27.10.14

Põtrade spetsialist tuleb Saaremaale

Saarte Jahimeeste Selts teatab:

Jüri Tõnisson hindab põtrade teadusmaterjale Keskkonnaametis 5.novembril ja 3.detsembril.


Milline hinnang antakse?
Foto: Kristjan Teär

26.10.14

Järgmine AJUJAHT 1. novembril

Järgmiseks AJUJAHIKS koguneme  1. novembril Kärla tanklasse kell 8.00. Hiilimist-varitsemist ei tee. Taas on küttimiskohad Sauvere-Kandla-Lihulinna kandis. Ajuplaanid lubas valmis teha Janis. Loodame, et taas tuleb üks "kuum" jahipäev.


Vaatamata saadud uhkele trofeele lubas Endel jälle tulla. Tulge teisedki!
Foto: Kristjan Teär

Taas medal tulekul

Kui meenutada eilset ajujahti ja varem väljaöeldud kilde, siis eilne päev näitas, et kõik varasemad väljaütlemised peavad. Hommik algas kogunemisega Kärla tanklas, kus jahti valiti juhtima staažikas jahimees ja täpse käega kütt Aarne Mesila. Eelduseks varem väljaöeldule, et kui valime vähe vanema jahijuhataja, siis peaks ka trofeeloomi langema. Noore juhi käe all langesid teatavasti vaid vasikad.
Teisest ajust langes kopsakas metssiga, kütiks Janis Niit.

Janis: "Ei jõudnud lugedagi, palju neid üle tee sõna otsese mõttes lendas!"

Edasi läks jaht Lihulinna kanti. Paksud metsad ja laiad metsateed kütiliiniks - no peaks ju saaki tulema. Ei jõudnudki veel ajuga alustada kui käis üksik pauk. Raadiojaama kõrvaklapist kostus järgnev jutuajamine: Endel: "Lasin vana hirvepulli, jooksis edasi." Toivo: "Nägin vasakult puude taga vägeva krooniga hirvepulli paremale jooksmas. Nina kohalt kadus suurte puude taha, aga paremale poole, kus mets taas hõredam, ei jõudnud. Nüüd on kas seal puude taga maas või pani täie auruga tagasi. Said ikka hästi sihtida?" Endel: "No nii kui sarvi nägin, nii paugu panin, kes seda täpselt teab."
Aju lõppedes leitigi otsingu tulemusel sealt väga täpse tabamuse saanud hirvepull. Raadiojaam ütles Peebu suu läbi: "Vana pull maas, 16 haru." Siinkohal on paslik tuletada meelde ühe varasema loo pealkirja, et ka hallpead saavad hakkama. Täpse käega kütiks osutus Endel Heinla vanemate jahimeeste hulgast.


Medal tulekul, aga milline, selle selgitavad eksperdid

Aga päeva lõpus selgus, et ei maga ka noored jahimehed midagi. Viimasest ajust küttisid põdralehma ja -vasika vennad Priit ja Tiit Kuus.


Objektiivi jäid vennad põdralehma juures, vasikas on all paremas nurgas pildilt väljas.
Fotod: Kristjan Teär


23.10.14

Hooajaks kuus hundiluba

1. novembril algavaks hundijahi hooajaks saavad Saaremaa jahimehed kuus hundi küttimise luba. Aeg näitab, kas see lubade arv on piisav, teisalt ka seda, kas need kuus hallivatimeest hooajal ka oma elu jätavad.

Loe lähemalt: http://www.saartehaal.ee/2014/10/23/saarlased-saavad-loa-kuue-hundi-kuttimiseks/

Käesolevaa aasta jaanuaris küttis Kärla jahimees Arne Saagpakk noore isahundi.

Arne lastud hundi juures poseerib tulevane hundikütt Kristel
Foto: Arne Saagpakk

Šaakal tuleb loodusest eemaldada

Et šaakali looduses ära tunned, vaata kõigepealt pilte:
https://www.google.ee/search?q=%C5%A1aakal&client=firefox-a&hs=o9E&rls=org.mozilla:et:official&channel=np&tbm=isch&imgil=pornK1QPKKY8CM%253A%253BEpD1aw_gpOhN8M%253Bhttp%25253A%25252F%25252Fet.wikipedia.org%25252Fwiki%25252F%25252525C5%25252525A0aakal&source=iu&pf=m&fir=pornK1QPKKY8CM%253A%252CEpD1aw_gpOhN8M%252C_&usg=__bvwrUYQbKr8yPqp_cVetdu0pF9g%3D&biw=1071&bih=557&ved=0CDQQyjc&ei=fbVIVNfZCI-WgwTkh4HQBg#facrc=_&imgdii=_&imgrc=pornK1QPKKY8CM%253A%3BEpD1aw_gpOhN8M%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252Fthumb%252F8%252F88%252FGolden_jackal_small.jpg%252F240px-Golden_jackal_small.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fet.wikipedia.org%252Fwiki%252F%2525C5%2525A0aakal%3B240%3B202

Keskkonnaamet on 22.10. 2014 välja andnud käskkirja nr 1-4.1/14/466 Šaakali loodusest eemaldamise korraldamine. Teen siinkohal käskkirjast mõned väljavõtted, mis on oluliseks teabeks kütile, kes jahil olles šaakaliga silmitsi satub.
...
Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse konventsiooni raportis käsitlenud šaakalit Eestis võõrliigina. Keskkonnaamet küsis Keskkonnaministeeriumilt 08.08.2013 kirjas nr 14‑4/13/18917-1 kinnitust, kas nimetatud dokumentidele tuginedes võib Keskkonnaamet võtta šaakali loodusest eemaldamisel aluseks loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist käsitlevad sätted ehk looduskaitseseaduse (LKS) § 57 lg 3 ja jahiseaduse (JahiS) § 23 lg 4 p 2. Keskkonnaministeerium kinnitas (28.08.2013 kiri nr 13-11/13/6885-2, Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud nr 14-4/13/18917-2 all), et šaakal on Eestis võõrliik ning tema loodusest eemaldamisel tuleks aluseks võtta LKS § 57 lg 3 ja JahiS § 23 lg 4 p 2.
Šaakal on Eesti looduses uus liik ning ei kuulu JahiS-s ega keskkonnaministri 28.05.2013 määruses nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) loetletud jahiulukite nimekirja.
Keskkonnaameti hinnangul on šaakali küttimiseks kõige otstarbekam kasutada olemasolevat jahipiirkondade struktuuri ning anda šaakali jahilubade andmise õigus jahipiirkonna kasutajatele, sest jahipiirkonna kasutajatel on huvi šaakali küttimises osalemise vastu ning selliselt oleks võõrliigi ohjamine korraldatud kogu riigi ulatuses. Kuna šaakal on oma olemuselt pigem väikeuluk, siis tuleb tema küttimise aegade, lubatud jahipidamisviiside, jahikoeraga jahipidamise aegade ja tingimuste määramisel lähtuda teiste väikeulukite (kährik, rebane) jahipidamiseks sätestatust ehk tugineda jahieeskirja § 4 lg‑tele 1–3 ja 6. Seega on šaakali küttimine lubatud järgmistel viisidel: peibutus- või varitsus- või hiilimisjaht ning jaht kastlõksuga käesoleva käskkirja kehtivuse ajal; uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. Nagu teiste väikeulukite urujahil, tuleb ka šaakali küttimisel lahtikaevatud uruosad jahi lõppedes kohe kinni ajada. Šaakali küttimisel võib kasutada koeratõugusid vastavalt jahieeskirja §-s 2 sätestatud koeratõugude nimekirjale.
Kütitud või muul viisil hukkunud/hukatud šaakalite andmete ning bioproovide esitamine peab toimuma sarnaselt suurkiskjatele, sest nii suurkiskjatelt kui šaakalilt kogutud materjalid on vajalikud seireks ning need annavad olulist infot asurkonna seisundi ja juurdekasvu näitajate kohta, aidates muuhulgas teha täpsemaid prognoose asurkonna juurdekasvu ja sellest tulenevalt ka esmaste küttimismahtude suuruse kohta. Suurkiskjate puhul on samas koguses materjali kogutud ning analüüsitud alates aastast 2003 ning seda jätkatakse samas mahus ka tulevikus.

II Otsustus
LKS § 57 lg 3, JahiS § 23 lg 4 p 2 ja 7, § 35 lg 4 ja § 40 lg 3 ning keskkonnaministri 20.05.2014 määrusega nr 13 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimääruse” § 6 lg 2 p 19 alusel ja tuginedes käesoleva käskkirja punktis I kirjeldatud asjaoludele ja põhjendustele, otsustan:

1.       lubada jahipiirkonna kasutajatelväljastada kõigile jahiseaduse nõuetele vastavatele isikutele tasuta suuruluki jahiluba šaakali (Canis aureus) küttimiseks alates käesoleva käskkirja jõustumisest kuni 31.03.2015;

2.       šaakali küttimisel on lubatud järgmistel jahipidamisviisidel ja aegadel: peibutus- või varitsus- või hiilimisjaht ning jaht kastlõksuga alates käesoleva käskkirja jõustumisest kuni 31.03.2015; uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 20.10.2014‒28.02.2015, välja arvatud piirkondades, kus sigade Aafrika katku leviku tõttu on ajujaht ja jaht jahikoertega keelatud; kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib šaakalile jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 20.10.2014–31.03.2015;

3.       šaakali küttimisel tuleb järgida keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” §-s 2, § 4 lg-s 6 ja §-des 6–8 sätestatut;

4.       šaakali küttimisel kaitstavatel loodusobjektidel, mille kaitsekord on määratud kaitse-eeskirjaga, tuleb järgida kaitse-eeskirjades sätestatud liikumis- ja ajalisi piiranguid;

5.       kütitud või hukkununa leitud šaakalist tuleb Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonda (e‑post: peep.mannil@envir.ee; tel.: 7339149, 5134898) teavitada kohe, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul küttimisest või leidmisest arvates;

6.       kütitud või muul põhjusel hukkunud šaakali kohta tuleb esitada kirjalikud andmed ja bioproovid vastavalt käesoleva käskkirja lisale  (lisatud).

Käskkirja on allkirjastanud KKA peadirektor Andres Onemar. 

21.10.14

Uus jahikalender tulekul

Eesti Jahimeeste Seltsil on valmimas 2015. aasta jahikalender, mida loodetakse ilmutada novembris. Selle kalendri pildid pärinevad eranditult rajakaameratest. Loe täpsemalt  http://www.ejs.ee/

Ka meie mehed on rajakaameratest häid pilte saanud. Kõige suurema lugejate huvi on esile kutsunud artikkel, kus olid öised hundipildid. Hundid püüdis kaamerasse Margus Mäeorg, huvilised on seda lugu tänase seisuga vaadanud 294 korda.


Ka Madis Mets on saanud ilusa pildi metsseapõrsaste hommikueinest. Samuti on Madise kaamera tabanud talvisel ööl söödaplatsil palukest otsiva hundi.



Rajakaamerate paigaldamine ja nende abil ulukite jäädvustamine muutub üha populaarsemaks. Loodame ka edaspidi oma lugejatele-vaatajatele avaldada huvitavaid hetki metsaasukate elust, mida rajakaamerad on suutnud talletada.


20.10.14

Ka hallpead saavad hakkama

Olen oma viimastes lugudes järjepanu kiitnud noori jahimehi, kes tulemuslikult jahti peavad. Kuid ega või ikka öelda küll, ka "hallid" saavad veel jahimehe tööga hakkama. Selle blogi hoidja Toivo Vaik on viienädalase hooaja jooksul jõudnud hiilimis-varitsusjahist küttida põdrapulli, hirvevasika ja hirvelehma. Meie, vanamehed, püüame ikka noortega sammu pidada, ei taha neile veel alla vanduda. Vaatamata vihmasele ilmale läks 19. oktoobri hommikul pühapäevauni vara ära. Tunnike ligunemist sooja sügisvihma käes tasus end ära. Tulemus on pildil. Seega, head kolleegid-jahimehed, isegi vihmase pühapäeva varahommikul tasub end voodist välja venitada. Sest saak on ootel.


Põllule jooksnud üheksapealisest karjast langes saagiks hirvelehm
Foto: Eerik Järvalt

19.10.14

Järgmine AJUJAHT 25.oktoobril

Järgmiseks AJUJAHIKS koguneme kell 8.00 Kärla tanklasse. Kavas jahipidamine Sauvere kandis. Ühist hiilimisjahti esialgu rohkem ei pea.
Loodame taas meeldivat ja saagirohket jahipäeva!

Selle päeva plaanid saavad paika Kärla tanklas
Foto: Rein Maimann

Taas oli viljakas jahipäev

18. oktoobri jahipäeva võib julgesti nimetada meie seltsi hirvepäevaks. Nii rikkalikku hirvesaaki pole jahijumalanna meile ühisjahi päeval veel annetanud. Hommikuselt hiilimisjahilt langes kolm ulukit, Aarne Mesila küttis lehma ja vasika, Jaanus Saarem lehma. Päeva kasvades hirvesaak muudkui kasvas. Ajuahist küttis lehma ja vasika Taivo Villak, lehma Margus Mäeorg. Seda, et meie metsades hirvedest puudu tuleks, ei tasu veel karta. Sigivad teised kui kuradid.

Rahulolev jahiseltskond oma saagiga
Foto: Kristjan Teär

Aga kes metsas liigub, see näeb ka kõike muud, mida loodus pakub. Metssigadel nimelt on komme, et kui nad parajasti ei maga ega söö või nende paikade vahel ei liikle, siis kogu järelejäänud aja nad sügavad ennast või üksteist. Mõnulevad metsaspaa mudaravilas (märjemates kohtades leiduvad vannikujulised porised lesilad) ja siis üldjuhul nühkimispuu juurde sügateraapiasse! Nühkimispuid kohtab metsas suhteliselt harva, tavaliselt on tegu kuusega. Ja millegipärast käivad sead karjade kaupa ka kusagilt kaugemalt ühesama puu juures end sügamas, sellepärast neid nii vähe näha ongi. Küllap on vaigul mingi desinfitseeriv või raviv omadus, sest sügamispuuna on leitud ka mände. 
Seekord leidis sügamispuu ehk nühkimispuu Neeme Õige. Puu välimine pind oli tema sõnul täiesti ära poleeritud, juured maast välja tuhnitud.

Foto: Neeme Õige

Soovitame kõigil loodusesõpradel metsas silmad hästi lahti hoida. Seal kõndides võib väga huvitavatele leidudele sattuda.


17.10.14

Noored teevad ilma

Blogijal vana jahimehena on üsna meeldiv näha, kuidas viimasel hooajal meie noored jahimehed tegutsevad. Kärla Jahimeeste Selts on üles kasvatanud uue jahimeeste põlvkonna, kes on väga  tegus. Vähe on meil uudiseid, kus pildilt puudub mõni noor jahimees, kes on täpse lasu tulemusel saanud saagi omanikuks.
Vaid selliselt on meie selts elujõuline ja kui kasutada moodsat sõnakasutust, siis jätkusuutlik. Täna õhtul peale 16 küttis metsalangilt oma elu esimese punahirve jahimeestega lapsepõlvest saadik kaasas käinud Kristjan, kes on ka mujal tuntust kogunud hea käega loodusfotograafina. Kristjanist on olnud suur tugi meie blogi ülemaailmselt tuntuks tegemisel.


Võtab ikka muhelema küll
Foto: Toivo Vaik

13.10.14

Metsast leiab peale seente ja marjade ka midagi muud

4. oktoobri ajujahi käigus hakkas jahimestele silma üks koht metsas, kus käis kõva kiskumine merikotkaste, ronkade ja vareste vahel. Neeme Õige läks uurima, millega tegu on ja leidis sealt hukkunud hirvepulli üpris lagunenud korjuse. Nii lagunenud, et hukkumise põhjust polnud võimalik kindlaks teha. Koheselt läbiviidud uurimine omade hulgas näitas, et meie jahimehed ei ole sel hooajal sealkandis hirvejahti pidanud. Kuna korjuse asupaik on suurte maanteede ristmiku lähedal, kus kruusamaardlate rohkuse tõttu sõidab ringi palju raskeveokeid ja ka naabrite maadeni oli sealt vaid mõnisada meetrit, siisvõis looma hukkumise põhjuseid otsida ka mujalt.

Selge on aga see, et midagi enam tagantjärele kindlaks teha pole võimalik. Me võime vaid oletada, kas loom oli hukkunud mingi haiguse, mõne jahimehe poolt tehtud kehva lasu, salaküti tegutsemise või liiklustrauma tõttu. Või oli tegu hoopis naabrite maadelt meile jooksnud haavatud loomaga. Kuna meie jahimeestel on häid koeri, kes haavatud ulukit on alati tulemuslikult jälitanud, siis ei tahaks haavatud uluki otsimata jätmise versiooni uskuda. Kes jahimeestest sellist saaki jälitamata jätaks kui on võimalik metsa tuua koer, kes selle tööga hakkama saab.

Niisiis, uluki lihakeha läks loodusesse "taaskasutusse" ehk siis loomulikku toiduahelasse. Sarvepaari tassis metsast välja ja puhastas ära Arne Saagpakk.
Fotole on Arne paigutanud ka ühe suurepärase sokutrofee, et oleks võrdlusmoment olemas.

Foto: Arne Saagpakk

12.10.14

Järgmine jahipäev 18. oktoobril

Eilne jahipäev algas varahommikuses pimeduses hiilimis-varitsusjahiga. Õige jahimees on varitsuses enne kui udu hajuma ja taevas valgust heitma asub. Nii tegi ka Aarne Mesila ja saak oli tagatud. Aarne kütitud hirvepull on ehe näidis ulukist, kes tuleb ilma kahtlustusteta ära küttida, sest tema pähe medalisarvi mitte kunagi ei kasva. "Ragulkana" kõrguv krooniosa, alaarenenud vaheharud ja hargnenud parem silmaharu just sellele viitavadki. Ometi on Aarnel selle jahipäeva meenutuseks täiesti arvestatav hirvetrofee seinale riputada.


Edasi sai päev vähe uue hoo kui selle päeva ajujahi juhatajaks valiti noor ja igati hakkaja jahimees Madis Mets. Paras proovikivi mehele, kes varem polnud suurt jahti juhatanud.

Juba päeva alguses oli tunda, et mees saab liidrirolliga suurepäraselt hakkama. Juhataja õiged otsused tagasid saagirohke päeva. Juba esimese aju algul langes põdravasikas, täpse käega kütiks osutus Tiit Mägi. Tiidu sõnul tuli vasikas talle teisele poole kraavi ja ole siis mees ja küti optikaga püssiga uluk nii lähedalt ära. Tiit: "Tuli otse mu ette kolme meetri peale, panin püssi palge, optikas oli kõik vaid hall ja karvane." Ometi oli lask, mis tabas looma kaela, ülitäpne.


Vaid paar minutit hiljem kostus kaks järjestikku lasku. Siis langes teine põdravasikas ja seda tabasid samaaegselt isa ja poeg Jüri Mesila ja Rain Mesila. Kui ulukirümp oli hiljem jahiplatsi juures lahti lõigatud, selgus, et meeste vahele jooksnud põdrahakatisele said isa ja poeg pihta niiviisi, et nende lastud kuulid olid looma kehas kokku põrganud. "Eks ma olen ikka isalt oma väljaõppe saanud," resümeeris juhtunut Rain.

Fotod: Kristjan Teär

Päeva lõppedes tuli veel üks pauk, mis anti taas põdravasika suunas. Kas oli tabamus natuke kehva kohta sattunud või oli uluk tugevam kui teised, igatahes läks veidi aega kuni Sveni taksikoer taas oma võimeid näitas ja jahimehed kütitud looma juurde juhatas. Looma küttis Neeme Õige, kes langenud uluki koos sõpradega ka metsast välja tassis.


Siis võeti vastu otsus, et noorulukite liha läheb kodudesse  külmikutesse, millest perenaised juba maitsvat vasikapraadi või -kotletti valmistada saavad. Peagi kaikus jahijuhataja Madise hüüd: "Kõik laua äärde portsude väljaloosimisele!"

Fotod: Toivo Vaik

Päeva naljanumbriks sai Tiit Mägi ütlemine: "Järgmine kord tuleb üks vana jahimees juhatajaks panna, siis saab ka vanu trofeeloomi lasta. Täna panime noore juhataja ja vasikad muudkui kukkusid!" Kas selles naljakillus ka tõetera sees on, eks seda katsetamegi ükskord.

Järgmiseks ajujahiks koguneme 18. oktoobril kell 9.00. Enne seda on jahimeestel võimalik osaleda hiilimis-varitsusjahis. Kelle nimi hiilimis-varitsusjahi tarbeks kirjas pole, võtab nädala jooksul esimehega ühendust. Edukat nädalat kõigile!

6.10.14

Kes meil salaja külas käivad?

Ega me omagi täpset ülevaadet, kes meie õuedel ilma luba küsimata ringi luusivad. Mõned jätavad oma jäljed maha, nagu näiteks mägrad, kes mulla seest ussikesi otsivad. Olen mäkradega "sõda" pidanud juba oma kolm aastat ja ei saa ennast veel täielikuks võitjaks kuulutada. Ikka ilmub aegajalt mõni isend kõige ootamatumal ajahetkel ja kraabib muru põhjalikult segi. Tavaliselt on sõbralt laenatud kastlõks just sel ööl olnud "vabas vahetuses". Pane püünis üles, siis rikneb sööt ja mitte kedagi selle vastu huvi ei tunne.

Nii ma hakkasingi oma lõksu hoidma pidevas töös. Ja tulemus on üsna üllatav, et ma sellist "loomaaeda" enda teadmata pidanud olen. Panen mõned pildid ajatusse ritta, kuid annan teada, et rebane läks lõksu just sel päeval, mil seda lugu kirjutan. Järgnevalt mõned minu kutsumata külalised:







Lisaks puuri pirniga maiustama läinud lihasööjatele, on mu koduõues kaamera ette jäänud ka muid soovimatuid külalisi. Kevadel ehitusjäätmeid kokku korjates sattusin rästikupere peale, pildile jäi ema, neli poega lidusid enne laiali, kui kaamera tuua jõudsin.


Ei saa kuidagi mööda ka minu õues üles kasvanud jänkupoisist, kes oma "lapsepõlve" veetis meie lillepeenras. Aga temast olen juba varem kirjutanud.



Niisiis, head Kärla jahimeeste blogi lugejad? Kas teie teate, kes teie hoovides ringi jalutavad ilma teie käest luba küsimata?

Oma loomastikku tutvustas nii sõnas kui pildis blogipidaja Toivo Vaik.

4.10.14

Järgmine jahipäev 11.10.2014

Tänane päev ei olnud küll tippudega võrreldav, ent läks korda igatahes. Hommikul esimesest ajust tuli metssigu ühest kohast niipalju välja, et lähedalseisjate sõnul seal eelnevalt terve metsaalune piiksus. Taas tõestas end meie noor jahimees Tiit Kuus, kes suutis sellest seahulgast kiirete liigutuste abil välja valida ja ära küttida kaks sobivat isendit. Ülejäänud notsudele ajasid paugud suure hirmu nahka küll. Kuna jaht toimus meie ja naabrite maa piiril, siis lidusid augustamata sigudikud kibekähku naabrite maadele. Metssiga on tark uluk, küll tema teab, kus kandis turvalisem elada on.

Tubli jahimehe Tiidu tore saak

Edasi tuli paar tühja aju, keegi nägi põtra, keegi siga, keegi hirve. Küttimiseks sobivat juhust ei avanenud. Kuni Kalle Voog otsustas ohverdada poole oma padrunisalve sisust lagendikule jooksnud põdra tabamiseks. Ka seekord oli ulukil paugutamisest nii suur kiirus peal, et põgenenud looma ei õnnestunudki kohe leida. Appi toodi Sveni taksikoer, kes teadis täpselt, kust kütitud ulukit otsida. ATV abil sai saak ka lõpuks metsast välja toodud.

Kalle ajas oma jahiloos sõpradele niipalju udu, et isegi kaamera sai sellest udutamisest aru
Fotod: Toivo Vaik

JÄRGMINE AJUJAHI PÄEV ON 11.10. 2014 KOGUNEMISEGA KELL 9.00. Enne ajujahti on varahommikul unetutel jahimeestel võimalik pidada hiilimis-varitsusjahti. Kes sellel osaleda soovib, peab nädala jooksul võtma kindlasti ühendust seltsi esimehega.