31.12.14

Uuel aastal uue hooga!

Et pikad pühad on aktiivse eluviisiga harjunud jahimeestel söömisest-joomisest juba küllastumistunde tekitanud, korraldab  Kärla Jahimeeste Seltsi juhatus 3. jaanuaril 2015 ühisjahi. Koguneme kell 9.00. Jahti peame hirvepullidele, metssigadele, rebastele, kährikutele, hundile ja šaakalitele. Heidame oma viimasel ajal manustatud üleliigsed kalorid kehast välja! Toredat jällenägemist uuel aastal!

Meie meeste hirvekuld jookseb alles metsas ringi
Foto: Toivo Vaik

HOMME ON AASTA 2015


Ilusat vana-aasta lõppu ja head uut aastat!


Foto: Toivo Vaik

Järel vaid üks hundiküttimise luba

Saarte Jahimeeste Selts annab teada:

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=307

Jälg reedab...
Foto: Aarne Saagpakk

17.12.14

Jõulurahu

Täna kuulutab Eesti Jahimeeste Selts meie metsades välja pühadeaegse jõulurahu. Sel ajal külastatakse ulukeid vaatlemiseks ja neile toidu viimiseks. Loomulikult jõuavad metsa muu kõrval ka paremad palad kui tavaliselt.

Head jõulurahu kõigile, kes liiguvad puude all, puude otsas, puude taga, puude ees, puude ümber või puuokste vahel!
Foto: Toivo Vaik

8.12.14

SJS teatab taas kahe hundi langemisest

7.detsembril kütiti Saaremaal taaskord kaks võsavillemit. Ingemar Aaul õnnestus isane kutsikas tabada Orissaare jahipiirkonnas ja Enn Berensil emane Lümanda jahipiirkonnas.


Saaremaal elutsevate huntide peade kohale kerkivad üha enam tumedad pilved...
Foto: Toivo Vaik

6.12.14

SELLEKS AASTAKS JOON ALL

Ei millelgi muul kui ühisjahtidel. Nüüd jätame metsad ja seal elavad ulukid jõuluootusse ja lõpetame ajujahi. Kärla meeste hea jahiõnn kippus viimastel ajupäevadel selliselt kahvatuma, et vägisi ajas ümisema Ivo Linna laulu: "Tuleb päev, tühi päev, võib-olla on neid palju veel..."

Oli tõesti nii, sest kaks eelmist ajujahti ajasime vaid neil ulukitel suure hirmu nahka, keda me küttida ei soovinud. Need, keda me pikisilmi ootasime, oskasid end metsa ilusasti ära peita.
Kui me oleme isekeskis arutanud, et hommikuse tühja aju võiks ära jätta ja alustada päeva kohe teisega, siis täna oleks võinud kõik eelmised ära jätta ja alustada viimasega.
Viimasest ajust tuli välja metssiga, kes esmalt tutvus olukorraga, et oma nahapäästmise strateegia välja töötada. Nähes, et ta on kütile liiga lähedal, võttis metsaveerel oma 30 meetrit teisele poole, et ära tabada keskpunkt kahe küti vahel.

Erudeeritud metssiga, kes enne tee ületamist olukorraga tutvub

Tähelepanu, valmis olla ...

... start!

Strateegia sai notsul õige valitud, sest reaktiivlisele stardile ei jõudnud jahimehed adekvaatselt reageerida ja notsu nahk jäigi augustamata. Ent sama hästi ei läinud põdrapullil, kelle reaktsioon jääb metssea omale alla.
Nimelt meie viimase põdra küttis Janis Niit kõige viimasest ajust õhtueelses hämaruses.

Seda ulukit ei tapnud mitte Janise pilk, vaid täpselt teele saadetud kuul
Fotod saatis Arne Saagpakk

Seltsi juhatus tänab kõiki, kes sel hooajal aktiivselt hiilimis-varitsus- ja ajujahis kaasa lõid. Eriline tänu kõigile täpse käega küttidele. Sügav kummardus neile, kes metsades-soodes rassides ja higi organismist välja uhades vapralt ajuliinis käisid ja seal valju häält tegid. Head soovid kõigile meie fännidele, kes jahimeeste tegemistele internetiavaruste kaudu kaasa elanud on. Aitüma maaomanikele, keda ei häiri maha jäetud jahisaabaste jäljed või autode liikumine põllu- ning metsteedel.

Meile ette antud kohustused on tõepoolest täidetud ja nagu meil juba traditsiooniks saanud, korraldame jaanuaris kindlasti veel ühisjahti hirvepullidele. Siis kui talv ja lumi väljas...

Ongi selleks korraks kõik. Jälgigem meie ajaveebi ja kui just uut artiklit või teadet ka ilmunud pole, kerigem oma aega tagasi, sest viimastel aastatel on see võimalik. Võimalus aega tagasi kerida on suur õnn, sest see laseb täpselt meenutada kõiki neid toredaid hetki, mis koos läbi elatud.

ILUSAT JÕULUOOTUST!

2.12.14

Šaakal Eestis - see pole vaid lõbus jahimehejutt

Mida aeg edasi, seda rohkem näitab end šaakal ja paistab, et tal meeldib meil elada. Ajalugu on näidanud, et siiakanti on igasugust tõugu elusolendeid saabunud ka varem, küll läbi metsade jalgsi seigeldes, lennates, ujudes, nimme kohale toodult või rongivagunite katustel reisides. Ehedaim näide kohalerännanust on kährikkoer, keda on meil tänaseks kõik metsad paksult täis. Kõigil neil, kes on end kohale asutanud, enam tagasiminekuplaani ei paista olevat. Seega on igasugu võõrliikide hävitamine või minemapeletamine meie endi kätes. Oleme valvel, eriti siis kui talvepakane mere kaanetab!

Loe viimaseid šaakaliuudiseid:
http://www.postimees.ee/3012077/eestis-on-viimase-nadala-jooksul-hukka-saanud-kaks-saakalit

Tundub, et kaugel pole enam aeg, mil meie maadelgi kährikkoer endale tõsise konkurendi saab...
Foto: Toivo Vaik

Ajujaht 6. detsembril

Järgmiseks ajujahiks koguneme 6. detsembril kell 9.00. Jahime põdrapulli, hirvevasikat ja -pulle, metssigu ning hunte.

Tulemuslikul jahipäeval on üksteisel käesurumine tavapärane nähtus
Foto: Triinu Loho