27.9.22

Jahimehed osalesid Maal elamise päeval

 Kohe peale 24.septembri varahommikuse hiilimsjahi lõppu suundus osa mehi Kärla parki, et teha ettevalmistusi oma väljapaneku tarbeks. Selleks tuli püstitada telk, panna välja trofeede näitus, seada lauale väljapanek külaliste kostitamiseks ja olla valmis rahvaga suhtlema. Aga ega siis muud kui paneme siiakohta pildid koos väikeste kommentaaridega. Kindel, et rahule jäid nii esitlejad kui külastajad.

Läheb "jahiks"


Stend ise nägi välja uhke.

Hulk trofeesid vaatamiseks. Huvilistest tekkis lausa järjekord.

Huvi ei sõltunud ei soost ega vanusest

Kes jätaks kasutamata võimalust teha üks väike pai hundinahale või hirvesarvele.

Nooremale generatsioonile läks hästi peale osavusmäng.

Mingil hetkel ilmusid kohale ka meie varahommikused Järvamaa külalised Rene ja Joel(keskel), kes varahommikul seltsile kingituse üle andsid. Oma jahiseiklusi pajatasid neile Taivo ja Rain.

Oma ülesandeid selgitas külalistele ka Apollo.

Sõbrad, maitske, täna kõik vabalt võtta! Kalle koos jahikülalisest venna Velloga leti taga.

Mingil ajahetkel trevasid vorstilõhnalise telgi all kolm endist vallavanemat. Vaatamata asjaolule, et olemas pole enam ei Esna ega Kärla valda, jätkus Harryl alias Pavelil, Villil ja Toivol juttu, mida rääkida.

Justnagu olnuks eelmistest vähe, ilmus kohale veel üks eksvallavanem Tiina, kes trehvas hõrgutiste laua juures kokku meie noorkotkaste juhi Jaaguga. Seekord võõrustasid huvilisi Olav ja Rain.

Toivo selgitas noorkotkastele, et ega jahimehed leiva peale raha raiska ja näitas, kuidas metsseavorsti viilu peale põdraliha maksavorsti määritakse. Maitses hea!

Maitsjaid jagus. Hõrgutiste laua ääres Ülar koos abikaasaga.

Olav selgitas ukrainlannadele meie jahipidamise korda ja seda, kuidas valmistoodang jahimeesteni jõuab.

Eks see pildirida oleks veel palju suurem, ent valik sai just selline nagu näha on. Lisada on veel niipalju, et pilte tegid Arne Saagpakk, Kristel Hani, Toivo Vaik ja Margit Kõrvits.

UUTE KOHTUMISTENI!

25.9.22

Jahipäev, mis algas kingitusega

Ei ole just sage nähtus kui jahikülaline astub varahommikul majja kingitus kaenlas. Just nii eilsel hommikul kella poole kuue ajal juhtus. Külla olid tulnud meie kauaaegsed fännid Rene Järvmägi ja Joel Potman Järvamaalt. Justkui soolaleivapeole, uhke rukkililledega kaunistatud taies kaasas. Joel oli sel korral nii tagasihoidlik, et pani kingituse tuppa pingile ja astus sõnagi lausumata õuepimedusse. Nii et hetke tabamiseks oli võimalik pildistada vaid äsja saadud uhket valgustit.

Nüüd algab jahimeestel arutelu, milline koht jahilossis oleks uhket kingitust kandma väärt


Kuna asju arutades hakkas taevaveer juba heledamaks kiskuma, siis polnud aega pikemalt jutelda, vaid autodele aur takka ja hiilimispaikadesse. Veel enne kui loomad ilmusid, algas päikesetõus.
Fotod: Toivo Vaik

Ka sel hommikul oli jahiõnne. Aga seekord tuli asi välja nii, et jahikülaline peibutas hoopis oma jäägrile saagi ette. Rene tegi metsas nii hirvepulli kui põdrapulli peibutushääli, õnge läksid mõlemad loomad, aga põder oli innukam ning langes saagiks. Hievepull liigutas küll läheduses sarapuuvõsa, kuid oskas paraku ise varju jääda.

Rene arvas pärast ise, et peibutamise häälte tegemine on raske ja väsitab ikka ära küll.

Arne Saagpakk saigi saagi tehtud ja jäi jahikülalise tegevusega rahule

Kus saaki, seal tirimine...
Fotod: Kristel Hani

Ei läinudki pikalt kui peale põdra langemist tuli sidemasinasse teade, et metssea on küttinud Neeme Õige. Ilus ja priske põssa!
Foto: Rain Mesila







Ehkki hommik võttis üha võimust, oskas Tiit Mägi veel ühe omapärase trofee metsast leida ja saagiks teha. Ilmselgelt oli see pull jõudnud oma elu jooksul palju isasele ette nähtud kohustusi toime panna ja oli aeg täpsele kütile ette sattuda. 

Foto: Tiit Mägi

Juba ilmus telefoni uus saagipilt. Kes siis ikka muu kui meie selle aasta staarkütt Rain Mesila. Ehkki esmapilgul tundus telefonis, et kogemata on saagiks saanud šoti mägiveis, tekkis pilti suuremaks venitades arusaam, et tegemist on siiski põdraga.
Foto: Neeme Õige

Sellega laupäevane jahipäev lõppeski. Saagijärgsest ühiskogunemisest asja ei saanudki, sest osa mehi jäi saagiga tegelema ja teine grupp setskonnast asus ette valmistama jahimeeste etteastet valla üritusel Maal elamise päev Kärla pargis. Aga sellest pikemalt juba järgmises loos.

Teada on anda ka seda, et esimene ajujaht algab kogunemisega jahilossis 1.oktoobril  kell 8.30. Küttida on kõiki liiki hirved, metssead ja põdrad. Kui on keegi, kes soovib enne ajujahti osaleda varahommikuses hiilimisjahis, see võtku eelnevalt ühendust Arnega. Niipalju veel, et me ei küti hiilimisest PÕDRAPULLI, sest seda ulukit on veel lubatud küttida vaid üks isend. Jätame võimaluse osavale ajukütile.

AGA MIS SIIS MUUD KUI KOHTUME ESIMESEL AJUJAHIL!

21.9.22

Kärla jahimehed osalevad Maal elamise päeval.

Laupäeval 24. septembril kell 11-14 toimub Kärla pargis üks huvitav üritus, mille nimi on Maal elamise päev. Osalema oodatakse Kärla ettevõtjaid, tublisid hoidistevalmistajaid ja muidugi ka kõiki asjast huvitatud inimesi. On kultuuriprogramm ja soovijatel võimalus osaleda Kärlat tutvustaval bussiekskursioonil. Ka Kärla Jahimeeste Selts on oma telgiga kohal. Näitame erinevaid jahitrofeesid, räägime jahipidamisest, anname võimaluse maitsta ulukilihatooteid ja kutsume asjast huvitatuid osalema ajujahis ajajatena. Aga kõigest täpsemalt kohapeal. 

Väidetavalt olevat meie maadel nähtud pildil olevat põtra. Või on see jahimehejutt? Mine tea!


KOHTUME KÄRLA JAHIMEESTE TELGIS!

17.9.22

Ühisjahi hooaeg algaski mürgliga. Ilma jutumärkideta.

Juba enne kella poolt kuut hommikul oli Kuuse külas Hirve kinnistul asuva Kärla jahilossi hoovil lärmakas. Kogunenud oli niipalju rahvast, et autole oli raske isegi parkimiskohta leida. 

Nii algaski Kärla jahimeestel ühisjahtide periood 2022/2023.
Foto: Kristel Hani

Kohalikele sekundeerisid jahikülalised ja loomulikult said uusi tutvusi luua omavahel ka mõningad verejälje ajamise oskusega jahikoerad. Igaks juhuks. Iseküsimus see, kas neile ka tööd anda oli.

Jahihommikune ohutusealane epistel ette loetud, info küttimise korra kohta teadmiseks võetud, jahinimekirjas allkirjaga etteloetust arusaamine kinnitatud ja sõit varitsuspaikadesse võis alata.

Juba eelmisel õhtul tegi üks meie jahikülaline hirveluuret ja sai sealjuures vapustava elamuse Saaremaa looduse ilust. 

Foto: Andreas Kuusik

Nagu elu näitas, oli luurest kasu, sest Andreas Kuusik tegi käe valgeks koguni kahe hirve küttimisega.
Foto: Kristel Hani

Jahikülalist jäägrina saatnud Kristel, kes on üks meie täpsema käega naiskütte, rääkis, kuidas äkki ette tulnud hirvepaari nähes tal adrenaliin kohinal verre voolas. Hoopis rohkem kui siis, mil endale uluk ette satub. Seekord jäi külaline oma jäägriga igati rahule.

Kuid ega meie omadki kehvemad polnud. Hirvepaari (pull ja lehm) võttis rajalt maha ka selle hooaja senine esikütt Rain Mesila. Tundub, nagu meest kohe kisub sinna, kus uluk liigub, sest eelmise õhtu saak metssea näol polnud tal veel õieti mahagi jahtunud.

Raini kütitud pullile saab anda oma sarvepaari tõttu kindla esiäbariku tiitli. Mitte sellepärast, et sarv oleks murdunud, vaid üks pool oli mingil põhjusel arenenud erilise kõverikuna.
Foto: Taivo Villak

Et jahipidamise mõistes ükski jahimees vanaks ei jää, seda tõestas järjekordselt Endel Heinla, kes võttis rajalt maha hirvevasika. Ei ole meest maha jätnud ei selge silm ega täpne käsi.
Foto: Tiit Mägi

Hirveküti tiitlit kaitses ka Madis Mets. Osav mees, kellele tihti ulukid juurde jooksevad ja seejärel saak ka  tehtud saab.
Pildi edastas Madis Mets

Alanud hooaja esimene põdrakütt on Neeme Sinimeri. Tubli küti ja igat masti ürituste eestvedajana-korraldajana on ta seltsi üks aktiivsemaid liikmeid.
Foto: Neeme Õige

Sellel pildil on esimese ühisjahi sõna otseses mõtte kõige hinnalisem saak. Aarne Mesila trofeede arsenal täienes üsna silmapaistva eksemplariga.
Foto: Tiit Mägi

Selline siis see esimene üritus meil ka sai. Saagiks seitse hirve ja üks põder. Ei ole küll võrreldav kunagiste rekordpäevadega, kuid arvata on, et sel jahipäeval Diana meist väga kaugel ei olnud. Täname ka jahti juhatanud Arne Saagpakku professionaalse töö eest ja mis muud kui uue kohtumseni 24. septembril kell 5.30

Koduteed jäi saatma vikerkaarepaar, milles üks oli alla- ja teine ülespidi.
Foto: Rain Mesila

KOHTUME JAHIL!

10.9.22

Mõtisklusi enne suurt "mürglit"

Mida aeg edasi, seda kärarikkamaks metsades, heinamaadel ja soodes läheb. Kui siiani võis kuulda aegajalt vaid üksikut püssipauku, siis mida aeg edasi, seda akttiivsemaks jahimaadel töö muutub. Esimeseks ühisjahiks ehk siis hiilimis-varitsusjahiks koguneme 17. septembril kell 5.20. Et asi läheks varahommikul ladusamalt, võiks igaüks mõttes kaasa tuua ka paar kohta, kuhu ta varitsema minna soovib.

Teate, jahimehed, minge te ka õige p.....

Foto Rain Mesila rajakaamerast

Kuna jahiaasta algab ikkagi 1. märtsil, siis on osa jahimeestest saanud juba saaki ka. Vägeva tulemuse on teinud Rain Mesila (4 metssiga, 3 hirve ja 2 metskitse). Kuus saaklooma on küttinud Olav Etverk (3 metssiga, 2 hirve ja 1 metskits). Kuus metssiga on lasknud Riivo Mesila, neli Urmas Pildre, kolm ulukit Toivo Vaik (1 metssiga ja 2 metskitse), Martin Leedo (2 metssiga ja 1 metskits) ja Aarne Mesila (2 metssiga ja 1 hirv). Kaks saaki on teinud Jürgen Tamm (1 hirv ja 1 metssiga), Raimund Pugi (1 metssiga ja 1 metskits) ja Andre Pildre (1 metssiga ja 1 hirv). Teistel jahilkäinutel on kütitud üks uluk, kokku on sel hooajal käe valgeks saanud 20 jahimeest. Aastakohustusest on loo kirja panemise ajaks kütitud 29 metssiga, 10 metskitse ja 11 punahirve.

Mis on sel hooajal uut? Väga sujuvalt on läinud käima e-jahilubade süsteem läbi jahimeeste portaali Jahis. Ära on jäänud terve dokumendipaki kaasa vedamine, kõik olemasolev ja vajalik on leitav nutitelefonist, mis enamasti ikka taskus on. Jahises mahakantud jahiluba saab küttimistulemusele lisaks ka täpsed koordinaadid laskepaiga kohta, samuti saab seal teha ulukite loendust. Igatahes tänu selle nii vajaliku lahenduse koostajatele!

Mis muud kui jahile! Kes on ringi liikunud, see on ühtteist ka näinud-kuulnud juba. Olgu nendeks siis  kusagil tuhniv metssiga, rohtu näksiv metskits, võsastikus ohkiv põdrapull või lärmakalt jooksuaega alustanud punahirve pull oma maskuliinse möirgega.

Üks varahommikune kohtumine

Heal jahipüssi optikal on peale sihtimise veel üks lisafunktsioon: looduse või looma jälgimine parema käe nimetissõrme sirgeks jättes. Asendab täiega binoklit ja kütil üks aparaat vähem kaasas kanda.
Fotod: Arne Saagpakk

KOHTUMISENI JAHIL!