29.11.14

Kaks hunti maas

Saarte Jahimeeste Selts annab teada:

Tornimäe jahipiirkonnast kütiti kaks hunti. Hundiküti tiitlit kannavad Asko Tamm ja Arto Paukonen.


Kus küll meie kandi hundid pesitsevad?
Foto: Arne Saagpakk

27.11.14

Saaremaal esimene ulukikahju hüvitamise nõue

Teatavasti lubab uus jahiseadus nõuda maa- ja metsaomanikel jahimeestelt ulukikahjustuste korvamist. Seal on küll kirjas tingimused, millele nõue ja kahjustused peavad vastama, ent kas ja kuidas on neid võimalik täita, on iseasi. Kindel on see, et edaspidi tuleb sel teemal kohtuprotsesse, sest seaduseandja on jätnud nii mõnedki seadusepügalad mitmeti mõistetavaks. Kasvõi selle, et seaduse silmis on uluk alles siis jahimehe omand kui ta on seaduslikult kütitud ja jahiloale sellekohane märge tehtud. Enne seda ei ole looduses vabalt ringi liikuv uluk mitte kellegi omand.

Kui asi hakkab minema juba rahaliseks, siis selgub, et jahimeestel ressurssi napib. Jahipidamine iseenesest on juba kulukas hobi, mis siis veel võimalikest tuhandetesse eurodesse ulatuvatest nõuetest rääkida. Talumees on öelnud õieti, et peaks olema loodud fond sarnaselt liikluskindlustusega, millest siis kahjunõudeid hüvitatakse.

Seega meie, Kärla jahimehed, oleme toiminud õigesti, sest eelmisel kevadel loodud ulukikahjustuse fondi raha juba tasapisi koguneb. Ainus lootus on see, et suudame ulukite arvukuse hoida tasemel, kus märkimisväärsed kahjustused puuduvad. Fondi loomisega oleme endale tasapisi seljatagust kindlustama asunud.

Uute liikmete vastuvõtmisel oleme lähtunud põhimõttest, et meie jahipiirkonnas olevate maade omanikud võetakse seltsi liikmeks eelistatult. Seega on kõigil maaomanikel võimalus meie meiega liituda. Tuleb vaid läbida koolitus, soetada relv ja anda ka enda panus kahjustuste vähendamisele.

Loe Saaremaa esimesest ulukikahjustuse nõudest:
http://www.saartehaal.ee/2014/11/27/talunik-tahab-jahimeestelt-huvitist/

Kahjustused Saatu metsa männinoorendikul

Fotod: Toivo Vaik

Ülevalpool on näha paar fotot kahjustustest meie jahimaadel. Ent nende tekkides sai kohe kasutusele võetud meetmed ja sellest piirkonnast kütiti sel hooajal kolm põtra. Kas sellest piisab, näitab aeg. Kindlasti hoiavad meie jahimehed neil kohtadel pidevalt silma peal. 
Põdraküttimise hooaja lõpuni on jäänud vaid napp paar nädalat. Seda aega tuleb kasutada efektiivselt, et metsakahjustused viia miinimumini. 

24.11.14

Ajujaht 29. novembril

Järgmiseks ajujahiks koguneme kell 9.00 Käbisse. Küttida on üks põdrapull, mõned hirvepullid, hirvevasikas, metssead ja kari hunte. Kohtumiseni!

"Põdraemad ja -lapsed" jätame selleks hooajaks rahule
Foto: Arne Saagpakk

22.11.14

23. novembri hommikul hiilimisjaht

23. novembri hommikul teeme hiilimis-varitsusjahti. Jahijuhataja Madis Mets. Kütime hirvepulle ja ühte põdrapulli meil varem kehtestatud reeglite alusel. Loomulikult ka hunti, kui ette jääb. Kes ei ole veel nimekirjas ja soovib sel jahil osaleda, võtku otsekohe Madisega ühendust. Telefoninumbri leiab meie blogi kontaktidest.
Edukat homset jahihommikut!

Eelistatud on sellise põdrapulli küttimine  kui pildil näha on.
Foto: Arne Saagpakk

20.11.14

Alaska toodete esitlus Ooremäel

Telli jahiriided otse Alaskalt!

https://www.facebook.com/jahiriided

www.jahiriided.ee

Henri Rump käis Alaska tooteid tutvustamas otse jahipaigas
Foto: Kristjan Teär

17.11.14

Põllumajandusminister Kärla vallas

Neljapäeval, 20. novembril kell 15 kohtub põllumajandusminister Ivari Padar põllumeeste ja jahimeestega Kõrkküla seltsimajas. Kellel võimalik, võiks teda kuulama ja samas ka küsimusi esitama minna. Bolgija on hr Padariga varasematel aegadel mõned korrad trehvanud ja siit kinnitus: tegu on asjaliku mehega, kes teab, mida räägib.

Ulukid põllul
Foto: Kristiina Paunel

15.11.14

Kohtume ajujahil 22.novembril

Järgmiseks ajujahiks koguneme oma tavapaika 22. novembril kell 9.00 
Küttida on jäänud üks põdrapull, hirvevasikas ja mõned hirvepullid. Vaatamata kitsale sortimendile tuleme välja nagu üks mees. Meid ei heiduta isegi halb ilm mitte, kuigi seda pole päevakavas ette nähtudki. Kohtumiseni! 


Meenutus hooaja algusest, mil hirvelehm oli igapäevasaak. Pildil rõõmustab Jaanus Saarem oma kordaläinud jahiretke üle
Foto: Toivo Vaik

Jaht läheb järjest põnevamaks

Iga jahipäeva möödumisega lisandub põnevust, sest olukorras, kus enamus ulukitest kütitud, näeme kõiki neid liike, mida enam küttida ei saa. Alanud on valiklaskmine, kus viga kellelegi ei andestata. Nii jookseb meie ajudest hulgi välja põdralehmi- ja vasikaid, näeme kühvelsarvedega hiigelpulle, kelle küttimist sel hooajal ette nähtud ei ole ning lõpuks laiutavad meie ees hirvelehmad, justkui teades, et nende laskmise limiit on täis mis täis.

Hommik tundus algul küll tühjana nagu alati, ent esimese aju lõpus ootas meid üllatus: kohale olid saabunud keskkonnainspektorid. Tänane kontrollreid keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haameri eestvedamisel oli täis viisakust ja naljaviskamist, nii ei tundunudki, et meid on kontrollima tuldud. Tahes-tahtmata meenusid vanematele meestele ENSV päevad, mil keskkonnainspektor tuli metsa ja hakkas ilma end tutvustamata ja täiesti põhjendamatult jahimeeste peale röökides oma tööd tegema. Justki oleks hetkega terve karja pätte kätte saanud.
Seekordne kontrollreid oli põhjalik, selle käigus saime ise ka kindlust juurde, et meie asjad on korrektselt vormistatud ja jahimeestel dokumendid korras.

Esmalt kontrolliti kõige "kahtlasemana" tundunud jahimehi ja oma paberid pidid ette näitama Kalev Teär, Toivo Vaik ja Endel Pank (kollase mütsiga). Kuna neil olid asjad korras, hakati kontrollitavaid nimekirjast välja hüüdma juhuvalikut kasutades.
Foto: Tiit Mägi

Nagu eelpool sai nimetatud oli meil käes aeg, kus tuleb teha valiklaskmist. Seega oli kütiliinil päris igav, eriti siis kui mets hõre ja juba eemalt sai veendutud, et järjekordne ajust väljuv uluk tuleb lasta mööda, et ta saaks metsaelu nautida vähemalt järgmise jahihooajani. Ega siis jäänudki muud üle kui teha fotokaga mõningaid klõpse niisama tühjatähja peale. Samas võib sellisel viisil saada ka päris huvitavat pildimaterjali.

Huvitav, mida emake Loodus selle kujutisega küll öelda tahtnud on?

Kui päev oli juba päris õhtusse veeremas ja saagi puudumine hakkas juba naljanumbriks muutuma, võeti taas kätte jahipiirkonna kaart ja peiliti peidus olevad ulukid paberilt välja.

Ehkki Kaljo, jahijhataja Aarne, Olav ja Tiit juhtisid kindlatele põtrade elukohtadele tähelepanu, leidis seltsi vanim tegevjahimees Kalev, et põdrapullid elavad hilissügisel just sealapool kandis

Tühja jahipäeva häbist päästis meid täpse käega kütt Tiit Ennemuist viimases ajus
Fotod: Toivo Vaik

9.11.14

Ajujaht 15. novembril

Järgmiseks ajujahiks koguneme 15. novembril kell 8.30 Käbisse. Lisaks jahivarustusele kaasa hea tuju, reibas meel ja huumorisoon! Kohtumiseni!

Kes järgmist jahti juhib, selgub sel hommikul
Foto: Kristel Hani

Kohustused realiseerumas

Meie meeste küttimiskohustused on realiseerumas. Hirvi ja metssigu on lastud juba rohkemgi kui jahindusnõukogu kohustusena ette andis. Veel paar põtra ja metskitse ning võibki veidi hinge tõmmata. Seda seni kuni jõulud möödas ja lumi maas, sest talvejahi lõbudest ei taha meist keegi ilma jääda.

Eilne jahipäev algas nagu tavaliselt. Meie jahikass oli juba enne jahimehi saagilootuses koha sisse võtnud

Esimesena võeti ette Saatu mets

Jahijuhatajaks oli seekord seltsi esimees Aarne Mesila, esimesed kolm aju pani paika Olav Etverk. 
Esimeses ajus ulukeid oli, ent võimalust küttimiseks ei avanenud. Päeva kasvades aga pöördus õnn taas jahimeeste kasuks. Arne Saagpakk tegi ettepaneku, et järgmisel korral jätame esimese aju lihtsalt ära ja alustame päeva kohe teisega. Väärt mõte, ent kuidas see tegelikkuses toimima panna, selle üle on aega terve nädal mõtiskleda

Arne Saagpakk: "Järgmine kord alustame hommikul kohe teise ajuga. Kellel seda tühja rassimist seal esimeses vaja on!"

Olavi teise aju kaart. Ka sealt ei tulnud saaki.

Kolmandast ajust küttisid põdravasika Kalle Voog ja põdralehma Madis Mets.

Neljanda aju korraldas Jarmut Tarkus. Ka seal ei jäänud saak tulemata. Metsseakuldi küttis Janis Niit ja põdrapulli Aarne Mesila.

Selle päeva ajumeistrid Jarmut Tarkus ja Olav Etverk võtsid lõpuks ka päris kaardi kätte. Saak ei jäänud tulemata.
Fotod: Kristel Hani

Kalle: "Raadiojaamast oli kuulda, et tuleb minu juurde..."
Foto: Toivo Vaik

Põdrakütt Madis Mets: "Kui püsti seisis, tundus ta hoopis suurem!"

Ajude vahepeal võrreldi ajaviiteks habemete pikkust. Siililegi selge, et võitja on Tiit Ennemuist
Fotod: Kristel Hani

Alaline seajahimees Janis: "No näete, jälle leidis mind üles!"
Foto: Rain Mesila mobiililt

Aarne Mesila kütitud põder asus rabas oma kilomeetri jagu maad tahedamast pinnasest. Ega jäänud muud üle kui Tiit Mägi läks oma ATV järele. See masin juba alt ei vea.


Vahepeal näitas jahimeestele end ka üks noor põdralehm, justkui teades, et tema küttimiseks olid kõik load juba otsas

Ajust tulnud Neeme Õigel õnnestus oma trofee ilma pauku tegemata maast leida

Aarne Mesila laenatud sarve ja pulkpulliga: "Võiks ju selline trofee päriselt olla..."

Toivo Vaik ja Endel Heinla ennustavad seapõrna järgi talve: "Algab jaanuaris, ent seekord saab ta lühike olema ja suhteliselt pehmekene." Endel lisas aga igaks juhuks, et mine tea, mis sealt tulla võib.

Ei saa kogenumadki jahimehed ilma Ülo Metsmaa nõuanneteta läbi

Liha konditustamine on üks peenemaid töid, mida igaühe kätte ei usaldata

Konkurentsitult parim portsumeister Jüri Mesila tööhoos

Lihalõhna lummuses olev rebasepoiss: "Kuna väikekiskjate peade kogumine alles käib, tuleb oma saagiosa veidi kaugemal oodata..."
Fotod: Kristel Hani

2.11.14

Järgmine ajujaht 8. novembril

Järgmiseks ajujahiks koguneme Käbi maaüksusele 8. novembril kell 8.00 
Lisaks meile juba harjumuspäraseks saanud suurulukite küttimisele on välja antud load huntide laskmiseks.
Kohtumiseni, sest ees ootab taas üks mõnus päev metsade ja soode keskel.

Olav ja Madis teavad, et ükski saak pole veel metsa jäänud
Foto: Triinu Loho

Ka 1. november tõi saagi

Kärla meeste jahiõnn jätkub. Hommikul oli Kärla tanklasse kogunenud 37 jahist osavõtjat, neist 6 vabatahtlikku ajus jooksmas. Mis veel tähtsam, üha rohkem liitub meiega naispoole esindajaid. Tore õhkkond ja lahedad jahimehed on põhjuseks, miks meiega kaasa tullakse. Päev värskes metsaõhus ringi rassides annab ajus käijale lisaks saagiosale ka mõnusa naudingu looduses veedetud päevast.

Nagu tavaliselt, algas ka see hommik jahijuhataja valimisega. Taas sai juhi positsioonile Madis Mets, kes oli seda ametit korra üsna edukalt proovinud. Nagu iga teinegi jahipäev, algas ka seekordne rivistuse, ohutusreeglite meeldetuletamise ja nõupidamisega.

Madis on sõnakas, sest jahil on juhataja võrdne kapteniga laevas
Foto: Kristel Hani

Vana "kala" Tiit Mägi muigab, sest teab, kus põdrad elavad. "Oma põdra" asukohta näitavad teistele ka Kaljo Lihulinn,  Janis Niit ja Arne Saagpakk

Nagu meil juba traditsiooniks saanud, peab esimene aju olema tühi. Ikka selleks, et päev õnnestuks. Nii ka seekord, sest teisest ajust küttisid põdra Arne Saagpakk ja hirve Kristjan Teär.

Seni peamiselt fotograafi rollis olnud Kristjan on nüüd ise objektiivi ees
Fotod: Triinu Loho

Arne selge silm ja täpne käsi tõid saagi juba siis kui teised end alles ajusse minekuks sättisid

Päev edenes ja taas langes põder. Seekord oli täpse tabamuse teinud noor jahimees Rain Mesila. Rain on sel aastal olnud juba ühe põdra küttimise juures osaline, mil nad koos isaga küttisid teine teiselt poolt tehtud lasust põdravasika. Seekordne oli noormehel esimene puhtalt enda kütitud põder.

Rain muheleb: "Nüüd olen võrdne teiste hulgas!"
Fotod: Kristel Hani