Maikuu on teatavasti ärategemise kuu. Oleneb, kes teeb, kellele ja mida teeb. Meie pealkiri vihjab sellele, et jahimehed räägivad asjast siis kui miskit tehtud on. Seda alati.
Tänase loo muljeid jagab Kristel Hani. Temalt on ka enamus piltidest. Pilti tegid veel Arne Saagpakk ja Neeme Õige. Püüamegi täna rääkida rohkem piltide keeles. Need annavad asjast kõige parema ülevaate.
Pealik Aarne tuli kohale varavalges, et koguda lõkkematerjali. Tööpäev algas lõkke süütamisega.
Ega ikka enne alustada saa kui üks põhjalik arupidamine tehtud.
Pika mõtlemise tulemus oli arvamus, et kõigepealt tuleb maja kolast tühjaks tassida.
Kristel: Meil oli rahvast täpselt nii palju, et kõigil olid käed- jalad tööd täis. Kõik leidsid meelepärast ning töö lendas ja samuti aeg. Kui algul tundus, et ei osanud kuskilt alustada siis õige pea sai selgeks, mis kus ja kuidas...lapid märjaks ja vahendid õiges koguses doseeritud läks lahti...oli ülitore ja maja sai seest ja väljast puhtaks nagu prillikivi...samuti maja ümbrus, kuur jne.. lõpp oli nii kena, et võisime endi üle ühked olla...kõige keerulisem on ilmselt sellel, kes esimese jahisaagi töötlemisse toob. 
Meil ikka ülitore kamp!
Meil ikka ülitore kamp! 
Iga töö võtab lõpuks võhmale. Ole sa mees või naine, pisku tagumikutoetus on abiks!
Jürgen on kaaslaste tööga rahul. Iseendaga samuti!
Isegi järelvalveteenistus ei leidnud põhjust märkusi teha.
Särab taas. Steriilsus üle kõige!
KOHTUME ÜLDKOOSOLEKUL!
