29.12.21

Aasta viimane jaht oli äge...

On kardetud, et mida aeg edasi, seda vähemaks loomi metsas jääb ja selle tõttu lähevad saagid päev-päevalt kasinamaks. Viimased ühisjahid on aga tõestanud vastupidist. Jahiseltskond on mõlemal korral küündinud vaevalt paarikümneni, kuid tulemused on suurepärased.

Tänane, aasta viimane jaht, oli nagu spordipidu. Oli laskmist, oli jooksmist, oli vastase (loe uluki) üle kavaldamist. Aga päeva kokkuvõte oli suurepärane: 5 punahirve ja paariaastane metskuldi punn.

Esimene saak jõudis jahimajja nööri otsas. Sellepärast, et see kütiti mõnikümmend meetrit jahimajast eemal. Looma tirisid Madis Mets ja Timo Jõeäär. Küsimuse peale, kumb siis saagi autor on, näitsid mehed teineteise peale ja kehitasid õlgu. Kuna aega pikalt lobiseda polnud, said mõlemad jahimehed pildile kamandatud.

Foto: Toivo Vaik

Samal hetkel tuli teade, et veel kaks hirve on langenud, täpsusküttideks juba üle-maailmselt kuulsad jahimehed Taivo Villak ja Rain Mesila. Veel veidi ja appipalve esitas Riivo Nael, kelle saak lippas edasi piisavalt kahtlasi tunnusmärke lumele jättes. See klaperjaht paisus enam kui tunniseks, sest loom oskas teha imelisi sik-sakke, kuid väsimatu Apollo oli hasarti täis. Kui kasutada Tiit Mägi sõnastust, siis pidi visale loomale andma veel "tõhustusdoose", millest paraku mõned mingisse muusse loodusmaterjali tabamiskoha leidsid. Võta siis kinni, kelle lask see saaklooma lõplikult rajalt maha võttis. Paneme siia igatahes kirja veel kahe "süstija" nimed: Jürgen Tamm ja Priit Kuus. Hea, et pihtasaanud hirv ei pidanud metsa kannatama jääma. Sellist asja oleks igal jahimehel raske taluda.

Järgmise saagi tegi Neeme Õige. Mees, kes kuulub samuti meie Täpsete Küttide Eliidi hulka. Tema päästis ühe noorlooma suuremate sarvede kasvatamise vaevast. Ja tulevastest kaklustest.
Foto: Jürgen Tamm

Peagi hakkas levima kuuldus, et metskonna maja lähedal kahe maantee vahel tundvat end üsna turvaliselt üks metskult, kes olevat okupeerinud sealse allesjäänud tammetõrude varu. Kas tal sellest kogu talveks oleks jätkunud, ei tea, aga nüüd ja edaspidi saavad seal maiustada ka kõik pisemad sigudikud, kelle jäljed lumel selgelt näha olid. Sea ajas metsast välja jahil osalenud jahikoera õpipoiss Dante Jäljekütt, kellel oli see elu esimene seajaht. 

Nagu saatuse kiuste, oli seal ootel jällegi Rain Mesila. Metssiga sai saagiks ja Dantel oli täielik õigus koos kütiga pildile poseerima tulla.
Foto: Kristel Hani.

Selline saigi see 2021.aasta viimane ühisjaht. Osavõtjad olid rahul, tulemus üllatas.


AGA VEEL ENNE KUI AASTALE LÕPLIKU PUNKTI PANEME, SAAB SIIA KIRJA ÜKS ÕNNELIK JUHTUM, MIS OLEKS VÕINUD KA HOOPIS KURVEMALT LÕPPEDA.

Lugu sai alguse 27. detsembri viimase aju lõppemisel kui ootamatult selgus, et eelpool nimetatud tulipea Dante Jäljekütt ajust välja ei tulnud. Koera omanik Andreas Kuusik nägi korraga, et side koeraga on katkenud. Hüüdmine ja otsimine tulemust ei andnud ja kuna mõned mehed olid nõus jääma koera otsimisel appi, siis teised sõitsid saagiga jahimaja poole. Hilisõhtul aga hakkas messengeris levima uudis, et koer oli ilmselgelt läinud kellelegi urgu järele ega leia sealt enam väljapääsu. Sellest ka sidekatkestus. Siis algas suur päästeoperatsioon, mis kestis keskööni. Kopeerime siinkohal Kristeli poolt blogile saadetud emotsionaalse ülevaate toimunust.

Kõik sai alguse sellest kui taks ennast maa alla kaevas... mitte keegi ei teadnud ju täpselt kuhu mätta alla. Alguses otsisime ümberkaudsed kõik läbi, et näha kas kuskil värsked jäljed. Kõik kohad olid läbi tuulatud, nii hirve, koera kui ka rebase ning kitse jäljed. Lõpuks siiski tunnise patrullimise järgi leidsime, et mägi on õige kust otsida. Algul ootasime ja ootasime, lootuses et koer tuleb saagiga välja, aga ei mitte. Mingil hetkel tuli külast üks naine koos oma koertega, et äkki nemad reageerivad ja aitavad leida... mitte midagi, ootasime veel, otsisime ja helistasime, et leida veel mõnda taksi, kes urgu läheks ja aitaks võitlust võita, aga ei leidnud ja nii jäi ainult oodata... ootamine ja kuulamine tulemust ei andnud... ajasime kamba kokku. Pea pooled meie mehed koos peredega, naised, pojad, tütred kaasas, Ott tuli 3 labidaga, Bert oli kogu metallidedektorite värgi kaasa võtnud. Algul kartsime halvimat, et noor koer saanud kährikult või mägralt nii peksa et ei suuda miskit kosta... kaevasime auke, mitu, lõpuks kuskilt keskelt saime esimese hääle kätte taksilt, pea 1.5 m sügaval... meil oli nii hea meel, et koeraga korras ja siis läks kaevamine kahesajaga lahti... mitu labidat, kõik lambid põlesid ja korda mööda kaevati, saime taksini, vurrud juba paistsid. Ometi koera kätte ei saanud, ta oli kändude ja kivide vahele kinni jäänud... kaevati veel, peeti aru ja kui juba hakkas looma, siis Margus, kel kõige pikemad käed, saadeti auku, ta tõmbaski kutsa välja... kõigil oli nii hea meel, naistel pisarad silmas ja mehed plaksutasid. Siis said koer ja peremees kokku, nii tore hetk oli. Ja egas muud, augud lükati uuesti kinni. Mandril elav Taks sai saares puhtaks pestud ja kenasti linade vahele, ennem muidugi kõht viinerit täis söödetud. Taksi päästmine kestis hiliste tundideni aga kõik olid nii rõõmsad ja õnnelikud. Kokku oli meid vist palju, kõik kes said, tulid appi.
Nii-nii tore kogukond on meil, mitte kedagi ei jäeta hätta!

Puhtaks pestud, kõht head-paremat täis, õrnate käte hellitused, uni pehmes voodis ... selline see jahikoera elu kord juba on. Pilt: Kristel Hani.

Kristel andis meile ka tublide abiliste nimed, keda me siinkohal südamest täname. Ükski heategu ei jää märkamata ja just see annabki kindluse, et ka tulevikus läheb meil hästi. Olgu nad siinkohal ära nimetatud ja visaduse eest südamest tänatud: koera omanik Andreas Kuusik, Kristel Hani, Arne Saagpakk, Margus Mäeorg perega, Ott Lõugas, Priit Kuus, Bert Lepik, Aivo Roos tütrega, Jaanika Kinks ja Riivo Nael. Appi tuli ka lähedal elav kohalik külavanem Katrin Pihlas koos oma kolme koeraga.

Selle pildiga täname kõiki tublisid inimesi, kellel on viitsimist ja tahtmist oma vabast ajast rassida. Ikka selleks, et loodus oleks tasakaalus, metsloom püsiks metsas ja inimene oleks rahul.
Foto: Toivo Vaik

Aga meil ei ole enam palju minna, et saada oma kohustuste täitmisega maha. Ka aeg liigub üha enam hooaja lõpu poole. Jahiks koguneme 2. jaanuaril 2022 kell 9.30 Jahimajas.

HEAD VANA AASTA LÕPPU JA TOREDAT UUE ALGUST! UUTE KOHTUMISTENI JAHIMAADEL!

27.12.21

Ebatraditsiooniline jahipäev tõi korraliku saagi

Ühisjahid on meil enamasti toimunud laupäevaiti, vaid viimane sai peetud pühapäeval. Esmaspäevast ühisjahti ei tea isegi vanad olijad mitte. Aga ometi see toimus ja vaatamata väikesele seltskonnale oli  päris edukas. Eks meie töö tegid lihtsamaks Madis Metsa sõbrad koertega, samuti oli Andreas Kuusikul taks jooksmas ja meie oma Apollo Sven Mägi juhendamisel ka terve päeva ametis. Tulemuseks: hirve lehm, pull ja vasikas. No mida veel tahta? Me teame, et oli neid, kes mõtetes meiega, kuid pidid olema tööl või muude kohustuste taga kinni. Kaasaelajad olid näha messengeris, kes reageerisid igal hetkel meie operatiivinfole. Tänud meiega olemast!

Madis Mets tegi esimeses ajus avasaagi ning sellega tõusis kõigi osalejate vererõhk.

Foto: Jaanika Kinks


Nagu ikka, narritas jahujumalanna meid peale esimest saaki pisut, et ei tekiks arvamust, et nii lihtne kõik ongi! Aga see sai küttide poolt viisakalt ära kannatatud ja siis anti uued saakloomad ette. Rain Mesila oli kaugest tööpaigast kojukanti käima tulnud ja teadagi, kes järgmise looma küttis.
Foto: Taivo Villak

Päeva lõpetas Aarne Mesila hirvevasikaga, kusjuures ta jagas teavet, et selle saagi juures on pisut ka Tiit Mägi käsi mängus. Aga eks nad ise tea.
Foto: Priit Kuus

Selline see esmaspäevane jaht saigi. Aga mehed on väge täis ja nüüd proovitakse kolmapäevast jahti. Ootame kõiki, kel võimalik jahile 29.detsembril kell 9.30. Ka varahommikust hiilimist hirvedele ja metssigadele võib teha, kel endal luba taskus pole, võtku ühendust Arnega.

KOHTUME KOLMAPÄEVASEL JAHIL!

20.12.21

Jahiõnne jätkus ka pühapäevaks

Kõige entusiastlikumad meie hulgast tegid jahti ka pühapäeval. Hommik algas nii nagu varasemadki, jahimajja sõitis auto, mille haagisel kaks hirve. Otse loomulikult astus autost välja Taivo Villak, kes enda sõnul võttis tänahommikused "naabri farmist". Pildi küsimisel saime vastuse, et ega polnudki aega, sest saagiga tuli ju tegeleda! Tõsi, mis tõsi, siinkohal järjekordsed kiidusõnad meremehest täpsuskütile!

Aga kuna jahiseltskonna suurus oli tagasihoidlik, siis tuli võtta ette väiksemat sorti metsa-ajud. Tublile saagipäevale andsid värvi ka koertega järvakad, kes olid saarele ööbima jäänud. Seekord kavaldasid kütid ulukid kohe hommikul üle ja esimesest ajust langesid kaks hirve ja metskult.

Metsaasukate hulgas levis teave küttide paiknemise kohta veidi vääralt, ega muidu poleks koerte eest liduvad hirved jooksnud täpselt sinna, kus passis Priit Kuus. Paneme siinkohal kohe kaks pilti täpse käe ja silmaga kütist välja, sest mees seda väärib. Just tema tegi päevasaagiks veel kaks hirve.


Fotod: Kristiina Maria Lõoke

Aga ega koerad rahule jäänud, muudkui kippusid metsa tagasi. Järelikult oli seal kedagi veel. Üsna pea kostus lask, millele järgnes teade, et maas on kopsakas metssiga. Hiljem küll selgus, et notsu oli ühe koeraga veidi lahingutki pidanud, sest koeral oli haav, mille jätnud kuldikihvad. Aga ega ta sellest heitunud ja jooksis ajus edasi, haavatasaamine selgus alles peale jahti.

Kuldile sai saatuslikuks see, et tema sattus sinna, kus ootas Aarne Mesila. Mehe sõnul oli esmapilgul näha olukorda, kuidas kult seisis kraaviääres ja koer teda sabast kinni hoidis. Tark koer aga sai aru, millal kütt oli valmis paugutama ja alles siis lasi ta sea lahti.
Foto: Toivo Vaik

Lisaks järvakatele oli meile eelmise päeva külalistest jäänud kohale ka Andres Lillemäe. Olgu siia pandud pilt laupäevast, et ta saaks kodus tõestada, kus ta need päevad veetis.

Toivole igatahes tundus, et ilmselt ei sõida Andres veel koju isegi nüüd, sest loomi küttida on Kärla omadel veel üksjagu. Andres omakorda puistas südant, et ainuüksi selle imetoreda seltskonna pärast jääks, kui vaid võimalik oleks.
Foto: Tiit Mägi

Veidike sai väiksemates metsatukkades veel tiirutada, aga kuna külalistel oli aeg jalge alla võtta kodutee, siis tuli seda soovi austada ja päev sai tavalisest vareasema lõpu. Ent priske saak nelja hirve ja metssea näol oli hea päeva tunnuseks.

Rene Järvmägi tuli viimasest ajust välja ühe olulise leiuga ise seejuures kommenteerides, et meie kandi rahval on "Teeme ära" talgupäevadel vaja veel ühtteist ette võtta. Aga samas jälle: vajalik hoiatus kõigile, kes metsades liiguvad!

See pilt jäi ka viimaseks sel päeval, mis aju lõppedes tehtud sai. Mehed ja koerad autodesse ja minek!

Päeva lõpupilt sai tehtud jahimajas meie väsimatutest naistest, kes mehi pea igal jahipäeval rea peal hoiavad. Nii Kristel Hani kui Ive Mägi tunnevad kordaläinud jahipäevast samasugust rahulolu kui mehedki.
Fotod: Toivo Vaik

Siinkohal teadaanne neile, kes sel aastal veel ühisjahti pidada tahavad. Pühapäevaõhtuse seisuga on meil kütitud 110 hirve, järelikult minna on veel ja eks aegki lükkab takka. Selleks anname võimaluse veel 27. ja 29. detsembril kogunemisega mõlemal hommikul kell 9.30. Hiilimisvõimalus hirvele ja metsseale. Neid jahte juhib väsimatu Arne Saagpakk, tema peab ka osalejate nimekirju. Kel võimalik, tulgu kohale!

24-26. detsembril on metsades jõulurahu. Kütid liiguvad siis ringi ilma relvadeta ja autodes on prisked kogused mitmekesist nosimist kõikidele ulukiliikidele. Ka soolakuid tuleb vajadusel laadida, sest talv on käes, pakane tulekul ja loomad vajavad lisaks igapäevatoidule kosutuseks mineraale.

KAUNEID JÕULUPÜHI KÕIGILE!



UUTE KOHTUMISTENI JAHIRADADEL!

18.12.21

Annetusega alanud päev tõi priske saagi

Tänane jahipäev algas meie traditsioonilise jõuluannetusega Toidupangale. Traditsiooniks saab seda üritust nimetada sellepärast, et see toimub juba teist aastat järjest. Ja ega nüüd enam taganemisteed pole, see asi jääb kestma!

Rõõmus algus enne päris jahipäeva. Üks punahirv sai Linnamäe lihatööstuses konserviks tehtud ja edasine asjade kulg on Toidupanga käes. Mälestuseks väike fotomeenutus kokkutulnud jahiseltskonnaga. Pildil esireas vasakult kolmas annetuse idee autor Kristel Hani. Tema kõrval seisavad kingituse vastuvõtjad Margus Kanarbik ja Angelina Kostenkova. Üks väike heategu enne jõulupühi läheb meile kõigile korda.

Foto: Andreas Kuusik

Vahetult enne pildile sättimist käis maja kõrval varikatuse all väike sabistamine ja siinkohal tuleb teha väike tunnustav lõik ühest tublist jahimehest, kes elab tööelu peamiselt vee peal ja niipea kui mees maa jalge alla saab, on ta kohe püssiga metsas. Ja tulemused ei lase end oodata ja teda võib pidada meie seltskonna üheks edukamaks kütiks. Mees, kellest siin juttu, on Taivo Villak. Snaiperimõõtu väsimatu jahimees jõudis eelviimasel põdrajahi päeval ära küttida meie ainukese järelejäänud põdravasika, mis anti laskmiseks kõigile vabaks. Täna hommikul saabus ta kogunemisele, olles kusagilt kaasa "haaranud" ühe hirvepulli.

Kui Taivolt küsida, kuidas tal kõik see õnnestub ja kust ta need loomad üles leiab, siis mees vaid muheleb. Lõpuks paotab siiski suud ja ütleb, et metsast muidugi.
Foto: Toivo Vaik

Kui esimene saak oli mudast puhtaks pestud ja rippu tõmmatud, algas ajujahi päev. Olgu siinkohal öeldud, et Dianale oli meie heategu ilmselt meele järgi, sest ta andis selle päeva saagiks tervelt kaheksa hirve! Oma osa andsid lisaks jahijumalannale veel meie jahikülalised Järva- ja Pärnumaalt, kellel töökad jahikoerad kaasas olid. Neile sekundeeris meie mees Aivar Saagpakk oma "mustadega". Kõik see tagas toreda ja elamusrohke jahipäeva.

Nagu eelmisedki, algas päev rivistuse ja jahijuhataja poolse epistli ettelugemisega. Mitte miski ei ennustanud veel, et tuleb selline uhke päev.
Foto: Kristel Hani

Hommikuse aju esimese tabamuse tegi Kaido Teär. Talle sekundeeris vasakust küljest Toivo Vaik ja nende paukude abil päeva ajusaak alguse saigi.
Foto: Urmas Trei

Aga esimestest paukudest innustust saanud jahikoerad traavisid metsas hoolega edasi. Loomi liikus, järelikult peaks lisa tulema. Ei läinudki kuigi pikalt kui paukudest saadi aimu, et midagi toimub. Tulemuseks kaks hirvelehma, mille autoriteks Argo Saagpakk ja jahikülaline Tarmo Voltenberg.

Pilt Argo saagist takerdus vist kusagile salajasse 5G võrku, ent Tarmo saak sai piditegijale ära poseeritud.
Foto: Rene Järvmägi

 Kui jahist mittemidagi teadev inimene kasutab sõnakõlksu "ah, jahimehe jutud, teadagi," siis kinnitame siinkohal, et kõik, mis jahist räägitakse, on tegelikult juhtunud! Nii ka seekord kui raadios kõlas teade, et mehed, vaadake, teie seljataga heinamaal seisab hirvepull ja ootab! Ehmatusega avastasid Janis Niit ja Peep Kuus, et öeldu käis nende kohta. Pauk teine teiselt poolt ja saak olemas!

Kuna pildistajat lähedal polnud, siis tegid mehed vastastikku teineteisest pildi, olles kord kütt ja siis jälle fotograaf.


Sellega oli pool jahipäevast seljataga ning ees ootas lõunapaus jahimajas. Nagu näha, ei tagane me oma traditsioonidest kunagi ja juba ennelõunal oli üks jahikülaline endale saaklooma teinud. 

Vähe sellest, teine külaline, Asser Soomets oli endale vägevad sarved saanud ilma pauguta. Leida samast kohast heitsarve paar, mis pärit sama looma peast ja korraga maha langenud, ei ole just igapäevane nähtus.
 
Pildi edastas Asser Soomets

Aga selle päeva jahiõnn polnud veel kaugeltki lõppenud. Uuesti koerad metsa, mehed ümber metsakvartali ja kohe tuli raadiost informatsiooni erinevatest hirvekarjadest. Loetleti medaleid, mis kõik veel metsas ringi lippavad. Ega paugudki tulemata jäänud, taas tegi saagi külalisjahimees.


Pooliku sarvetrofeega pidi leppima Pärnumaa mees Roman UiboAga saak on saak, kes see nuriseda julgeks, ikka rõõmsalt järgmist oodates! 
Foto: Andreas Kuusik

Veel üks sarvik jooksis võsast välja, kuid kust tema vaeseke võis teada, et satub täpsusküti ette. Südamepauguga võttis saagi rajalt maha Kaljo Lihulinn.
Foto: Toivo Vaik

No ja ongi kord kaheksanda saaklooma käes, päeva lõpuks jäi maha ka hirvevasikas. Loom tuli metsast teele paraja vaardiga, läks üle tee ja tuli uuesti tagasi. Laske tuli kohe mitmest rauast. Kuna saak oli maas parajalt auklikuna, ega siis polnudki enam võimalik kindlaks teha, et kes, kus ja mis. Kuna pilti ka keegi ei teinud, siis paneme siia kirja laskjate nimed, las nad isekeskis siis arutavad, kuidas kellegi tabamisega läks ja kes hingepaugu andis.
Igatahes olid asjaosalised Bert Aavasalu, Janis Niit, Teet Vakrõõm ja Argo Saagpakk.

Sellega kuulutas jahijuhataja Arne Saagpakk jahipäeva lõppenuks ja oli ka aeg, sest täiskuu oli puulatvadest juba mõne meetri kõrgusele tõusnud. Selline uhke jahipäev siis täna!

Järgmine jaht toimub juba homme ehk pühapäeval 19. detsembril kogunemisega kell 9.30. Kohale on lubanud jääda ka koertemehed Järvamaalt. Neile on meie juures nii hirmsasti meeldima hakanud, et koju sõitmisega kiiret enam polegi. Tuleb jahipäev nagu iga teinegi koos varajase hiilimisjahiga hirvele ja metsseale.

KOHTUME JAHIL!

11.12.21

Täna jäi viiki 3:3

Taas üks uhke jahipäev seljataga. Algas see varahommikul kui hiilimisest võttis hirvepulli Tiit Kuus. Kuna seltskond ja kärsitud jahikoerad ihkasid juba metsa, läks saagi väljatoomisega nii kiireks, et pilt jäi tegemata. Ehkki blogi sai soovituse panna mõni varasem sama mehe tehtud saagipilt, jäi see peale pikka kaalutlemist siiski tegemata ja saagu siinkohal täpne kütt lihtsalt ära kiidetud!

Aga kiitust oli sel hommikul veelgi. Nimelt meie jahikülalised laususid palju toredaid sõnu meie jahimaja kohta. Saagu selle kinnituseks pilt siia üles pandud!

Vahva värk, nii arvasid tänased külalised.
Foto: Kristel Hani

Aga metsas algas koheselt paugutamine, sest koertebrigaad pani metsseakarja liikuma. Karja juhi võttis rajalt maha Taivo Villak. Kohe oli raadioeetris kuulda ka sõnum, et mingi juubel olevat käes. Eks vaatame siis milline!

Olav Etverk nimetab oma jahimassinat hellitavalt Kolliks. Ja mis kohapeal selgus? Kui kopsakas seaemand oli kasti ära pakitud, sai seltskond teada, et see oli 200. saakloom, mis selle rohelise töölooma turjal jahipaigast ära on veetud. Sel puhul said pildile sätitud nii juubelilooma kütt kui massina peremees.
Foto: Toivo Vaik

Ega tublid koerad lasknud ennast seakarja juhi hukkamisest häirida, vaid ajasid jätkuvalt taga pisiperet. Selle tulemusena saadi veel kaks noorlooma.

Meil on juba pikaajaline traditsioon, et kui jahil on külalisi, siis kindlasti peab keegi neist ka vähemalt ühe looma küttima. Sellega tegi algust Martin Viilma.

Veel üks notsuke jättis hinge ja sedakorda oli laskja-mees meie endi hulgast ehk raske töö tegi ära Arne Saagpakk.
Fotod: Kristel Hani

Seisult 3:1 metssigade kasuks peeti lõunapausi. Esimeses pealelõunases ajus sai loomade poolt meile väike tüng ka ära tehtud, mis muide käib asja juurde. Peale aju lõppemist ja püsside tühjaks laadimist nägid mõned mehed kaht päris kopsakate sarvepaaridega hirvepulli rahulikult selja tagant mööda jalutamas. Aga nagu juba öeldud, on selline asjade käik tavaline jahimeeste mängu ilu ja lahutamatu osa jahipäevast. Näha ilusat trofeelooma, mida pole sel hetkel võimalik rajalt maha võttagi!
Aga seda enam läks sagimiseks järgmises ajus, mis algas lähedal asuva küla koerte ägeda haukumisega. Eks jahimeeste tuuritamine lähikonnas ajas nad ärevile, pealegi oli päev peaaegu tuuletu ja kuuldavus oli inimestegi jaoks ülihea. Siiski jäid külakoerad täiesti vakka kui esimene pauk käinud oli.

Saagi tegi veel ka teine meie külalisjahimees. Õnnelik kütt seekord siis Andreas Kuusik.
Foto: Toivo Vaik

Seisuni 3:3 viis "mängu" lõpuks Tiit Mägi, kes küttis hirvevasika.
 
Kuna viimase looma tabamise lask oli külale veel lähemal kui eelmise oma, siis võib arvata, et selle küla koerad enam kuni jõuluni oma suud lahti teha ei julge.
Foto: Kristel Hani

Sellega oli jahipäev metsas mööda saanud, sest pööripäeva eel viimseni kokku kuivanud valge aeg hakkas juba enne nelja oma lõppemisest märku andma. Saak Kolli pardale ja Jahimajja!

Ei saanud see päev jääda praetud maksata, sest jahil oli seekord ka meie liikuva restoranköögi omanik Madis Mets, kes asus kohapeal toitlustusjuhi rolli. Peakokaks määras ta Kristel Hani ja gaasiseadme tehnilise korrasoleku eest vastutavaks Ott Lõugase. Praeguste gaasihindade juures tuleb hoolega jälgida, et mitte mingit immitsemist kusagil ei toimuks.
Foto: Toivo Vaik

Nii sai valmis roog, millele pani interneti abiga kahemõttelise nime kusagil kaugel viibiv Alar Aavasalu. Siinkohal saabki serveerida delikatessi nimega "MaksaMadis". Ja uskuge, see maitses oma nime vääriliselt!
Foto: Kristel Hani

Sellega oli see lahe päev läbi ja kõik hakkasid ootama järgmist. See toimubki juba 18.detsembril ja koguneme ikka tavalisel ajal.  Oodata on koertega külalisi. Teadmiseks veel niipalju, et KÕIK PÕDRAD ON KÜTITUD JA KES JAHIL ON, SEE VAADAKU PÕDRAVASIKAT NÄHES TEISELE POOLE! ÜHIJAHI PÄEVAKS ON AGA PÕDRAJAHI HOOAEG LÕPPENUD. Muus osas on varahommikuse hiilimisjahi tungimused samad. Küttida aga on sel päeval kõiki liiki metssead ja punahirved, jahijuhatajaks Arne Saagpakk.

KOHTUME JAHIL!

8.12.21

Jõulueelsed ühisjahid koertega

Siinkohal üks vahelugu. Nimelt on meil oodata jälle koertega külalisi, seekord Läänemaalt. Nii et 11. detsembri jaht tõotab tulla põnev. 18.12 jahile on lubanud tulla järvakad ja ka Aivar toob oma koerad uuesti välja.

Ootame rohket huvi meie küttide hulgas!

Esitleme siinkohal Maanteeameti teekaameralt 8.12.2012 kell 02.55 saadud fotot. Iga vaataja võib seda imetleda kui peitepilti, milles küsimused, mitu hirve on pildil ja kus see koht asub? Vihjeks niipalju, et kõik Kärla jahimehed sõidavad ühisjahi päeval sealt läbi.

Pildi saatis Kevin Raev


KOHTUME JAHIL!

6.12.21

Jahipäev harjumatus pakases

Pidev jutt kliimasoojenemisest ei pea tükati paika küll. Sellist ootamatut pakast detsembri alguses, mil miinus paarikümne pügala ümbruses tuuritab, pole ammu nähtud. Aga ega see jahimehi ruineerinud, sest nimekirja sai 35 osavõtjat. Igatahes tõotas päev tulla huvitav, sest abiks oli meil tervelt viis jahikoera.

Arvatavalt tuleb soojapuhur töösse rakendada, et lõunapausi saaks erinevalt hommikukohvist ilma talvemütsita pidada.

Seekord oli üheks külaliseks kõigile teatud-tuntud jahindustegelane Andres Lillemäe, kes meie uut maja hoolega takseeris ja igatepidi rahulolu väljendas. Erliselt meeldis talle meie jahekamber.
Fotod: Toivo Vaik

Aga siis päeva juurde. Külalisi oli veel teisigi, sest ulukeid olid tulnud metsast välja ajama meie kauaaegsed Järvamaa koostööpartnerid Rene Järvmägi ja Joel Potman, kelle töökad jahikoerad on meil juba eelmistel hooaegadel endale hirvejahis nime teinud. Samuti leekis koos oma laikadega metsas ringi meie oma mees Aivar Saagpakk ja vajadusel ajas jälgi ka Apollo.

Ei lasknud jahijuhataja Arne Saagpakk mehi pikalt toas kohvitada ja saatis seltskonna õue, et saaks päevakäsud ja jahiohutuse manitsuskõne karges õhus jahilistel kõrvade vahelt läbi lasta. Ohutus üle kõige! See oli viimane lause enne autodesse istumist.
Foto: Kristel Hani

Huvitaval kombel saavad jahikoeradki aru, millise küti ette loomi ajada tasub. Selle päev parim kütt oli Tiit Kuus, kelle laskudest said saagiks punahirve pull ja metssiga.
Foto: Priit Kuus

Looma väljatoomine oli ikka paras pähkel, sest sellesse kohta poleks pääsenud ükski muu masin kui helikopter. Kuna selle ostmine meil esialgu veel päevakorras pole, siis tuli asi ürgajast pärit meetodil ehk inimjõul ära toimetada. Kui blogija oma sammud meeste jälgi mööda laskepaiga poole asutas, siis kohtas ta esimesena tüdrukut, keda nähes asjatundmatu inimene oleks vist päris ära ehmatanud, sest  välja nägi ta tõelise amatsoonina.

Kuna saaklooma väljatirimine kraavitatud lageraielanki mööda oma kolm-nelisada meetrit oli suurt vaeva nõudev töö, siis riputati tühjaks laetud püssid kõik Kristiina Maria Lõokese turjale, et teda hirvepulli sikutamisest säästa...

Alles seejärel hakkas noorendiku poolt kostma parajat ähkimist...
Fotod: Toivo Vaik

Kui lõunapaus peetud, tegi järgmisest ajust saagiks metssea Margus Mäeorg. Ei ole teada, kes selle juhtumi puhul hooletu oli, kuid pilti blogisse sellest toredast hetkest saabunud ei ole. Aga kiitus täpsele kütile saab siinkohal ikka edasi antud!

Selle jahipäeva lõpp oli ilus nagu alguski, sest viimase käesoleva hooaja põdrapulli tegi seltskonnale saagiks Alar Aavasalu. Tore sümmeetiliselt asetsevate kolmeharuliste sarvedega trofee rõõmustaks iga jahimeest.
Foto saatis Alar Aavasalu

Sellega see päev õhtusse saanud oligi. Külmakahjustusi ei saanud mitte keegi, järelikult on meeste varustus tasemel. Aga roosad põsed ja rassimisest saadud kerge kaalulangetus kulus igaühele ära.

Nüüd aga tähelepanu! Põdrahooaeg on lõppemas ja meile on üles jäänud veel vaid ühe põdravasika luba. See on antud selleks nädalaks kõigile meie jahimeestele vabaks küttimiseks. Luba on laetud üles Jahisesse. Kes looma juhtub küttima, siis enne sellega toimetamisele asumist võtab ta ühenduse Arnega, kes loa maha kannab. Peale esmast töötlemist metsas toimetab kütt saagi meie jahimajja jahekappi rippuma. Pakase jätkudes piisab kui see riputatakse töötlemisruumi ja jaheruumi sel juhul tööle panna pole vaja.

Aga ühisjahiga jätkame 11.detsembri hommikul ja koguneme kell 9. Kes soovib hommikul hiilida, paneb end jahijuhataja juures nimekirja.

KOHTUME JAHIL!