Kodukord

Mittetulundusühingu Kärla Jahimeeste Selts kodukord

1. Üldsätted.

1.1    Mittetulundusühing Kärla Jahimeeste Selts (edaspidi: ühing) juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadusandlikest aktidest, ühingu põhikirjast, nende katusorganisatsioonide põhikirjadest, millesse ta kuulub ja käesolevast kodukorrast.

1.2 Kodukord koosneb ühingu liikmeks vastuvõtmise korrast, jahipidamise korrast, maksude tasumise korrast, jahirajatiste rajamise ja  hooldamise korrast ning heade tavade korrast.

1.3 Ühingu aastaaruande koosolek toimub iga aasta maikuu viimasel reedel kell 19.

2. Ühingu liikmeks vastuvõtmise kord.

2.1 Ühingu liikmeks astuda soovija esitab ühingu juhatusele avalduse (blankett kõrvaloleval ikoonil), milles on ära märgitud tema andmed.

2.2    Avaldaja vastab mittetulundusühingu Kärla Jahimeestes Seltsi põhikirja p 2.1 tingimustele, tema registrijärgne elukoht kattub Kärla jahipiirkonnaga Lääne-Saare vallas ja/või omab Kärla jahipiirkonnas jahipidamiseks sobivat kinnistut. Kinnisvara võib olla registreeritud ka avalduse esitanud isiku perekonnaliikme nimele. Vastavad andmed märgib avaldaja liikmeks astumise avaldusele.

2.3 Juhatus kinnitab sooviavaldaja vastavust ühingu põhikirjale ja võtab sooviavaldaja vastu katseajale kuni üks aasta, mille jooksul peab sooviavaldaja tutvustama ennast ühingu liikmetele ja võtma osa vähemalt viiest juhatuse poolt korraldatavast ühisjahist jahikülalisena, tasudes jahikülalise tasu vastavalt kehtivale korrale. Sooviavaldaja vastuvõtmist ühingu liikmeks kinnitab ühingu üldkoosolek oma otsusega. Peale vastuvõtmise kinnitamist tasub sooviavaldaja kahe nädala jooksul ühingu arvele liikme aastamaksu ilma korrutiseta. Kui nimetatud tähtajal makset ei laeku, muutub liikmeks vastuvõtmise otsus õigustühiseks.

2.4  Ühingu maksimaalne tegevliikmete arv on 65.

     

3.  Jahipidamise kord.

3.1    Jahipidamisel peab jahimees kaasas kandma kõiki seaduses ettenähtud dokumente. Ühingu juhatus peab tagama võimaluse, et  jahimehed oleksid teavitatud vastavatest täiendkoolituste toimumise aegadest.

3.2    Jaht on individuaalne, kollektiivne või ühisjaht. Individuaalne jaht on jaht, kus ühe jahiloaga peab jahti üks jahimees. Kollektiivjaht on jaht, kus ühe jahiloa alusel peab jahti vähemalt kaks jahimeest. Kollektiivjahi kohta koostatakse nimekiri ja jahile määratakse jahijuhataja. Kollektiivse ajujahi organiseerija peab korraldatavast jahist teavitama ühingu esimeest vähemalt jahile eelneval päeval, et vältida samas piirkonnas kahe erineva ajujahi korraldamist. Ühisjaht on jaht, mille korraldab ühingu juhatus, teavitades sellest kõiki oma liikmeid. Ühisjahi juhataja on ühingu esimees või tema poolt määratud ühingu liige. Ajujahti lubatakse ajajateks ka isikuid, kes ei ole ühingu liikmed ega oma jahitunnistust. Jahimeestel lubatakse ajujahti ajajateks kaasa võtta ka lapsi ja noori. Alaealise eelneva instrueerimise ja tema ohutuse eest ajajahil on lisaks jahijuhatajale kaasvastutav ka jahimees, kes alaealise jahile kaasa võttis.

3.3  Ühisjahist lubatakse tasu eest kütina osalema külalisjahimehi, kes ei ole ühingu liikmed. Külalisjahimees tasub enne jahi algust ühisjahis osalemise tasu üldkoosoleku poolt kehtestatud määras. Igal ühingusse kuuluval jahimehel on lubatud  kollektiivjahile kaasa võtta üks külalisjahimees. Külalisjahimehe osalemine fikseeritakse jahinimekirjas.

3.4    Uluki tabamisel kogunevad jahimehed tabatud saagi juurde, kus võetakse välja sisikond. Juhul, kui saaki ei saa kohe transportida ja tabatud saagi juurde ei jää ühtki jahimeest, kaetakse see kinni. Tabatud uluki lahtisel transportimisel välditakse valgel ajal tiheasustusalasid.

3.5    Ühingule eraldatud uluki laskmise limiidi jaotuse otsustab juhatus.

3.6 Ühingu juhatusel on õigus vajadusel kehtestada oma jahirendi alal täiendavaid jahipidamise piiranguid.

3.7  Jahiload väljastab ja võtab tagasi ühingu esimees või tema poolt volitatud isik. Uluki tabamise märkusega tagastatud loa omanik on kohustatud esitama talle loa väljastamisel nõutud tõendus- või uurimismaterjali (lõualuu, maoproov, looteproov vms.) Esitamismaterjali säilimiskõlbulikkuse eest kuni üleandmiseni vastutab selle üleandja.

3.8 Jahijuhatajal on õigus mitte lubada jahile või jahist kõrvaldada seadusi või käesolevat kodukorda rikkunud jahist osavõtja. Jahijuhataja otsus ei kuulu vaidlustamisele.

3.9 Ühisjahist saadud jahisaagi nahastamine, nülgimine ja jagamine toimub peale jahi lõppenuks kuulutamist jahijuhataja poolt. Tööülesanded jagab jahijuhataja. Saagi portsude jagamine toimub loosimise teel alles peale kõigi jäätmete koristamist ja territooriumi korrastamist. Portsude suurused on ühisjahil võrdsed kõigi jahist osavõtnute vahel. Ühisjahi ajal jahilt seaduste või distsipliini rikkumise pärast jahilt kõrvaldatud isikule portsu ei anta. Portsude eraldamise ühingu üldiseks otstarbeks (maaomanikele, ühingule teene osutanud isikule, ühingu auliikmele jms.) otsustab ühingu esimees. Sellise otsuse korral suurendatakse vastavalt jaotatavate portsude arvu.

3.10 Trofee ja nahk jäävad laskjale. Samaaegselt ühe ja sama looma tabamisel otsustab trofee omaniku vastavalt sooritatud tabamusele jahijuhataja, kes võib eelnevalt konsulteerida ühingu juhatuse liikmete või kogenud jahimeestega. 

3.11 Väikeulukijahil jääb saak tabajale. Mitme uluki tabamise korral jääb esimene uluk tabajale, teised loositakse ülejäänud jahist osavõtjate vahel.

3.12  Kõik jahil tekkinud erimeelsused lahendab jahi juhataja, kelle otsus on lõplik.

4. Maksude tasumise kord.

4.1    Liikmemaksu suuruse kehtestab ühingu üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Liikmemaksust on vabastatud vähemalt 25 aastat ühingu liikmena tegutsenud 70 aastaseks saanud jahimehed alates juubelile järgnevast aastast

4.2 Liikmemaksu kogumise ja laekuvate summade sihipärase kasutamise eest vastutab ühingu juhatus. Liikmemaks tasutakse järgmise majandusaasta osas ette ja see peab olema laekunudühingu arvelduskontole hiljemalt 31.märtsiks. Liikmemaksu laekumisel 1.aprillist kuni 30.aprillini on liikmemaksuks 1,2 kordne liikmemaksu korrutis. Liikmemaksu laekumisel 1.maist kuni 31.augustini on liikmemaksuks 1,5 kordne liikmemaksu korrutis. 31.augustiks liikmemaksu tasumata jätmise korral arvab juhatus liikme ühingust välja. Liikmele, kes ei ole 31. märtsiks liikmemaksu tasunud, ei väljastata suuruluki küttimise lubasid juhul kui võlglane ei ole põhjendanud liikmemaksu tasumise hilinemisest kirjalikult  ühingu juhatusele või juhatus ei ole seda aktsepteerinud. Isik, kelle ühingu liikmeks olek on ükskõik, millisel põhjusel lõppenud, ei oma õigusi seltsi varale ega tasutud maksudele.

4.3Jahilubade ja teenuste hinnakiri kehtestab üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Ühisjahil on jahiload tasuta. Trofeeulukit või sellega võrdsustatud uluki tabanud kütt tasub ühingule trofee tasu üldkoosoleku poolt kehtestatud määras.

4.4 Maksudest ja muudest tuludest laekuvaid vahendeid kasutatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Juhatus annab raha kasutamisest aru ühingu revisjonikomisjoni ja üldkoosoleku ees.

5. Jahirajatiste rajamise ja hooldamise kord.

5.1    Jahirajatised on jahikantslid, kõrgistmed, soolakud, söödasõimed, söödapõllud ja söötmisplatsid. Jahikantsliks loetakse rajatist, mille laskeraadiuses toimub ulukite lisasöötmine. Kõrgistme laskeraadiuses lisasöötmist ei toimu.

5.2    Enne uue jahikantsli või söötmisplatsi kavandamist kooskõlastatakse selle asukoht eelnevalt ühingu esimehe või tema poolt volitatud juhatuse liikmega. Antud suunised on rajajale kohustuslikud. Enne mistahes jahirajatiste paigaldamist kooskõlastatakse see maaomanikuga (valdajaga).

5.3 Lähtutakse põhimõttest, et uusi söödapõlde ja söötmisplatse ei rajata olemasolevatele lähemale kui üks kilomeeter.

5.4  Rajatiste asukohad kantakse ühingu maakasutuse kaardile. Ehitamiseks vajalike materjalide kulu võidakse hüvitada ühingu vahenditest, sel juhul on rajatis ühingu liikmetele üldkasutatav.

5.5 Jahimaade korralduskavas ette nähtud rajatiste korrashoiu ja lisasöötmise kohustuse täitmist kontrollib revisjonikomisjon.

5.6    Jahimajanduslike tööde teostamiseks korraldab ühingu juhatus oma liikmetele tööpäevi.

      

6. Heade tavade kord.

6.1    Ühingu liige austab oma kolleege, loodust, jahiulukeid, vanu jahikombeid, seadusi ja ühingu kodukorda.

6.2    Iga kollektiiv- või ühisjahil olev jahimees eeldab, et kõigil jahil osalevatel jahimeeste dokumendid on korras ja jahimehed tunnevad jahindusalast seadusandlust. Igal jahimehel on õigus kontrollida teise jahil oleva jahimehe dokumentide korrasolekut ja jahipidamise õigsust.

6.3    Ühingul on oma vanemate jahimeeste austamiseks olemas seltsi auliikme staatus.

6.4  Koertega jahil olles ei võta jahimees jälge üles teise jahimehe söötmispõllult ega söödaplatsilt. Ilma söötmiskoha omaniku loata ei kütita teise jahimehe söötmiskohal või selle lähiümbruses (v.a ühisjahil). Kui nähakse, et jahimees pargib oma liiklusvahendit söötmiskoha lähedal, ei sõideta teise jahimehe söötmiskoha lähedale ega segata teda jahipidamisel muul viisil.

6.5  Uluki tabanud jahimehe tunnustamiseks kinnitab tema mütsi külge kuuseoksa jahijuhataja. Austusest kütitud uluki vastu asetatakse ka uluki peale kuuseoks ja hoitakse koerad eemal. Samaaegselt mitme küti poolt tabatud uluki puhul tunnustatakse oksaga kõiki tabamuse teinud jahimehi. Sisikonna eemaldamise käigus lõigatakse igale jahis osalenud koerale tükike ulukiliha.

6.6    Jahimees austab enda ja oma kolleegi jahikoera ning osutab talle vajadusel igakülgset abi.

6.7 Jahipiirkonna loendus- ja seireandmete kogumist korraldab ühingu juhatus ja nende andmete kogumiseks annavad panuse kõik ühingu liikmed.

Mittetulundusühingu Kärla Jahimeeste Selts kodukord on kinnitatud ühingu liikmete üldkoosolekul 25. mail 2012 ning muudetud ühingu liikmete üldkoosolekul 29. mail 2015, 27. mail 2016 ja 26.mail 2017.