6.9.13

Jaht koduõuel

Justkui metssead oleks aias tuhninud

Selline on tagajärg, kui uluk on inimese elukeskkonda tunginud. Loom tegutses karistamatult juba mitu kuud, sest kõik vahendid peale jahipidamise tulemust ei andnud.


Kogu suve olin valmis uluki suhtes toime panema "küüditamist". Püünispuur söödaga (olgu seal siis taimset või loomset laadi sööt) aitas tutvust luua vaid mõnede muude ning asjasse mitte puutuvate karvaste ja sulelistega.

"Pagan võtku, äkki anti 15 päeva aresti! Mis siis saab?"


Muuseas, ka hulkuvate kasside peletamiseks osutus puur päris heaks vahendiks. Kes "arestis" öö ära veetis, see oma jalga enam võõrale territooriumile ei tõstnud.

Niisiis, vaatamata pikaajalisele peibutamisle mitmete erinevate söötadega, oli tulemus minu jaoks null. Tuli ära oodata jahihooaja algus ja niikaua "ülesküntud" muru taluda. Loom oli järjekindel, vaid mõni üksik öö jäi vahele. Oli juba päris harjumuseks saanud, et hommikukohvi järel tuli murureha võtta ja tööle asuda.

Kuni lõpuks saabus september...
Fotod: Toivo Vaik 

Mäkrade arvukus on viimasel ajal suuresti tõusuteel. Ega minagi pole veel päris kindel, et olen oma "nuhtlusest" lahti saanud. Juba Joosep Toots on enda arvamuse tüütute loomakeste kohta välja öelnud selliselt, et vahest oli neid mitu. Loodan vaid, et see nii ei ole.

Olen just sel aastal kuulnud paljusid inimesi kurtmas end mäkrade kiusamise ohvriks langenud olevat. Kuna olukord on tõsine, siis kutsun jahimehi üles sel hooajal mäkrade arvukust oluliselt piirama.

Mägrajahti pidas Toivo Vaik.