pole põder maaomanikult luba küsinud
Foto: Toivo Vaik

18.10.15

17. oktoober tõi trofeepõdra. Järgmine jahipäev 24.10.

Kütitud ulukite arvult jäi päev küll veidi tagasihoidlikumaks kui mõned eelmised, ent varahommikusest hiilimisjahist küttis Rain Mesila ilusa trofeepõdra. Järgmisena langes Tiit Kuusi käe läbi rebane. Tiit sai hakkama ka üsna omapärase tembuga, nimelt küttis ta ajus olles ilma pauku tegemata põdravasika. Pauku poleks ta teha saanudki, sest meie mehed ajus olles püssi kaasa ei vea. Tiit ise sellest juhtumist eriti rääkida ei tahtnud. Kui kedagi huvitab, kuidas see tal õnnestus, siis peab ta ise Tiidult üle küsima. Põdralehma küttis Urmas Pildre.

Ajaks, mil ühispilti tehti, oli kütt Rain juba Saaremaa tolmu jalgelt pühkinud
Foto: Kristjan Teär

Taks: "Ära siis unusta, et mina ta sulle ette ajasin!"
Foto: Priit Kuus

Viimaks saabus pilt ka põdrakütist ja tema uhkest trofeeloomast
Pildi saatis Rain Mesila

Järgmiseks ajujahiks koguneme 24. oktoobril kell 9. Nagu meil juba kombeks saanud, toimub varahommikul hiilimisjaht. Selles saavad osaleda ainult need kütid, kes end esimehe juures kirja pannud. Teadmiseks veel niipalju, et kasutada on vaid üks hundiluba. Edu selgi jahipäeval!

11.10.15

10.10 oli rekordipäev. Järgmine ühisjaht 17.10.

Laupäevane jaht oli üliedukas, langes 10 ulukit. Saagiks tuli 6 põtra, 2 hirve ja 2 metssiga. Omalaadse rekordi püstitas meie külalisjahimees Andero Saimre, kelle täpse käe läbi sai saagiks neli põtra. Veel küttisid põdrad Jüri Mesila ja Martin Leedo. Hirvepulli trofeed võivad endale jätta kütid Rain Mesila ja Urmas Pildre. Viimaste aegade suurima metssea meie maadelt küttis Peep Kuus, üsna kopsakale metsseale sai pihta ka Aarne Mesila.

Selline jahipäev siis. Pildil esireas keskel poseerib püssiga päeva rekordkütt Andero Saimre.
Panoraamfoto Kristjan Teärelt

Jüri Mesila jahipäeva algus
Foto: Tiit Mägi

Selle foto tegemise ajaks oli Andero Saimrel lisaks pildilolevale maas põder ka teisel pool teed. Siis ei teadnud ta veel, et sama tulemust kordab ta viimases ajus.
Foto: Toivo Vaik

Viimaste aegade suurim kult annab Peep Kuusile ilmselt kihvamedali
Foto: Kristel Hani

Martin Leedo kütitud põder heitis langedes oma sarve

Urmas Pildre kasutas hirvepulli küttimisel siiski jahikarabiini

Aarne Mesila: "Pole just nii suur kui Peebu oma, aga suur on ta ikkagi!"
Fotod: Toivo Vaik

Siinkohal valik hetki sellest tegusast päevast Kristel Hani fotokaamera läbi:










Järgmiseks ühisjahiks koguneme 17. oktoobril kell 9. Enne seda kellaaega toimub varahommikune hiilimisjaht, millel osalemiseks tuleb ühendust võtta esimehega.