Kui annetad, läheb ka endal hästi!

Pealkirjas mainitut tõestasid taas kahepäevase ühisjahi tulemused. Tee midagi teiste heaks ja see tuleb sulle endale tagasi. Nii ka seekord, sest Kärla Jahimeeste Seltsi ja Linnamäe Lihatööstuse ühise annetuse vastuvõtmiseks olid kohale kutsutud Toidupanga esindajad. Sel päeval tehakse tavaliselt ka traditsiooniline ühispilt.

Järjekorras juba neljanda annetuse üleandmisega alanud jahipäevad osutusid küttidele heldeks.

Pildistas Toivo Vaik

Jaht ise algas tormiliselt nagu meil tavaks olnud. Esimese päeva hommikuks oli rivis 55 jahist osavõtjat ja 16 jahikoera. Põhjaliku eeltöö, mis oli ka nende päevade edu aluseks, tegi ära jahte juhatanud Arne Saagpakk. Esmalt ühenduse pidamine kõikide koerajuhtidega, siis jahipaikade väljavalimine, ajude kulgemise läbimõtlemine ja kütiliinide märkimine ajukaartidele, veel palju muud, mis vajas täpsustamist ja kokkuleppimist. Et asi oli ette valmistatud hindele viis-pluss näitas see, et neil päevil ei olnud mitte ühtegi arusaamatust, möödarääkimist või mingitki konflikti! Kõik sujus õlitatult ja tulemus räägib iseenda eest: kütiti 18 punahirve ja 8 metssiga. 

Koeraga ajajatele tuleb anda täpsed juhised, sest neid, kes meie aladega kursis pole, oli jahil üksjagu.

Kunagi levis nõukogudeaegne legend Saaremaale raudtee ehitamise kohta, et kõrgetel Kremli asjameestel olevat olnud koosolekul NLiidu kaart tagurpidi ees ja selle tõttu olevat Sahhalini saarele kavandatud raudtee sattunud hoopis meile. Meie jahtidest osavõtjatel võis kaart olla käes mistahes asendis, aga mitte keegi meist ei sattnud jahi käigus Sahhalinile.

Fotod: Kristel Hani

Traditsiooni kohaselt paneme nüüd kirja kõik täpse käega kütid, kes neil päevil saagi tegid. Ja lisame ka pildid, mis blogile saabunud on. Olgu siinkohal kohe öeldud ka seda, et juhul kui mõni tore jäädvustus peaks veel kusagilt välja ilmuma, saab ka see siiakohta lisatud, sest Kärla jahimeeste kroonika ei saa mitte kunagi täis.

Tublid metssea kütid 16.-17. detsembri jahi käigus olid Helges Talinurm kahe loomaga, Toomas Lõhmus, Tiit Ennemuist, Timo Jõeäär, Madis Mets, Alar Aavasalu ja Martin Leedo igaüks ühega.

Hirvedele põrutasid Tarmo Sokolov, kes tegi 4 saaki, Kristel Hani, Andreas Kuusik, Reigo Roos ja Joel Potman igaüks 2 looma, Reimo Prants, Argo Saagpakk, Aarne Mesila, Arne Saagpakk, Ain Rüütel ja Alar September said pihta ühele.  

Märgiline on veel asjaolu, et saagi hulgas on ka kaks medalilootust. Millise läikega, see selgub pärast eksperdi juures käimist.

Ain kuulis eelnevalt läbi raadiojaama eetri mitmest suust, et uhke pull on liikumas. Õnnelik kütt ei suutnud veel siis loota, et tema selle saagi omanikuks saab.

Foto: Toivo Vaik

Jahikülaline Joel on meilt varasemaltki medaliväärilisi hirvesarvi koju viinud. Kuid ega see kahanda veel tubli küti indu, sest seintel olevat ruumi veel paljude jaoks.

Foto: Arne Saagpakk

Esivanemate hõnguline lõuna. Millegipärast maitseb kuum supp kuidagi eriliselt Lihulinna linnuse vallide kõrval olevas parklas.

Rain näitab külalisele järgmise aju kursi kätte. Paremale poole jäävad naabrite maad ja selles suunas minna pole asja.

No ütle nüüd! Vahetult enne jõuluaega on ühel isendil veel sarvedki karvased!

Kumb on karvasem, kas Tiit või tema saak?

Fotod: Kristel Hani

Timo niisama ei pauguta. Kõik ikka asja eest.

Foto: Andero Saimre

Reigo on pulkadegagi rahul. Lähevad sauna eesruumi varna ülesannet täitma.

Foto: Riivo Mesila

Reimo lubas enda kütitud pulgad mõnele sõbrale kinkida, sest omal igat masti sarvi seinad täis.

Alar jõudis pildistaja ette alles siis kui ta saak juba külmkambris rippus.

Kaheksakümnele lähenev Ülo Metsmaa osaleb jahis niipalju kui jaksab. Ja veedab kaaslastega aega seni kuni kõik koju lähevad. Kui koos, siis koos!

Fotod: Toivo Vaik

Spetsialist tööhoos. Seadus nõuab, et keegi vastava väljaõppe saanud tegelane sobraks läbi kõik saakloomade sisikonnad ja vormistaks peale seda ka terve hunniku pabereid. Sedakorda kirjutas Toivo nii, et prillid läksid uduseks, pastakas sai tühjaks ja käsi kiskus krampi. Aga valmis sai lõpuks!

Foto: Tiit Mägi

 

Kas tõus või loojang? Mõne päeva pärast jõuab kätte lühima päeva ja pikima ööga pööripäev. Et pildilt ära arvata, kumb on kumb, peab teadma seda, millise ilmakaare poole pildistaja oma objeltiivi suunas.

Päikesetõusu pildistas Kristel Hani ...

...ja loojangut Kristiina Maria Lõoke

Head jahikaaslased ja kõik meie blogi fännid! Selline siis sai meie jahiaasta 2023. Edukas, tore, rõõme täis. Kusagil on olnud kirjas, et kui viibid sageli heas seltskonnas, muutud ka ise paremaks. Meie jahilised kõik on seda saanud tunda omal nahal. Selleks aastaks tõmbame ühisjahtidele joone alla ja alustame uuesti 6. jaanuaril 2024. Ja hoiame teid kursis oma tegemistega jahihooaja ehk siis veebruarikuu lõpuni.

KAUNIST JÕULUAEGA JA PIDULIKKU UUE AASTA TERVITAMIST!

Jahipäev, mida sai lõppedes nimetada edukaks.

 Algas see nagu teisedki omataolised hommikuse kogunemise ja seekordse jahijuhataja Sven Mägi avakõne ja jahiohutuse nõuete üle kordamisega. Eesmärk oli nagu varasematelgi ühisjahtidel tagada hirvede ja metssigade arvukuse ohjamine meie jahialal. Saareline mahe kliima ja meie võsastunud metsad on ulukitele meelepärased ja sigimine vohab. Meie ülesanne ongi leida see tasakaal.

Ehkki kahanenud osalejate arvus peegeldub mõningaid väsimuse märke, sai päev üle ootuste edukas. Tublid ajajad ja täpse käega kütid tegid oma töö.

Foto: Kristel Hani

Nüüd siis kõigest järgimööda. Väikese nõupidamise järel otsustati esimesena ette võtta Oriküla tee äärne metsatukk ehk meie keeles Luksutagune. Paras tihe segamets suurte põllumajanduse otstarbeliste heinamaade kõrval koos vesiste lodudega on justkui hirvede paradiis. Ala sai ajude tegemiseks kaheks lõigatud ja läbi kammitud. Enamasti tuleme sealt saagiga, nii ka seekord.

Vahepeal vääriks esile tõsta kunagine kohanimi Oriküla, mis on kõigilt ametlikelt kaartidelt ammu kadunud, kuid elab kohaliku rahva suus oma elu edasi. Meie eelkäinute mälestustest teame, et veel 19. sajandil oli olemas Oriküla mõis, milles mingil ajal avati peahoones vaimuhaigete aadlipreilide pansionaat. Kogu asjale tõmbas kriipsu peale II maailmasõda, mille järel paikkonna asustas Punaarmee. Sealseid rajatiste varemeid on paiguti näha veel praegugi. Hetkel on see ala küll meie jahinaabrite hallata, sest piiri tõmbab endisele raudtee tammile rajatud tikksirge maantee. Küll on aga mõnus sättida sinna kütiliin juhul kui naabrid juhtuvad kusagil mujal tegutsema.

Et mardi- ja kadripäev möödanik oli ja kalendritest tiidupäeva veel ei leia, tuli tahtmine see päev just sellisena nimetada. Selle tõttu, et esimesest ajust küttis Tiit Kuus kaks ja teisest päeva kolmanda hirve. Miks ulukid just selle täpse käega küti ette jooksevad, seda teab vaid Kõigevägevam Jahipealik taevas. Pildile jäi mees oma kolmanda saakloomaga.

Lõunapausi järel sai sealt otsad kokku tõmmatud ja siirdutud Sõmera küla taha, kus hirved olevat põllumehe silorulle näksimas käinud. Ka selle aju seest kütiti hirv, kas just see, kes silorulle kraapinud oli, pole võimalik kindlaks teha.

Omamoodi fenomen on see, et need jahimehed, kes meilt kaugel oma igapäevast leiba teenivad ja suht harva meie jahtides osaleda saavad, on just nemad, kes kohal olles saagi teevad. Pildil saak ja selle meremehest autor Timo Jõeäär.

Fotod: Toivo Vaik

Saagiga toimetamine võttis oma aja ja et jõulueelne lühikeseks kulunud päev annab oma lõpust hämardumisega märku juba pealelõunal, siis otsustati teha veel üks kiire aju meie kodumaja lähedal ehk siis jahimeeste keelemurdes Metskonna tagune. Koerad kolmese hirvekarja küll välja ajasid, aga viimased oskasid pageda just selles suunas, kuhu kütte ei jätkunud. Ometi tehti ka seal pauku ja raadiojaam ütles edasi paugutaja sõnad, et tulistati tihedas lumega kaetud võsas liikunud metssea kontuuri poole. Kas sarapuuvõsa vahelt ka niipalju vaba ruumi jäi, et kuul sea üles leidis, mindi peale aju lõppu kontrollima.

Ometi oli "kontuur" oma maise teekonna lõpu leidnud ja täpne tabamus looma sadakond meetrit laskepaigast eemal rajalt maha võtnud. Peep Kuus poseerib oma mõneaastase kuldi juures koos äsja ajust tulnud Kristeli ja Eneliga. Nimelt palusid naised luba pildile tulla ja lahke jahimees nõustus nende soovi täitma tingimusel, et nad sea läbi võsa vastumäge sadakond meetrit eemal oleva tee peale välja tirivad. Ja seda nad ka tegid!

Foto: Arne Saagpakk

Kogu päeva askeldasid meiega koos jahikoerad Porka, Pilli ja Apollo. Viimane ei suuda ka peale aju lõppu asja jätta ja on valmis kasvõi maa alt saagi üles otsima.

Pole viga, neli aju, ei ühtki tühja ja viis saaki! Sellega sai päevale joon alla tõmmatud ja Jahilossi poole siirdutud. Kuna ka kogu ajupäevale eelnenud nädalal olid jahimehed hoolega tegutsenud, sai päeva lõpuks selgeks, et maas on 115 hirve. Kohustuse täitumiseni on jäänud vähemalt 35 isendi küttimine. Aeg surub omal viisil ja kuidas me sellega toime tuleme, selgub hooaja lõppedes.

Aga siis oli väljast kosta suurema masina müra ja kohale oli saabunud ka eelmise saagi valmistoodang.

Raamatupidamine peab vastama kõigile Euroliidu standartile. Selle eest hoolitsevad juhatuse liikmed Arne, Sven ja Jürgen. Asjal hoiab igaks juhuks pilgu peal ka ajumees Rain.

Koormas oli veel jõulueelse heategevuse tarbeks tellitud konservid, mis järgmise ajujahi hommikul pidulikult Toidupangale üle antakse.

Fotod: Kristel Hani.

NÜÜD TÄHELEPANU!

16.ja 17.detsembril toimub kahepäevane koertega ajujaht meie tuttavate jahikülaliste-koerameeste osavõtul. Kõik kütid, kel vähegi võimalik, võiksid osaleda. Neil päevil kütid ajus rassima ei pea. Ja veel. 16.detsembri hommikul kell 9 toimub pidulik Kärla jahimeeste ja Linnamäe lihatööstuse ühise jõuluannetuse üleandmine Toidupangale. Siis teeme ka traditsioonilise jõulueelse ühispildi.

KOHTUME JAHIL!

Kahe pauguga jahipäev.

Eks neid päevi on saagirikkamaid ja saagivaesemaid. Lootma peab, et päris tühja päeva ei tulegi. Aga kusagil mõttes kollitab see ikka. Vaatamata kõigele jääb jahimees sellega rahule, mida antakse. See, mis ühelgi päeval ära ei jää, on vahvas seltskonnas looduse nautimine, nali ja üksteise kallal mõnus aasimine. Vahetevahel juhtub ka eelmistest jahikordadest laekunud saagi jagamine. Nii ka seekord.

Hommik algas salaamipakkide ülelugemisega. Kristelil tuleb see töö kõige paremini välja.

Sel hommikul pikka jorutamist polnud, kõik osalejad olid varasemad olijad ja teadsid, et mis, kus ja kuidas. Siis tuli jahijuhatajalt Aarnelt korraldus minna jahile. Arvasime, et kuhu siis mujale veel?

Ajajad lausa kibelesid, et saaks juba läbi sellise talvise metsa rassima hakata. Mis sest, et lume all kergelt kaanetanud veesilmad endast üle astuja läbi jää lasevad. Kodus aega pükse, sokke ja saapaid kuivatada küll ja veel!

Fotod: Toivo Vaik

Ehkki jahipidamine on üks ürgajast pärit inimtegevusi, on meil mõni eelis kaugete esivanemate ees.

Foto: Kristel Hani

Korraga kuulsid vaikust nautivad kütid pauku. Elevust tuli kohe juurde, sest see kostus sealtkandist, kus passimas Jürgen Tamm. Sellelt mehelt juba nihulasku ei tule.

Foto: Arne Saagpakk

Lastud metssea tirisid rabast välja noored ja tugevad mehed eesotsas Suurpere Eeriga.

Foto: Toivo Vaik

Lumistel metsateedel juhtub ikka seda ja teist. Eriti hetkeoludes, kus tuleb auto parkida võimalikult tee serva, et laskesektor laiem hoida. Aga õnneks on appiruttajaid küllaga.

Foto: Kristel Hani

Kuni kõlas järgmine lask. Hooaja 101. hirve tegi Urmas Pildre.

Foto: Arne Saagpakk

See tuli veel kaugemalt ära tuua kui eelmine saak.

Foto: Kristel Hani

Sellega oligi päevatöö tehtud ja juba tasapisi hämarduvast metsast võeti suund jahimaja poole.

Foto: Arne Saagpakk

Jahimaja juures ootas juba järgmine auto saagilaadungiga. Pildimasin tabas jagamisega tegeleva Jürgeni. Et kõik ikka täpne oleks!

Foto: Kristel Hani

Sellega meie jahipäev oma otsa leidis. Ei erinenud ta mitte millegagi sellest, mis varem olnud. Seltskond suures enamuses sama, mis igakord. Tulevad need, kellel jaht pole pelgalt saagi tagaajamine.

Päeva lõpuks saabus blogile rõõmus selfide seeria. Riivolt. Mida linnuke täpselt soovis, seda võib igaüks ise mõtestada. Vaevalt külma hästi taluv tihane põue sooja tükkis, küllap arvas ta ühel meie edukamal kütil kusagil jahirõiva küljes rasvakilluke olevat.

  

Siit järeldus: päev metsas võib igat masti üllatusi tuua. Ole vaid tubli ja leia aeg tõelise talve nautimiseks.

Meie naudime uut loodus- ja jahiseiklust 9. detsembril kogunemisega kell 9.

KOHTUME JAHIL!