29.3.17

Meie oma pidu ka tulekul

Seltsi juhatus kuulutab välja Kärla JS aasta peo 21. aprillil Marta Lovise külalistemajas. Juba on end võimalik registreerida osavõtuks juhatuse liikmete juures. Täpsustav info edaspidi.

JÄLGI BLOGI!

Alljärgnevast postimees.ee videost on võimalik jälgida, kuidas käib pidutsemine metssigadel.

http://tehnika.postimees.ee/4060571/zooloogideblogi-video-vaata-kuidas-metssiga-tantsu-teeb?_ga=1.238033095.615893524.1397220668

Delfi.ee videolt on aga näha, kes kõik pidusse kutsutud olid. Mõnusat vaatamist!

http://forte.delfi.ee/news/maa/kes-kaib-mooda-kuulsat-okodukti?id=77689806

15.3.17

SUUR JUUBELIPIDU TULEKUL

Saarte Jahimeeste Selts peab väärikat pidu ja ootab külalisi. Loe teadet:

http://www.sjs.ee/userimages/00001427_kutse611.pdf

Head Kärla jahimehed! Austame oma katusorganisatsiooni sellega, et lähme kohale. Kärla seltsi juhatus organiseerib peo ühiskülastuse ja on pidulisi valmis varustama transpordiga Tornimäele ja tagasi koju. Seega pole ühtegi põhjust, miks mitte minna! 

Registreeri end SJS-s peolisena hiljemalt 24. märtsiks.

Transpordi vajaduse paneb kirja juhatuse liige Arne Saagpakk. Anna talle teada, kas tuled üksi või kaksi ja kust sa peale tulla soovid. Tee seda hiljemalt 28. märtsil meilitsi või telefoni teel. Buss tellitakse juhul kui sõitasoovijaid seltsi liikmeid registreerub vähemalt 10!

ÄRA MAGA VÄÄRT ETTEVÕTMIST MAHA!!!

Hea pidu tagab uue hooaja jahiõnne
Foto: Tarmo Mikussaar (internet)

13.3.17

Täpne värk - metssea kohustuse täitmine 100 %

Oleme eelmise hooajaga ilusasti mäel. Metssigade küttimise kohustus täidetud, sest kütitud sai 174 ja hukkununa metsast välja tassitud 6 isendit. Seega, meie kohustus - 180 metssea hinge, on täidetud 100 protsendiliselt. Aga see täpsus on juhuslik.

Põtru küttisime nii palju kui oli meie kohustus. Punahirvede ja metskitsedega töötasime rohkem kui jahindusnõukogu käsk ette nägi.

Mis saab aga 2017/18 hooajal metssigadega, seda on väga raske prognoosida. Hirvede, põtrade ja metskitsedega jääme uuel hooajal samale lainele, kusjuures hirvedele ja kitsedele tuleb küttimisel auru juurde lisadagi.
Põder on meil ilusast kontrolli all, teda kütime vaid juurdekasvu võrra.

Jääb vaid kõigile soovida kaunist ja elamusterohket alanud jahihooaega, mis on meil ilusasti käima läinud. Juba on ka uuel hooajal kütitud metssead ette näidata.


Meie kütid võtavad jahimehe tööd tõsiselt. Kohustused on täitmiseks või ületamiseks, vähemaga ei lepi.
Foto: Kristel Hani

4.3.17

Kontrollid tulekul

Nagu järgnevast loost näha, on jahimaadele lisandumas taas üks liik kontrolle. Ikka selleks, et jahimeeste elu veel kibedamaks teha. Siinkohal hakkab tekkima mulje, et just jahimehed on need, kes SAK-i välja mõtlesid ja seda metsades päevastpäeva levitavad. Loe kontrollimisest:

http://www.ejs.ee/ejs-kusib-vta-vastab-metssigade-esmakaitlemise-ja-hoiustamine/


Kes teab, mitu ronka, varest, kotkast, rebast, kährikut või hunti on juba enne jahimeeste tegutsemist katkulaipadest matti võtnud ja batsilli edasi tassinud? Aga kes nende tegevust kontrollib?
Foto: Kristel Hani

2.3.17

Esimene hooaeg jahimehekandidaadina

Meie blogis soovis oma looga esineda seltsi jahimehekandidaat Kristiina Lõoke. Mis seal salata, teiste jahimeeste arvates on tegemist tubli naisterahvaga, kes on end asutanud seni maskuliinseks peetud alale. Peamine on aga see, et Kristiina on olnud aktiivne ja ega siis Dianagi pole seda tähelepanuta jätnud. Aga kõigest sellest annab asjaosaline ülevaate ise.


Juhhhhei ja valmis ta saigi!!! Aega võttis, aga asja sai. Minu esimesed hirvesarved leidsid koha minu südames ja kodus. Olen ülimalt UHKE!!! Siinkohal tahaksin tänada Raimond Pugi, kes mu hirvele ülimalt kena aluse tegi. Suurepärane töö! Leidub ikka kuldsete kätega mehi! 


08.10.2016. Viimasesse ajusse minek ja sealt ma oma elu esimese ja hetkeseisuga ainukese ilusa hirve saingi. Sellest päevast meenub, kuidas Kuuse Peep autos mulle ütles : „ No räägi oma mahlakas jahilugu!“ See oli hetk, kus ma olin pafiks löödud kogu sellest virr-varrist ja ma ei osanud talle kippu ega köppu kosta! Nüüd siin 5 kuud hiljem on köik sama hästi meeles, nagu oleks see olnud eile!


Mina, kes ma olen uus ja nn roheline algaja jahinduses, sain superelamuse. Päev enne käisin mandril Lodja RMK maadel jahil. Tahe oli hinges nii suur, et panin peale jahti autole hääled sisse ja pörutasin saarde tagasi. Enne mandrilt äratulekut olin nii osav, et auto peale kiirustades tulin kolinal trepist alla, ehmatades oma jahimehest söbra pool surnuks. Krapsti püsti ja vapper nägu pähe! Hambad ristis ütlesin, et kõik on korras ja vut-vut autosse. Teekond saarde oli piinavalt valus. Enne koju jõudmist hüppasin haiglast läbi ja lasin teha röntgeni. Selgus, et tugev põrutus paremas õlas ja alumises roides pisike mõra - pole ka ime, mõnusalt teravad trepid olid. Saabus hommik, vigastusi üle vaadates nägin oma ülakehal suuri sinikaid. Valu oli „meeldiv“, aga tahe jahile minna oli SUUR!

Nii ma siis läksin viimasesse ajusse nagu peata kana. (See oli minu teine nädalavahetus Kärla jahimaadel ja map saand mitte muffigi aru, kus ma olen ja kuhu ma minema pean. Nüüd siin, kui ma pea kümnel ühisjahil olen käinud, hakkan ma tasapisi mõistma oma jahimeeste jahimaade keelt- kitseoja, spetsialistide aju, kolmandalt teisele, umbtee jne.) Ootasin raadiosaatjast käsklust oma kohale jäämiseks. Olin lagendikul, vesi lirtsumas jalge all. Vaade oli hea- pikalt ja kaugele. Nagu Saagpakk Argo mulle ikka ütles, et lagedama maa peal on mul kiireid lendhirvesid parem lasta. Järsku kuulen raadiosaatjast, et hirv on minu poole teel. Süda hakkas hullu pööra puperdama, silmad otsimas hirve. Sealt ta tuligi! Tõstsin relva palge! Tõste ajal käis metsik valu läbi õla ja silmis voolasid pisarad. Hirve nähes lõi kogu keha adrenaliini täis ja hetkega oli valu kadunud! Nii ma uusaasta saluudipaukudega selles ajus alguse tegin! Läks paugutamiseks, mina lasin ja oma paugud tegi ka Arne Saagpakk. Peale teist pauku kolmandat rauda lüües nägin, kuidas hirv kägardus ja vaevaliselt liikus. Seljataga kuulsin veel Kristelit hüüdmas mulle „Kütiliin!!!“ Jälgisin kuidas hirv lohinal üle kütiliini läks ning maha kukkus. Peale seda langetasin relva õlalt! Mäletan, et ma värisesin üle kogu keha nagu haavaleht. Olin vist nn pisikeses shokis - ikkagi mu esimene suur loom. Arne oli nii kena ja läks vaatas mu looma üle ning lõpetas ta maise teekonna. Mina see-eest aga olin tardunud soolasammas ühe kohapeal. Maapeale tõid mind tagasi järgnevad paugud, sest neid tuli päris palju. Väga edukas viimane aju oli – neli hirve. Peep, selline mu „mahlane“ jahijutt sulle ongi, kui sa seda lugema peaksid.

Foto: Kristel Hani

Mingi hetk peale aju lõppu küsis Tiit Mägi mu käest, et kas mul on koht olemas, kuhu sarved panna? Vastus oli EI, aga see küsimus pani mind tõsiselt mõtlema, et kuhu ma oma esimesed sarved panen??!! Nüüd on mul su küsimusele vastus olemas! Tegin kodus koridorides remonti, siht silme ees, et ühe seina pühendan oma hirvele. Eile asetasin oma rohelised 159.50 punktised sarved tema aukohale! Seda seina viimistlesin kõige suurema hoole ja armastusega, et see oleks mu esimese hirve vääriline.

Tubased fotod: Timo-Sten Lõoke


Veebruari lõppedes lõppes minu esimene jahiaasta. Tahan südamest tänada mulle väga tähtsat inimest Mihkel Kauberit, tänu kellele ma leidsin oma tee jahindusse. Köik sai alguse täpselt aasta tagasi märtsis, kui läksin noorjahimehe koolitusele. Edukalt sooritasin eksamid ja nüüd on load käes. Esimest korda eelmine aasta vötsin ka osa võistlusest Kalamaja Cup, kus kokkuvöttes tulin naistes tublile kolmandale kohale. Nüüd on punktid ette tehtud ja püüdlen paremate tulemuste poole.



Foto: Ive Kuningas

Tunnen , et esimene jahiaasta oli minu, kui algaja jaoks edukas: kolm sokku, üks metssiga, üks mäger ja üks megailus hirv. Sai ka Soomes valgesabahirve varitsemas, aga tulemusi kahjuks ette näidata pole. 


Foto: erakogu

Viimasel pildil Öby jahiseksiooni mehed oma lihatöötluskuuris kahte valgesaba hirvepulli nülgimas.

Võin igati rahule jääda oma esimese jahihooajaga ja ootan usinalt uut edukat aastat.  Kahjuks tervislikel põhjustel pole saanud viimane kuuaega teiega jahil käia – süda  tilgub siiani verd! Laupäeval pistsin oma nina siiski korra jahile. Kena oli näha üle pika aja 9 südikat jahimeest/naist koos. Leidub ikka väsimatuid, kui arvesse võtta, et eelmine päev oli pikk ja külm jahipäev!

Aavasalu Gert, va naljahammas, kord naljatas mu kallal, et mul on ikka päris suur
kirg, et pea igakord kohal olen ja ära tüdinenud pole. Ärge kardke, niipea ei tüdine.
Minu viimased tänusõnad tulevadki nüüd teile, LAHEDAD Kärla JS mehed/naised! Aitäh, et te mind nii kiirelt omaks võtsite. Parimat seltskonda annab soovida. Sain nii palju häid sõpru ja tutvusi. Olete parimad!

Olen uhkusega jahimees. Püssi taga näeme!

Teie liikmekandidaat Kristiina