Sajanda hirve kütt on Madis Mets!

 Mehed viitsivad vaatamata talvele ja lumele jätkuvalt jahil käia. Tegusa jahimehe hing ei lase kodus logeleda. Tänane hommik oli helde neile, kel tahtmis rassida.

Kell 8.52 on hirvepulli loa maha kandnud Urmas Pildre. Meie mõistes krooni asemel harki kandva sarve ja seega medalitrofeeks perspektiivitu pulli tabas tema jahikülaline Margo Annusvere. Igati õige lask!

Selle hirvesaagi järjekorranumbriks sai üheksakümmend üheksa.

Foto: Urmas Pildre.

Edasi toimus minutite mäng. Madis Mets tabas oma juubelilooma kell 8.57, kelleks oli hirvelehm. Pildi küsimise järel jäime aga tühja pihuga, sest jahile minnes olevat loom astunud talle teele ette ja seal seisma jäänud. Piisas vaid auto kinni pidada, püss kotist välja võtta, laadida, autost välja astuda ja saak teha. Paraku polnud aga sündmuse jäädvustamiseks mitte ühtegi korrespondenti kohapeal. 

Madise sõnul oli Diana täna hommikul tema vastu eriliselt lahke olnud. Aga küllap premeeris jumalanna meest lisaks saagi etteandmisele ka mõni päev tagasi tema elus toimunud ühe tähtsündmuse puhul. Igatahes blogi õnnesoovid mõlema puhul!

Ei jäta me tubli küti auks pilti panemata. Sai otsitud aegade hämarusest üks ja see saabki siia. Pilt on dateeritud kuupäevaga 1.09.2018 ja kommentaarist selgub, et on selle hirvehooaja avapauk. Seega algas toonane hirvejaht uhke medaliga.

Foto blogi arhiivist

Kui vahepeal veel midagi ei juhtu, alustame laupäeval 101. saakhirve ootuses. Ka see on ilus number ja näis, kellele me järgmiseks tunnustust jagame.

NAGU IKKA, KOHTUMISENI JAHIL!

Metsas aset leidnud sigaduse tõttu jäi sajas hirv küttimata.

Päev algas nagu kõik teised, mil püstitatud eesmärgid suured. Karge ja kerge lumevaibaga talvepäev tõotas tulla hirvesaagirikas ja kuna maas oli neid 97, oli lootust, et kellelgi meist naeratab õnn olla juubelihirve kütt. Mis seal ikka, jahijuhataja Aarne Mesila korraldused ära kuulatud ja metsa!

Sellise uhke ilmaga jahihommikut ei ole just igal korral.

Minu arvates jorutavad nad hommikuti liiga kaua. Ma oleks juba mitmele metsatukale tiiru peale jõudnud teha. Pääseks ometi siit autost...

Fotod: Kristel Hani

Juba esimeses ajus olid hirvepullid sees. Raadiojaamast kostus ajajate teateid, kuhu suunas sarvilised tormavad. Ei läinudki pikalt kui käis esimene lask, mille järgnes teade, et hirvepull kütitud.

Hooaja üheksakümne kaheksanda autor on meie seltsi üks tublimaid kütte Riivo Mesila. Ise kommenteeris ta tulemust nii, et esimest korda elus ajas Porka oma peremehele saagi ette. Siiamaani on eriliselt hakkaja jahikoer ajanud neid kõikide teiste küttide ette.

Foto: Kalle Voog

Aga milles siis see sigadus seisnes, saab siinkohal kohe ära seletatud. Nimelt läks lahti nii kõva seajaht, mida meie jahipäevadel pole varem ette tulnud. Neid tormas metsast välja kohe karjade kaupa ja ilmselgelt viskusid pauguseeriate tõttu hirved põõsaste alla maha, sest rohkem neid ei nähtud. Saagiks langes kümme kärssnina, ka see tulemus on meie seltsi kõikide jahipäevade rekord.

Paneme siiakohta kirja kõik kütid, kes sigadele pihta said. Riivo Mesila, Tiit Mägi, Urmas Pildre, Tiit Kuus, Gert Aavasalu, Andres Lillemäe (külaline), Priit Kuus ning Aarne Mesila ja külaline Helges Talinurm koguni kahele. Teadagi, et metssiga on visa loom, ning omajagu võttis aega ka haavatute tagaajamine. Aga päeva lõpuks olid käes kõik, see oli hea. Eks valge lumevaip oli selles töös suureks abiliseks.

Tiit Kuus arvas, et oleks need jooksikud kõik pihta saanud, saanuks seakohustus korraga täidetud.

Foto: Tiit Mägi

Omamoodi üllatuse korraldas ajaja Ott Lõugas. Mis teha, jahil ikka juhtub! Koertel oli parasjagu tegemist kusagil kaugemal ja nii arvas mees, et läheb lohiseva tagaosa jälge lumele jätnud seale järgi ja piilub, kuhu ta maha kukkunud on. Mõne aja möödudes andis ta teada, et märkas läbi võsa, vaevaliselt kulgevat looma, kellel kurss Umbtee poole. Mis muud kui kütid sinna rivisse! Korra oli kuulda isegi looma hoiatushüüet, ilmselgelt oli teda jälitanud mehe lõhn ninna tunginud. Huntlock näitas ilusasti, kuhu mees vaikselt sea jälgedel liikus. Kuni saime järgmise eetriteate, et kukkus maha ja suri. Umbteele haavatud looma ootama tulnud kütid laadisid püssid tühjaks, haarasid köie ja sammusid saaki välja tõmbama. Esimesena jõudis Oti juurde Toivo ja küsis, kus siga on. Mees osutas eespool olevale suurele veeloigule mille keskel loom lamaski. Aga oh häda, nende sõnade peale tõusis siga loigust üles ja jätkas aeglast minekut tee poole justkui tahaks küttide lohistamisvaeva kergendada. Aga kohale jõudnud meeste püssid olid kõik autodes! Õnneks tuli veel Gert, kellel paugutegija kaasas ja nii see seiklus lõpu sai. 

Seekord sai taustajõuna tegutsenud Ott endale personaalse pildi. Justnagu päris kütt saagiga!

Ka saaki tee poole tirima hakkav seltskond sai pildile võetud.

Gert palus end pildile võtta jahimajas, sest tema kõrvalt ajust välja jooksnud saakloom jäi tänamata ja temalt andestus palumata. Kui see tehtud, sai tubli küti süda rahu.

Fotod: Toivo Vaik

Selline see meie "sigadust" täis päev saigi. Saak uhke ja jahilised rahul. Laupäev andis metssigade küttimiskohustuse täitmisel tubli täienduse ja me oleme nüüd lastud 63 metsseaga keskjoone ületanud. Aga natuke vähem kui pool on veel minna. Hirvede osas kolmandik. Metskitsi on tabatud 62.

Ärevusega ootame järgmist ühisjahti, milleks koguneme 2. detsembril kell 9. Hiilimisjahi nimekirja peab Aarne Mesila, kes on ka jõulukuu esimese ühisjahi juhataja.

KOHTUME JAHIL! 

Pühapäev tõi uue elevuse ja andis lisa.

 Juba laupäeva hilisõhtu andis aimu, et hommikul on maa valge. Seltskond kogunes taas ehkki oli veidike koomale tõmbunud võrreldes laupäevaga. Ka see oli teada, et tänane jaht pimedani ei kesta, sest meie hulgas oli veel mitmeid osalejaid, kes pidid õhtuks mere taha oma kodudesse jõudma.

Küll aga oli päev eriline selle poolest, et tegime piiriülest koostööd. Mitte küll riikide vahelist, aga meile oli osalema tulnud naaberjahimaa pealik, et me korraks jahime mõlemal maal korraga. Ehk siis maid eraldav piir jääb aju sisse. Koostöö kinnitamiseks pandi naabrite poolt välja 2 põdra luba. 

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa...

Foto: Kristel Hani

Tundub karge olevat, ometi püsis kraad nulli peal.

Foto: Kristiina Maria Lõoke

Toas ootas meid tänukiri neilt, kes ei saanud kauemaks jääda.

Aga head plaanid tuli valmis teha, et jahi lõpp rõõmus oleks.

Fotod: Kristel Hani

Kui parafraseerida üht meie tuntud kirjanikku, siis tahaks küsida et "Mis asja teie siin öitsete?" Jalaga kindlale maale astunud meremees Kaido tunneb rõõmu nii ilusast ilmast, oma noorikust kui ees ootavast jahipäevast.

Foto: Toivo Vaik

Pilv puistab lund ja puistab lund ja ootust täis on õhtutund...

Foto: Kristel Hani

Nüüd on paras aeg teha juttu ka jahist. Niipea kui positsioonid sisse võetud olid ja koerad metsa said, hakkas kohe ka saaki tekkima. Paneme taas siia kirja selle päeva täpsed kütid. Metssead küttisid Tiit Mägi, Kristel Hani ja Tiit Kuus. Naabrite põdra tegi saagiks Gert Aavasalu. Eriti kõva tegija sel päeval oli Priit Kuus, kes oskas maha võtta 3 hirve. Hirvesarvede omanikuks sai ka külaline Krister Kuusknõmm. Aga seame siia pildid, mis meile saabunud on.

Priit on üks meie viimase aja suurtest tegijatest. Selle tõttu sai otsustatud, et mehest saab seekord kaks pilti pandud. Oleks ka kolm pannud, aga kahjuks pole kolmanda saagi pilti blogile saabunud.

Fotod: Madis Mets

Tiit on viimasel ajal alati sattunud sinna, kus sead liiguvad. Kes tema laskesektorisse juhtuvad tulema, need ka naha auklikuks saavad.

Pildi saatis Tiit Mägi

No kui juba naabrite aitamiseks läks, siis tuleb ka pauk teele panna. Nii arvas Gert ja tegi põdrast jahisaagi.

Pildi saatis Gert Aavasalu

Krister oli kuulnud meie traditsioonist, et vähemalt üks jahikülaline peaks päeva lõpuks ka trofee kaasa viima.

Foto: Rain Mesila

Ehkki ühisjahi päev oli tavalisest veidi lühem, oli ta intensiivne ja täis õnnestumisi. Meie peamise saaklooma ohjes hoidmiseks on sel hooajal võetud 97 pead. Millal jõuame oma kohustuse ehk 150 hirve realiseerimiseni, see võtab ilmselgelt veel aega. Metssea küttimismahu täitmisest jutustame järgmise jahipäeva kokkuvõtteid tehes.

Meie jätkame oma tööd kogunemisega 25. novembri hommikul kell 9. Kes soovib varahommikust hiilimist teha, kontakteerugu Aarne Mesilaga.

KOHTUME JAHIL!

Rekordid ongi purustamiseks! Ja seda tehakse koguaeg.

Kogunemisel tundsime esimest korda, et meie kinnistu on väike mis väike. Tundub, et ligi 40 erinevat masinat on selle maa jaoks palju. Aga kuna huvi oli nii suur ja tagasi saata kedagi võimalik polnud, tuli paluda naabrilt seltskonna tarbeks väheke assüüli ja päev saigi alata. Rivistusel selgus nimekirjast, et metsadesse on möllama minemas 55 torujahilist, 5 abijahilist ja 14 jahikoera. Päike vedas oma laisa hilissügisese näo üle silmapiiri justkui meie oleksime tema und seganud. Ja päev sai ilus.

 Jaa, kirju seltskond koos - kas see peaks nüüd midagi tähendama?

Foto: Andreas Kuusik

Blogi tunnistab, et jaht oli nii äge ja tihe, et kätt pulsil pidada oli ikka väga raske. Päeva keskel jõudis kohale tõdemus, et polegi mõtet, sest jahijuhataja peab dokumendid ju korrektselt ära vormistama. Õhtul Jahilossis selgus, et oligi tipptopp ja siinkohal avaldame kogu seltskonna nimel jahti juhatanud Arne Saagpakule tunnustust suurepäraselt jahi juhtimise töö eest!!! AITÄH! Ja tulemused räägivad iseeenda eest.

18. november andis seltskonnale saagiks 17 hirve ja 6 metssiga. Selle kohta ei piisaks enam isegi kuulsa Jahi-Villu ütlemisest, et pole paha. Siia oleks vaja mingit vägevamat, aga mida, kes seda suudaks nüüd õhtuväsimuses välja mõelda.

Nüüd tuleb see rohelise taustaga alus, kus kogu tabamuse teinud küttide nimed kirja saavad. Hommikusest hiilimisest oli jahimajja saabunud Priit Kuus kahe hirvega. Pilt olevat jäänud tegemata sellepärast, et enesepildistamise kepp, mille otsa telefon passitada, olevat koju jäänud. Ajust tegi esimese hirvetabamuse Erich Suurpere. Edasine oli juba nagu loterii, kus võitjad küll teada, aga numbrid pole avalikustamiseks. Päeva täpsuskütid olid veel hirverindel külalised Jaanus Vaaderpass, Pekka Martikainen, Taisto Vahi, Tarmo Sokolov, seamehed-külalised olid Joel Potman ja Andreas Kuusik. Seega olime eriti külalislahkes meeleolus.

Omadest põrutasid hirve Tiit Mägi (2 korral), Ain Rüütel, Andero Saimre (2 korral), Jürgen Tamm, Aarne Mesila, Peep Kuus (hirv ja metssiga), Argo Saagpakk (2 korral) ja Tiit Kuus. Seamehed olid veel Teet Vakrõõm ja Janis Niit (2 siga). Kui keegi nüüd kokku liitma kipub, siis olgu siinkohal öeldud ka seda, et mõni saak sai rohkem kui ühe paugu. Ja kui palju veel mööda läks - ooiii! 

Aga laseme siia seeria pilte, mis meile saabunud on. Need rääkigu oma juttu.

Külalised peavad plaani saarlastele ära teha.

Naised lubasid neid igati abistada ja toetada.

Joeli tabatud metssiga tegi veel talisuplusegi ära.

Pildi tegemise ajaks olid Janis ja Peep oma saagi juba koormasse paigutanud.

Kui kaua peab loodus töötama, et murdunud puust saaks taas algmaterjal, millest uued seemned ükskord tärkama hakkavad.

Fotod: Toivo Vaik

Aarne ja Pekka saagis oli mõlemas osaline ka pildi autor.

Fotod: Tiit Mägi

Siis saabus suur supping. Kõhutäis kuuma suppi koos hapukoorega mõjus nii, et esimesed söönuks saanud panid kohe uutele positsioonidele.

Foto: Kristel Hani

Ain on alati õigel ajal õiges kohas.

Foto: Asser Soomets

Andero ei jäta. Kui aega jahile tulla saab, läheb see asja ette.

Foto: Madis Mets

Ka Taisto sai saarlaste jahimaal oma püssi tahmaseks. Sarvedki seina peale.

Foto: Alar Aavasalu

Rene kommenteeris enda saadetud pilti nii, et saaki ta küll seekord ei saanud, kuid hea oli korraks sõbraga koos puhkehetke nautida. Eriliseks teeb asja veel see, et pildi tegi oma naine, no mis sa hing veel tahta oskad!

Teet sai oma saagiga pildile alles jahimajas.

Foto: Tiit Ennemuist

Algaja jahimehe esimene tööpäev. Sai tiritud siga oma pool kilomeetrit! Kas homseks taas jalule saab, seda näitab juba uus päev.

Foto: Andreas Kuusik

...pimedus ajas tuppa.

Foto: Krstel Hani

Aga homme hommikul alustame uuesti! KOHTUMISENI!

11.11 oli hea sügispäev nii ilma kui saagi poolest.

 Hommikused toimetamised algasid seekord uue lipuviiru heiskamisega. Homse isadepäeva auks, kuid nüüd jääb ta lehvima ka teisteks jahipäevadeks. Eks siin käivad ju koos suures osas isa tiitlit kandvad mehed ja emadepäev on teatavasti sel ajal kui jahimaja ees kogunemisi ei toimu. Seega, saagu siis selle viiru ülessetõmbamisega tervitatud ka kõik emad! 

Fotod: Kristel Hani

Roxi palub autost välja, et saaks juba metsas ulukeid ajades ringi tuuseldada. Vaadake ometi, millised uhked hambad mul jahiks valmis pandud on!

Kas tubli koer oli sellepärast ärevil, et tundis juba kaugelt saagilõhna ära. Sest kümnekonna minuti pärast sõitis Jahilossi ette järelkäruga auto, milles lebas kolm saaki.

Meremees on taas maale saanud, kostus kohe mitmest suunast. Ja jätkab oma hiilimisjahi traditsioone. Taivo Villak jõudis varahommikuses uduvines teha ära tõsise töö.

Foto: Rain Mesila

Peale jahipäeva kava tutvustamist ja ohutuse tagamise reeglite ettelugemist läks lahti täiesti tavaline ajujaht. Mis tundus küll ilma erilise eduta algavat. Korra oli juhus, et meid tuli arvustama üks väga tige tädi, kes jahimeeste tegevusega üldse rahul polnud ja kütte igat masti pahade sõnadega tituleeris. Kuna aga ta meid rahule jätta ei kavatsenudki, siis selgitas Bert Aavasalu talle, et ta peaks jahimeeste hulka tulles endale punase vesti selga panema, sest vastasel juhul võidakse ta sea pähe saagiks võtta. No eks see ütlemine omakorda lisas sõnasõjale tuld ja käiku läksid väljendid, mida pole viisakas isegi jahimeeste blogisse üles panna. Aga rahu majja sai ja peale teistkordset ajujahti sekkumist otsustas "loomakaitsja" siiski, et parem on edasi elada kuritädina kui saada metsseaga samale tasandile.

Peale vaidluste lõppu otsustati maha pidada lõunapaus, et end poriga kokku määrinud masinad ka veidi hinge tõmmata saaksid.

Foto: Kristel Hani

Järgmise saagi tegi meie traditsioone järgides jahikülaline Jeppe Grapow Olesen. Tore kohe kodumaale minnes kaasa võtta üks saaremaine hirvesarve paar.

Aga et jahil võib juhtuda mistahes värki, näitab pilt, et isegi käänulisel ja porisel metsateel väikese kiirusega liikudes on võimalik auto kraavi ajada. Kui selleks vaid tahtmist on. Õnneks on abi iga hetk käepärast.

Fotod: Arne Saagpakk

Viimases ajus tegi piikpulli tabamisega saagi veel Alar Aavasalu. Pildi asemel sai blogi täpse käega küti käest vaid kommentaari, et kahjuks polnud sobival ajahetkel ühtki fotograafi käeulatuses ja nii see asi digitaalselt fikseerimata jäigi. 

Kui saakloomade esmatöötlemine oli lõpule jõudnud, saabus õuele ka kaubik Linnamäelt eelmiste jahtide saagist valimistatud toodanguga. Kes usinasti jahtides osalenud oli, sellel oli põhjust kodumaja uksest sisenedes teiste pereliikmete ees nina püsti ajada.

Mis seal ikka, järgmise jahi käsulauad on eelmises loos olemas. Jahti juhatab neil päevil Arne Saagpakk.

KOHTUME JAHIL!

Eelteade 18. novembri jahi kohta.

 Juhatus otsustas korraldada 18. novembril suure koertega ajujahi. Juba varem on andnud oma soovist osaleda kümmekond külalist-koerameest lisaks meie omadele. Kui kellelgi on veel mõni sõber, kes soovib oma jahikoeraga osaleda, siis registreerigu oma oselemine ära selle päeva jahijuhataja Arne juures hiljemalt 15. kuupäevaks. See on vajalik ajude ja vahetuste ette planeerimiseks, et jaht päeval igati sujuks.

Veel siia meeldetuletuseks, et kõik, kes endaga  külalise kutsuvad (küti koeraga või koerata), tutvustavad neile meil kehtivaid küttimisreegelid ja osalemistasusid (uuendatud k.a maikuus toimunud üldkoosolekul). Ja et jahimeeste ja jahikoerte dokumendid oleks korras ja kaasas! 

Foto: Kristel Hani

KUI JUBA LAHTI LÄKS, SIIS JÄTKAME JAHIGA KA PÜHAPÄEVAL 19. NOVEMBRIL!

Näeme jahil!

Jahti ei peata tuul, vihm ega mujal maailmas toimuv.

 Huvi meie tegevuse vastu on ülisuur, eelmise nädala jooksul otsiti meie lugusid 2410 korral, mis on üks rekordeid. Huvilisi on nii Euroopast, Austraaliast, Aasiast kui Ameerikast. Isegi mõned Aafrika piirkonnad on esindatud, ilmselt need, kes safareid korraldavad. Seega, tuleb anda klaviatuurile mahvi ja eilse jahi tulemused taas korralikult ekraanile toksida.

Nagu varasemadki, algas jaht hommikuse "epistliga". Jahijuhataja Aarne Mesila jagas korraldusi nii vanematele kui  noorematele jahimeestele ja neile, kes ajades metsas möllata viitsivad.

Fotod: Kristel Hani

Juba esimene aju ajas seltskonna elevile. Pauke lasti parasjagu, kuid tulemused üllatasid, sest tühja ei kõmmutanud keegi. Maha jäi küttide ette tormanud seapere. Karjajuht ehk seapealik emis sai kaks tabamust strateegilisse kohta Tiit Mägi püssist. Uhke tulemuse tegi Riivo Nael, kellel õnnestus järjest ära klõpsida neli põrsast. Siis said püssis olevad padrunid ka otsa. Tegu on teadaolevalt meie seltsi ühe rekordiga paljudest, sest seni on ajus tormavast loomakarjast suudetud ühe mehe poolt maha võtta korraga kolm isendit.

Tiidu sõnul tormas see notsu ajust välja paraja seatraaviga. Õnneks oli laskesektor parajalt lai ja saadud tabamused lõpetasid ta maise eksistentsi kohapeal.

Foto: Toivo Vaik

Riivo nägi oma "seakarja" kõrval välja nagu põllumees, kes on otsustanud raske majandusliku olukorra tõttu seakasvatusega lõpu teha. Kui vaid seda püssi poleks...

Foto: Madis Mets

Hilissügisene mets on täis omapära. Ikka leiab midagi jäädvustamiseks.

Foto: Kristel Hani

Seakogus tundus justkui paras olevat, ehkki näha sai neid päeva jooksul veel. Paraku pääsesid nad erinevatel põhjustel naha augustamisest, aga küllap jäävad järgmisteks kordadeks. Edasi pühenduti hirvede arvukuse piiramisele. Hirvelahingu päästis valla meie veteranjahimees Endel Heinla. Järgmistest ajudest tegid hirve saagiks Aarne Mesila ja Arne Saagpakk. Arvata on, et ajusid oleks tehtud veel üks või kaks, kuid ilm keeras ennustajate kiuste jamaks. Eelmisel õhtul teles esinenud neiud  lubasid hommikupoole tuult ja vihma ning pealelõunat ilma paranemist. Ilmajumal aga toimis risti vastupidiselt.

                 Seentele, olgu nad mistahes liiki või tõugu, selline kliima meeldib.

Seeni pildistas Priit Kuus

Aga tuleme veel korraks jahipidamise juurde tagasi ja paneme välja need pildid, mis blogile saabunud. Selge on see, et üks paras aasimine käis ja arvamusi saagi teinud küttide arvel käis seinast-seina. Ei võta jahimeestelt miski ära lõbusat tuju, tulgu kraevahele vihma, puulehti ja oksarisu või puhugu kõrvu või silma vinge sügistuul. Päev oli korda läinud, kõik muu ei loe.

Aarne on üks neist küttidest, kelle päev harva ilma korraliku tabamuseta lõpeb. Täpne käsi ja timmis relv on igal hetkel abimehed.

Foto: Arne Saagpakk

Ole sa mees või naine, kütt või ajaja, saagi välja tirimiseks vajatakse kõigi jõudu.

Foto: Kristel Hani

Miks sa, Arne, tabatud saaklooma juures sellise näoga oled? Taolisi küsimusi kaaslastelt pidi mees oma tänase trofee juures kohmetunult taluma. Vastama me siinkohal ei hakka, asjaomased saavad niigi aru, milles asi.

Foto: Tiit Mägi

Eks neid töid ja tegemisi jahimajas veel jätkus, aga taas oli üks tore päev möllavas looduses veedetud. Tänud jahijuhatajale, küttidele, ajajatele ja tublidele jahikoertele, teie kõigi abi läks meil vaja.

Appollo on veidi imestunud, sarve küljes peaks ju veel midagi kogukamat olema, kuhu siis ülejäänu jäi?

Foto: Toivo Vaik

Ongi aeg minna mõtetega järgmise ajujahi juurde. See toimub 11. novembril kogunemisega kell 9. Hiilimisjahi soovijad peavad ühendust võtma selle päeva jahijuhatajaga, kelleks taas Aarne Mesila.

Kõigil meil on aegajalt vaja üksteisega arveid klaarida. Olgu põhjus milline tahes.

Rajakaamera pildi saatis Kalle Voog

KOHTUME JAHIL!