Head Vana Aasta Lõppu Kärla jahimeestelt!

Kuna sel aastal Saaremaal kõiki hunte kätte ei saadud, siis siinkohal koos aastalõpumeeleoludega soovitusi Venemaalt, kuidas huntidest lahti saada.

Vanusepiirangut ei ole, võib terve perega vaadata.

Jahiseaduse eelnõu liigub riigikokku

Väljavõtted keskkonnaministeeriumi pressiteatest 27. detsembril 2012: Valitsus kiitis heaks uue jahiseaduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Väikeulukite tekitatava kahju ennetamiseks on uue seaduse järgi maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata.

Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Sellega luuakse eeldused sisulistel kokkulepetel põhineva jahindustegevuse korraldamiseks jahipiirkonnas.

Uluksõraliste küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud.
Jahindusnõukogusse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja.

Muudetakse keskkonnatasude seadust, kuna jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas.

Riigikogus esindab valitsust uue jahiseaduse arutamisel keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Uut jahiseadust on Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud alates 2009. aastast.

Pressiteate täistekst

PÜHADETERVITUS

Kärla Jahimeeste Selts soovib kõigile jahimeestele ja maaomanikele rahulikku jõuluaega ning mõnusat uue aasta ootust! Ulukitele head jõulurahu ja rõõmsaid üllatuste leidmisi söötmisplatsidelt! Head talveund neile, kes seda ainulaadset looduse kingitust nautida saavad!

Praegu mõnusat talveund nautiva konna võttis suve lõpul pildile Arne Saagpakk

Talvisest loomade toitmisest

Martin Rits Jõelähtme valla lehes vahendab Harku valla loodusmehe Val Rajasaare sõnu, mida tuleks talvel loomade toitmisel silmas pidada.

Metsloomi talvel toita pole tegelikult vajadust, sest nad on ilma inimeseta hakkama saanud. Linnaäärsetes kohtades on jahimeeste töö ja lisatoitmine vajalik pigem selleks, et loomi talvisel raskel ajal paigal hoida. Et nad ei jalutaks oma toiduotsingul liiga palju üle maanteede. Kui inimesed tahavad jõulude ajal loomadele süüa viia, siis olekski mõistlik enne kohaliku jahiseltsiga läbi rääkida - millise sõime juurde ja mida viia. Suvalisse kohta söögi mahapanek võib hoopis jama juurde tekitada.

On hulk asju, mida näiteks kitsedele anda ei tohiks. Tsitruselised ja sibulalised on sellised, mis rikuvad haistmist. Kui õunu või tomateid anda, siis need oleks mõistlik jalaga enne lödiks astuda, sest kui need tervena külmuvad, ei saa neist midagi kätte. Heina nad üldiselt ei söö, maiuspalaks on hoopis vaarika-, nõgese- ja angervaksavihad. 

Väga sügava lume korral ei jaksa kitsed endale ka asemeid kraapida. Aga nad ei tohi lumes magada, nagu põder ja siga seda teevad, muidu nad külmetavad end ära. Söödasõime juures olen ise seetõttu lahtikraabitud asemetesse pannud heina, mida nad oma ööbimiskohtades meelsasti pesamaterjalina kasutavad.

Lindude söögimaja tuleks välja panna siis, kui lumi püsivalt maha jääb, ja kevadel ära võtta, kui lumi lõplikult sulab. Linnud satuvad söögimaja asukohast sõltuvusse. Seega hommikul vara, kui valgeks läheb, peab maja olema süüa täis ja õhtul paar tundi enne pimedaks minekut samuti. See on ilmselt kõigile teada, et midagi soolast lindudele panna ei tohi. Neil on nii väike kere, et kui nad saavad soolast toitu, ajab see neid rohkem jooma ja kui nad peavad selleks lund sööma, siis see viib nende kehatemperatuuri alla. 

Pildil küll hobuste oksalehtedest "maiustega" toitmine oktoobrikuus, aga loomade söötmine siiski

Lisaks muud juttu, mida metsas tähele panna:

Mis lume tulekuga metsas muutub?

Huvitav on jälgida, kuidas umbes nädala jagu pärast lume mahatulemist on metsas vaikuse aeg - loomad eriti ei liigu, vaid redutavad kuskil varjus. Nad ei julge värskeid jälgi teha enne, kui nende ümbruses hakkab uusi jälgi tekkima. Siis nad mõistavad, et lumi jääbki maha ja tuleb minna suvistest kohtadest sinna, kus talvel lihtsam on. Üritatakse pääseda merele lähemale või sisemaal põllumajandus-mosaiikmaastikult suurematesse metsadesse, kus on vähem lund. Loomad on võrreldes inimesega erakordselt korralikud, nad käivad oma kindlaid radu ja üritavad kinni pidada justkui kokkuleppest meiega. Nii on ka meil vaja püüda nende radu mitte häirida.

Mida raskem on loomadel liikuda, seda vähem nad liiguvad. Paksu lumega ainult nii palju, kui söömiseks vajalik on. Metsloomi on inimasustuse lähedal lihtsam kohata kui kuskil ürglaantes. Ilvesega on selline lugu: seoses sellega, et metskitsede arvukus viimaste raskete talvedega kokku kuivas, tuleb neil selleks, et kitsi kätte saada, palju rohkem ringi liikuda ja seetõttu satuvad nad ka inimesele aina lähemale. Nii jääbki mulje, nagu ilveseid oleks meeletult palju. Tegelikult on nüüd oodata hoopis ilvese arvukuse langust, sest suurkiskja arvukus käib paar aastat saakloomast taga. 

Kuidas on lood talvel loomade tegutsemisjälgedega?

Jälgede tundma õppimiseks on talv kõige parem aeg. Samuti on lume pealt võimalik näha seda, mis puude otsas on toimunud. Orava järel on võimalik käia isegi nii, et loom pole tegelikult maha puu otsast tulnudki, aga prügiriba puude all näitab, kuhu ta on läinud. Praegusel aastaajal käib elu metsas paljuski käbide ümber, sest käbiseemned valmivad talvel. Ühed meie laululinnud - käbilinnud - hakkavad seetõttu ka detsembri lõpus laulma ja territooriumi valima.

Huvitav on ka see, kuidas noored oravad üritavad käbidest seemneid kätte saada. Kuna nad seda veel ei oska, siis on tihti pool seemnetest lume peale laiali lennanud. Ka pähklit ei oska noored oravad pooleks hammustada nagu täiskasvanud. Nad närivad alguses külje pealt väikese augu sisse nagu hiired ja proovivad sedasi. Lõpuks avastavad, et kui pähkel õiget pidi suhu võtta ja õigest kohast vajutada, läheb see krõksti! pooleks. Hiirte näritud pähklid tunneb ära just küljele näritud augu järgi.

Aga jälgimist võib olla ka koduaknast. Mõned meie röövlinnud, kes siin talvituvad, leiavad üles linnusöögimajad ja hakkavad seal juures jahti pidama. Selline asi on inimestele, kes pisilinnukesi talvel toidavad, preemiaks, sest nad saavad jälgida värbkakku või raudkulli. Neid ära ajada oleks kohutav viga, sest neid röövlinde on kümneid kordi vähem kui väikseid värvulisi. Mingit kahju sellest ei sünni, kui nad söövad nädalas keskmiselt kaks-kolm linnukest.

19. detsembril kuulutati välja jahirahu

Jõulueelse nädala kolmapäeval kell 19.30 kuulutati välja jahirahu Eesti metsadesse 24., 25. ja 26. detsembriks. 

Jahirahu väljakuulutamise tseremoonia toimus jahimeeste keskuses Kadriorus.

Foto: Allar Viik

Ka metsloomade jaoks on jõuluaeg rahuaeg, siis õige jahimees ei käi sel ajal metsas jahti pidamas. Jahirahu ajal käivad jahimehed ainult metsloomi toitmas ja jäljevaatlusi tegemas, mõni võtab peregi loodusesse kaasa. Kui jõuluajal ikka kihk kodust välja saada ikka alles on, jäetakse püssid koju. Antakse mõista, et jahimehed on samuti looduse sõbrad ja hoidjad ning selle mõistlikud majandajad. Jahirahu ei ole seaduse nõue, vaid on jahimeeste omavaheline kokkulepe.

Traditsioon meil metsades jahirahu välja kuulutada sai alguse 1993. aastal Viljandimaal Heimtalis, kus Eesti jahimehed esimest korda jahirahu välja kuulutasid.

Meid on märgatud!

Eesti kõige suurema liikmeskonna ja materjaliga jahifoorumist käisid läbi meie meeste jahipildid.

 

Viited lugudeni, millele foorumis vihjatakse:

Tabamus 1

Tabamus 2

Eelmise aasta hooaja kokkuvõte

Vaata, mida kuugeldades veel meie piltide hulgast leiab: Google images

Lossis trofeede näitus!

Loe lisa ka tänasest Saarte Häälest

Jahiteemadel ajakirjanduses

Viimase 6-8 kuu jooksul on jahiteemadel ajakirjanduses üha rohkem juttu olnud, palju ka diskuteerimist. See hea, et üks eluvaldkond saab rohkem kajastust kui seni olnud. Hakkavad kaduma väärarusaamad looduse toimimisest ja reguleerimisest. Erinevate osapoolte argumente kuulatakse ja mõistetakse.

Tänases Saarte Hääles juttu hirvede laamendamisest, millele oma blogiski hiljuti viitasime:

Hirved lõhuvad Saaremaal jälle usinasti silorulle

SH: Haavatud metssiga ründas meest 

Hiiu Leht: Esimene hunt maas

Lisaks paar arvamuslugu:

ML: Jaht ei tähenda tulistamiskirge

Meelis Annus:  "Enamik jahte lõpeb kütitud ulukita ning jahipidamisega kaasnevad kulud on üpris suured. Kui aasta jahikulud jagada saadavate lihakilodega, on selge, et odavam oleks osta poest lihaveisefileed."

Lääne Elu: Miks Läänemaa mees soovib, et hoolimatud kütid ta metsas ei liiguks

Jüri Keskpaik: "Ma et taha, et peaksin tundma oma kodus surmahirmu, kui metsas on jahimees. Ja kui Sa seisad kütiliinil, püssiots minu maja poole, ning ütled mulle, et Sa austad mind, nii nagu see oli päev enne isadepäeva, kui käisin ära, siis on see jahieetika rikkumine, mitte piiride küsimus."

Meie Maagi kirjutanud mitu jahi-ja metsateemalist juttu, aga neid saab veebis lugeda vaid ostes.

Sekka ka muhedat.

Sauvere hundid

Madis Metsa rajakaamera ette on jäänud hundid, kes käivad söödaplatsilt endale kõhutäidet otsimas. Videol on näha kahte isendit, kuid pole teada, palju neid sealkandis tegelikult ringi liigub.

Jahimehed, kes Sauvere kandis jahti peavad, olge mitmekordselt valvsad! Hetkel on Saare maakonnas avatud neli hundiküttimise luba.

2012. aasta viimane ühisjaht on 15. detsembril

Olemegi jõudnud selle aasta viimase ühisjahini. Koguneme kella 9 paiku. Küttida on jäänud veel 2 põdravasikat. 15.detsembriga on põdrajaht selleks hooajaks läbi.

Loomulikult võib hea õnne korral saagiks võtta hirvepulli, metssea, hundi ja rebase, sest neile ulukitele kestab jaht edasi. Viimaseid on meil rohkesti ja siinkohal võib öelda seda, et rebase nahk on juba talviselt ilus ja kohev.

Abi palub Jõempa küla taluperemees Rein Jaansalu, kelle silorullidele Jõempa ja Kandla küla vahelisel põlluserval on viimasel paaril ööl käinud liiga tegemas hirved. Kel huvi küttida hirvepull, võtku Reinuga ühendust telefonil 52 09 161, temalt saab silorullide asupaiga kohta täpset teavet.

8.detsembri ühisjahil kütiti 2 põdravasikat. Täpse käega kütid olid Taivo Villak ja Neeme Õige.

Jahitrofeena iluasi, ent elusa hirve peas tõhus abivahend silorullide lõhkumisel

Foto: Toivo Vaik

Ilmastaarid tagasi!

Metssigade metsakaamera 7. detsembrist alates taas töös!

Täna öösel sead juba käisid ja jätsid veel oma sülearvuti maha

Koer käis kohal, püherdas ja pani käpa peale

Ja oli ka kahejalgseid tuhnimas

Eelmise öö tegevust saab näha siit:

Ööpäevläbi töötav kaamera on siin: http://pontu.eenet.ee/player/siga.html
Lisa: Looduskalender.ee 
Paremad hetked tagantjärele

EJS-i tegevjuht Viljandis: Koostöö on vajalik

Skeem: jahiseadus.ee

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on uue [jahi]seaduse tulek positiivne. Suur osa praeguse, 2003. aastast kehtiva jahiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstliku konflikti. «Maa on koondunud rohkem ettevõtjate kätte, inimeste teadlikkus on kasvanud ja jahikultuur edenenud,» nentis ta. 

Loe edasi SIIT

Sakala 29. novembri artiklit vahendas Viljandi Jahimeeste Liit

Samal teemal:

Erametsaliit: jahikorraldus on puudulik, kommentaarid

Maaleht: Jahimeeste kandev idee: tuleb omavahel suhelda

Tähtsaim on õigus omandit kasutada?  Viidatud foorum

Loe ka novembrikuu Sinu Metsast "euroopalikust jahindusest" (lk 18)
Metsaleht: Jahiseaduse eelnõu on täitsa söödav
Maaleht oktoobris: Traditsiooniline jahipidamine on Eestis ilmselt lõpusirgel 
Maaleht: Hiiumaal on jahipidamisega raskusi, paljud maaomanikud on selle keelanud
 

03.09.2012 Pingerohke jahiseaduse eelnõu jõudis avalikkuse ette

24.08.2012 Jahikeeluaktsioon on läbi mõtlemata

Maaleht: Jahipidamise keelualad leiab kaardilt
ERR-i 2011 raadiosaade keskkonnaministriga

Jahiseadus.ee

KJS-i blogi 05.10.2012: Aidaku jahijumalanna meil sellest kaardist aru saada

Saarlane.ee valmistub suureks hundijahiks

Saaremaa jahimehed kavandavad suurt hundijahti niipea kui viimaste päevade pea katkematu lumesadu lõpeb ja üles õnnestub võtta selged hundijäljed.

"Lumesadu tuleb hundijahile kahtlemata kasuks, sest jäljed saab kergemini tuvastada, kuid kuna viimastel päevadel ja öödel on kogu aeg lund sadanud, siis pole õnnestunud selgeid jälgi üles võtta," lausus Saarte Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Ilmo Torn portaalile saarlane.ee "Hoiaks kasvõi kaks ööd ilma ja ei sajaks, õnnestuks suurem hundijaht ilmselt korraldada. Aga lumi on kiusanud ja katab jäljed kiiresti kinni."

Ilmo Torni sõnul saab suurjaht teoks kohe, kui kuskilt on avastatud selged hundijäljed. "Ega siis enam oodata ei saa, jahimehed aetakse kiiresti kokku, sest hundid liiguvad väga kiiresti. Ööga jõuab hunt kuni 50 kilomeetrit ringi liikuda ja seepärast on jahimeeste kiire kokkuajamine ka vajalik," selgitas Ilmo Torn. Tema sõnul on viimasel ajal hundijälgi avastatud Mustjala kandist.

Sealsamas tekitasid segadust ja kuulujutu hundikarja liikumisest hulgaliselt leitud jäljed, mis osutusid hiljem koerade omaks. Seda enam, et hundid reeglina karjakaupa ei liigu.

Ilmo Torni sõnul ei oska jahimehed hinnata palju võib Saare maakonnas hunte ringi joosta. "Ega väga palju ei tohiks neid siiski olla. Ma arvan, et jutud huntide rohkusest on tulnud pigem sellest, et hundid on hästi liikuvad ja ühte isendit on võibolla nähtud mitmes erinevas kohas. See on tekitanud ka väärarusaama, et tegu on erinevate huntidega ja neid on hästi palju," rääkis Ilmo Torn.

2012 jahindusaastal on Saare maakonnas lubatud küttida 5 hunti.

Oliver Rand Saarlane.ee 05-12-2012

Ühisjaht 8. detsembril

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 8. detsembril kell 9. Kel luba taskus või loaomanikuga koos nimekiri koostatud, võib eelnevalt hiilida-varitseda põdravasikat, hirvepulli, metssiga ja hunti.