25.1.20

Täna tegid saaki vanemad jahimehed

Oli hooaja viimane päev, mil oli võimalus veel kõiki liike hirvi küttida. Päev algas keskkonnainspektorite külaskäiguga. Kuna neid sel hooajal veel meie mail käimas pole nähtud, siis oli heameel kahepoolne. Meid ei olegi unustatud! Aga elu on igati edasi läinud, ka e-kontroll toimib. Paar minutit, vajalikud dokumendid pildistatud ja inspektorite heade soovide saatel metsa. Kui kellegi dokumentides mingit jama leidub, siis tõmmatakse ta liistule eraldi ja jahikaaslased seda pealt nägema ei pea. Kergenduseks seegi.

Keskkonnainspektorid pidasid meid kinni vaid paar minutit
Foto: Kristel Hani

Aga nagu ikka, algas päev tühja ajuga. Soojenduseks. Teisest ajust sirutas hirvepulli maha Aarne Mesila. Sellest ajust sai teha veel järelduse, et hirvepopulatsiooni tundub piisavalt olevat, sest igast võimalikust kohast, kus kedagi parajasti passimas polnud, murti välja.

Aarne: "Kui su peale tormab ikka kaheksapealine pullikari ja sa pead ühe valima, läheb ikka kuradima raskeks küll. Ma võtsin selle kulunud sarveotstega kakleja."

Foto: Arne Saagpakk

Edasi suunudusime Karujärve poole ja kütiliini tarbeks sai valitud kõrgepingetrass. Hea lai maa laskmiseks. Seal tegi selle hooaja viimasel päeval hirvajahi debüüdi Toivo Vaiküle liinitrassi jooksis pea kümnepealine kari ja tegutseda tuli kiiresti. Maha jäi kaks hirve. Rohkem ei jõudnud.

Toivo: "Juba pikemat aega tundsin häbi, sest teised lasevad ja minu ette ei  ilmu midagi. Tänase päeva tulemusel julgen juba peegli ees juukseid kammida."
Foto: Ott Lõugas

Pehme talv viis "mullaproovi" võtma isegi Olavi massina. Madise abiga saadi õnneks maakera pindmise kihi peale tagasi.
Foto: Kristel Hani

Aga pauke käis veel, keegi hõikas raadioeetrisse, et ajus on kümnepealine metsseakari. Ega muud kui tuld ja kahe langenud kärssnina autoriteks said Endel Pank ja Peep Kuus

Peep on meil teada-tuntud snaiper, aga Endel oli ise ka ehmatanud, et mats seale pihta läks. Endel: "Seal ta lidus igavese vilega võsavahel langil, ei mina uskunud, et  niiviisi seatraavi pealt lastes pihta saan. Aga ju siis oli vanameeste jahipäev!"
Foto: Toivo Vaik

Aga päev tõi veel muudki ja kähriku küttimisega sai maha Arne Saagpakk. No ei lase ilmaeit loomal magada, sest õige jaanuari puhul poleks ta jahimaadel ringi jooksnud.

Midagi pole teha, seakatk veel päris taandunud pole. Katkuproovi võtavad Kristel, Endel ja Ott
Foto: Janika Kinks

Veel üks mõnus jahipilt siia. Apollol hakkas igav kui parajasti loomade tagaajamist ei toimunud. Nii pidas ta hiirejahti, mida seal ikka molutada, aeg on raha! Tee äärde jäi oma kümmekond meetrit kaabitud ja tuhnitud maad, mis nägi välja selline, nagu oleks metssiga sealt midagi otsinud.

Foto: Toivo Vaik

Selline sai siis 2019/2020 jahihooaeg. Kohustused täidetud, külmikud igat marki toodetest pungil. Mõnus jahiaeg oli, seda ennekõike seltskonna mõttes. Hea kõhutäis naeru sai igast jahist kaasa viidud.

Aga kuna seaduseandja on jätnud võimaluse sel hooajal küttida hirvepulle kuni veebruari keskpaigani, siis saame hooaja lõpu jahi tarbeks kokku 15. veebruaril kell 9. Sel päeval kütime kõiki hirvepulle, kes laskeulatusse satuvad ilma meie enda kehtestatud sanktsioone kartmata. Oleme korralikult kinni pidanud kõikidest kokkulepetest ja nüüd siis laseme korraks rihma lõdvemaks.

KOHTUME JAHIL!

18.1.20

18. jaanuar - trofeepäev

Nojah, üks jahipäev taas möödas. Tuli mehi-naisi palju tuli, aga kõik sai ilusasti maha peetud. Oli ka neid, kes hommikul vaid valmistoodangu pärat tulid, sest kõigil pole ju alati võimalik kogu päeva jahti matta. Rahul on kõik, igaühele oma.

Ilm oli ikka igati sompus, pilved ligi maad ehk oma olemuselt sitt mis sitt, aga õnneks ei sadanud vihma. Aga kogu päev oli väge täis, teisiti ponud mõeldav!

Üks meie jahinduse tõusvaid tähti Ott Lõugas on kogu päeva enda jaoks ette teadvustanud. Ainult asjale pihta ja küllap siis kogu värk läheb.

Täiesti tavaline hommikune kogunemismelu. Põhiline arutelu käib selle üle, kes kuidas jahiõnne tegi ja miks päev korda peaks minema

Jahijuhataja diktaadile olid kõik osalejad valmis alluma. Tingimusteta.
Fotod: Kristel Hani

Selle arvatavalt pronksise hirvepulli autor on Tiit Mägi. Ometi pidi saagi lõplikuks vormistamiseks tabatud ulukile järele minema Jürgen Tamm oma tublide abilistega. Viimase paugu andiski Jürgen, kusjuures haavatud uluki pikal jälitamisel sai oma debüüdi tehtud ka noor jahikoer Apollo (pildil Jürgeni kaenlas). Lõpp hea, kõik hea!
Foto: Toivo Vaik

Aga nüüd järgnevad teated:

1. Kõigil, kellel on veel käes reliseerimata punahirve luba individuaalseks jahiks, siis need on juhatuse poolt tagasi kutsutud. Nendega enam jahti pidada ei tohi ja tuleb otsekohe Svenile tagastada.

2. Järgmiseks ühisjahiks kohtume 25. jaanuaril kell 9. Küttimiseks hirvevasikad ja hirvepullid ning metssead.

KOHTUME JAHIL!

13.1.20

11.01 tõi suurepärase jahisaagi

Oli ilus hommik, koju ei saanud jääda mitte kuidagi. Kui muidu ei suutnud laiskusest võitu saada, siis mõtlesid, et teised ju lähevad, ning hakkasidki ennast sättima. Ja ega kahetseda tulnudki, sest kohal olid jahikoerad koos oma peremeestega nii meilt kui mujalt. Kõik see kokku tegi päeva võimsaks. Jahti otsustati pidada Sauvere-Kandla-Karujärve-Paiküla vahelisel alal suurtes metsamassiivides. Peeti ära kolm aju, mis kõik osutusid tulemuslikuks.

Kogunemine päikesetõusul, nii oli kutse peal kirjas

Teiste hulgas oli oma peremehe Jüri kohale sõidutanud ka meie üks sagedasem külaliskoer Arukuuse Boss pealinnast

Jahipäev algab kaardilugemisega, mil jahijuhataja Arne jagab näpunäiteid eelkõige mandrimeestele
Fotod: Kristel Hani

Veel sai jahijuhataja poolt kuulatud ära hulk manitsusi jahiohutuse kohta, sest metsa lastakse koerad neljast erinevat ajunurgast. Sõnad said loetud ikka selleks, et päev igati turvaliselt lõpeks nii jahimeestele kui tublidele jahikoertele. Hoiatused võeti kuulda, kõik läks ladusalt ja päeva lõppedes oli saagiks kaheksa hirve ja üks metssiga.

Olgu siinkohal ära nimetatud kõik täpse käega kütid koos nende saagiga: Tiit Ennemuist (hirv), Priit Kuus (2 hirve), Tiit Kuus (hirv ja metssiga), Tiit Mägi (2 hirve), Jürgen Tamm (hirv) ja Rein Maimann (hirv).

Veel võiks ära mainida seda, et jahti peeti olukorras, kus kogu päeva toimusid kaitseliitlaste harjutused Karujärve lasketiirus erinevat liiki relvadega. Me jäime laskude arvukuses küll alla, ometi sai ka meie poolt parasjagu pauku tehtud. Kohati tundus, et on läinud kõvaks lahinguks kahe osapoole vahel. Kui sealkandis keegi ka metsas jalutamas oli, siis ilmselt tegi ta üpris kiirelt minekut.

Aga nüüd on paras aeg lasta kõneleda piltidel niipalju kui neid blogisse saadetud on.

Tiit Ennemuist tabas üle langi madallennul liikunud hirve
Foto: Kristel Hani

Vennad Priit ja Tiit Kuus olid taas parimas vormis nagu alati
Foto: Jürgen Tamm
Foto: Priit Kuus

Tiit Mägi: "Veel enne kui koerad metsa lasti, lendas meile peale viis hirve." Seekordne saak oli kaks Tiidult ja üks Jürgenilt
Foto: Aarne Mesila

Oleme lähedal hooaja lõpule, kohustusest on küttimata veel vaid mõni isend. Nende tabamiseks koguneme 18. jaanuaril mõni minut peale päikestõusu, sest päev on juba kanasiblimise sammu võrra pikenenud. Juhised tegutsemiseks hommikul jahijuhatajalt.

HOMMIKUL SUUREM JAHISAAGIST VALMISTATUD TOODETE JAOTAMINE.

KOHTUME JAHIL!

4.1.20

2020 algas võimsalt

Nagu mõni päev tagasi uus aasta tuli, samasuguse kärinaga saabus meile ka edukas jahi-aasta. Isegi nii vägevalt, et meie auks lasti viimase aju ajal Paikülast hulga rakette taevasse. Ega me täpselt teagi, oli see meie eduka jahipäeva või näiteks kodukanti sattunud autoralli maailmameistri auks, ometi oli see päeva lõpusignaaliks igati sobiv. Sest päev oli edukas tõesti. Kokku sai päeva saagiks seitse hirve, üks metssiga ja kassisabaga rebane. Pole paha, tuleb taas ühe kuulsa Villu sõnu pruukida.

Ei saa mainimata jätta, et meil olid külas ka koeramehed mandrimaalt, kes jahi kordaminekul rolli mängisid. Esimese aju ajal võtsid koerad vaevaks kontrollida Saaremaa suurust ja ega meil polnud ju mõtet rohkem passida. Korjasime end kokku ja seni kuni külalised oma koeri otsisid, tegime ühe mehise nn jalgadega aju. Ja see oli väga tulemuslik, nii saagi kui ka küttide kiire reaktsiooni mõttes.

Päris aju algul kostis kolm pauku, kõigi autoriks oli Taivo Villak. Mehele oli terve hirvekari peale jooksnud. Ei läinudki pikalt, kui raadiojaamast tuli uskumatu uudis, et kütt oli maha sirutanud tervelt kolm hirve!!! Mees ise arvas, et oleks veel paar looma lasknud kui oleks vaid salve laadida jõudnud.

Saagi välja tassimisega läks nii kiireks, et pildile sai kolmekordne snaiper alles jahiplatsil.
Foto: Toivo Vaik

Aga kiire reaktsiooniga mehi oli veel. Olav Etverk sattus olukorda, kus loomi lendas tema suunas mõlemat poolt: hirv ajust välja ja metssiga kütiliini tagant sisse. Üks pauk, siis hetk ja teine järgi. Eetris kõlas teade, et siga maas, veidi hiljem, et ka hirv maas! No on mehed!


Olavi jahiõnn sai kohe kahele fotole võetud
Foto: Toivo Vaik

Telefoni SMS-i tuli kommentaar, et mõni mees on tõesti jahiõnne teinud!
Foto: Neeme Õige

Aga sellega polnud teises ajus veel kõik. Üks jahikoer oli leidnud tee meie maadele tagasi ja asus innukalt tegutsema. Selle ergu töö tulemusena küttis hirve Priit Kuus.

Üsna raske on meenutada jahipäeva, mil vähemalt üks meie kolmest Kuusist poleks käe valgeks saanud.
Foto: Jürgen Tamm

Kuna kõik kolm külaliskoera olid ilusasti oma peremeeste juurde jõudnud, otsustati teha veel üks aju. Ei jäänud seegi tulemita. Seekord oli kahekordse snaiperi rollis Arne Saagpakk. Hirvelehm ja vasikas, leinama ei jäänud keegi.

Kas Arne telliski enda auks ilutulestiku? Mine tea.
Foto: Kristel Hani

Samas ajus käis mingil ajal veel üks pauk, selle autoriks oli Madis Mets, kelle saagiks jäi eelpool nimetatud kassisabaga rebane. Pilti saagist siinkohal eetilistel kaalutlustel ei presenteeri, ent nii Kuuse kui Kirikuküla rahvas on ilmselt tänulikud, et pulstunud karvaga vaevas loom nende majapidamistesse ei ilmu.

Eks vaeva nähti omajagu, sest saakloomad on talve ootuses juba läinud talvitamiskohtadesse. Neist paigust saab saagi kätte aga vaid inimjõul. Ja ega seda jahimeestel õhtuks ju priisata enam käes pole ka. Ometi tassisti kogu saak metsast välja.

Jahiliste õnneks olid viimase aja tormid kraavidele ohtralt purdeid tekitanud, neist oli suur abi. Arne saatis abikaasa igaksjuhuks varem, et oleks keegi kohapeal hakkamas, kui tekib vajadus  "õngitsemine" enda peale võtta.
Foto: Neeme Õige

Igaühel meist oma purre - oma purre, veepeal ees...

Paugutama on kõik mehed, aga siis kui tuleb saak pärapõrgust välja vedada...
Fotod: Kristel Hani


Päeva võib kokku võtta Kristeli sõnadega, mille mõtte sai ta oma nutikella vaadates: "20344 sammu, 1992 kadunud kalorit, 104 korrust (?), pulss vahemikus 46 -158 ... no võta sa kinni, kas saab veel paremini. Ja need kaks viimast pulli, mis kaugelt paistsid kui medalisadu, aga 5 meetri pealt vaadates noorukesteks kahanesid, las toimetavad veel metsades mõnda aega. Aitäh, kallid jahikaaslased, toreda päeva eest!"

Aga uuesti oleme kohal 11. jaanuaril päikesetõusu ajal.

NÄEME JAHIL!