29.12.20

Ei suuda rohkem kodus istuda, ühisjaht 2. jaanuaril!

Liikuva eluviisiga harjunud inimesed on pikkadest pühadest tüdinud. Tagumik kange, selg istumisest kõver, lõuad mälumisest valusad ning kurk igat masti vedelike manustamisest ja üksteisest ülerääkimisest hell. Tulles vastu oma rahva tungivatele sooviavaldustele, otsustas seltsi juhatus, et 2021. aasta esimese ühisjahi peame siiski ära 2. jaanuaril ja koguneme nagu ikka kell 9. Näis kui palju rahutuid inimesi välja ilmub, vastavalt sellele saab päev ka planeeritud. Seega, aeg alustada uut tööaastat!

Ega ikka suuda kodus olla küll kui loodus sellist talveilu pakub.
Foto: Toivo Vaik

KOHTUME JAHIL!

Lisaks eelteade! 16.01 on oodata jahikoertega külalisi.

20.12.20

Eilne päev oli taas rekordiline

Rekordiline igas mõttes. Seda nii osalejate arvu kui helde looduse heatahtlikkuse poolest. Ilmselgelt mõjus ka meie blogi reklaam, sest tõepoolest oli kohal kaheksa koera ja kui liita kokku kõik pead, kes jahiks valmis olid, siis sai osalejate arv tuntavalt ületatud poolesaja piiri. Lisaks meie enda meeste kolmele jahikoerale olid külla saabunud traditsioonilised jahikülalised Järvamaalt ja Läänemaalt koos abilistega. Samuti kehtis meie üks juba varasemast ajast pärit tava, et kui külalisi on, peab vähemalt üks neist ka saagi tegema. 

Aga laseme taas piltidel jutustada, mida asjakohase kommentaariga lugejale arusaadavamaks teha saab. Aga enne veel paneme siia rohelisele ribale kirja kõik tublid ja täpse käega kütid, kes saagiks kokku 11 looma tegid. Ehkki selline saakloomade arv pole iseenesest rekord, teeb numbri eriliseks see, et vägev saak korjati ainult kahest ajust. Aga sügav kummardus loomulikult ka kõigile tublidele jahikoertele ja nende peremeestele.

Meie tublid selle päeva kütid olid Rein Maimann, Riivo Nael, Madis Mets, Kaljo Lihulinn (2 hirve), Urmas Pildre, Tiit Ennemuist, Kert Niisuke (jahikülaline), Tiit Mägi, Arne Saagpakk ja Alar Aavasalu. Siia nimekirja ei saa aga panna neid tublisid kütte, kes jätsid päästikule vajutamise sõrme sirgeks selle tõttu, et laskeulatusse sattus tõu mõttes suure perspektiiviga noorpull. Aga nemad said oma rahulolutunde ilusa looma imetlemisest ja talle jätkuva eluvõimaluse andmisest.

Sellist avarivistust, mis kuidagi korraga ühele pildile mahtuda ei tahtnud, pole ammu olnud

Foto: Toivo Vaik
 
Et kõik nimekirja pääseks, läks seekord vaja kaht blanketti. Esiplaanil oma järge ootamas üks meie pikaajalisemaid külalisjahimehi järvakas Rene Järvamägi.

Möödaminnes takseeriti ka tasapisi kerkivat jahilossi, mille ehitamine saab suurema hoo pühadejärgselt
Fotod: Kristel Hani

Reinu tabatud looma pead olevat eelnevalt läbi põõsa näinud ka Janis. Tema arvas sarvede järgi, et üks kaelkirjak on meil ringi uitamas. Rein rääkis, et talle jooksis peale kolm pulli, esimene ja viimane olid laskmiseks veel varajased ehk perspektiivikad, nii tuli võtta keskmine, mida sõber oli kaelkirjakuks pidanud
Foto: Janis Niit

Mõistmaks Janist tuleb siinkohal näidata ära Reinu trofee suurendatud kujul

Madis pole saanud muude ülesannete tõttu meie üritustest pikema aja jooksul osa võtta. Seda üllatavam on asjaolu, et nii kui mees kohal, nii ka saak tehtud!
Fotod: Toivo Vaik

Riivogi on meil teatud põhjustel suhteliselt harv kohalkäija, ent temagi leidis oma saagi
Foto: Janika Kinks

Sellele pildile jäi Kaljo koos poole oma selle päeva saagiga
Foto: Alar Aavasalu

Urmasega juhtub alati nii, et tema peale ei jookse mitte üks või kaks, vaid terve suur kari. Sedakorda siis üks sellest pundist.
Foto: Rein Maimann

Tiidul on 2020 täielik hirveaasta. Ei jätku enam sõrmigi, mille peal loetleda selle hooaja hirvesaaki
Foto: Neeme Õige

Üks tõsisemat sorti trofee ka sekka. Arne koos oma medalihõngulise (?) kahvliga
Foto: Kristel Hani

Alargi ei satu just tihti kodustele maadele jahti pidama. Aga ometi saak missugune!
Foto: Toivo Vaik

Lisaks selle päeva jahikoertele oli Neeme endale kaasa haaranud jahihiire, kes tal kenasti kogu päeva auto esiklaasi servas kaasa sõitis ja aegajalt ennast veidi nakitses ...
Foto: Neeme Sinimeri

Ja veel üks asi. Kõik teavad, et on heategevuse aeg. Et jõulud jne. Aga enamasti läheb nii, et suured annetuskampaaniad saavad peagi lõpu ja elu kulgeb edasi tavalistes rööbastes. Aga neid, kel jätkuvalt raske, jagub ka uude aastasse. Meie üks tublimaid naiskütte Kristel Hani tegi ettepaneku hea saagiaasta tähistamiseks teha üks heategu. Nii saigi üheskoos otsustatud, et sel päeval kütitud kõige suurema hirve lihast tellitakse konservid ja need antakse uuel aastal peale kohalejõudmist üle Toidupangale. 

SELLEKS AASTAKS KÕIK! ÜHISELE JAHILE KOGUNEME TAAS 9. JAANUARIL KELL 9. MIS EI TÄHENDA AGA SEDA, ET VAHEPEALSEL AJAL EI PEETAKS ÜKSIK- VÕI KOLLEKTIIVJAHTE, MILLES JAHISÕBRAD OMAVAHEL KOKKU LEPIVAD. ME OLEME OMA KOHUSTUSTE TÄITMISEGA LÕPUSIRGEL. EDU KÕIGILE, KES JAHIRADADEL ASTUVAD. 

Häid jõulupühi ja toredat aastavahetust!

KOHTUME JAHIL!

18.12.20

Metsa taga on puud ...

Jahimeeste põhiline aeg oma hobiga tegelemiseks kulgeb mööda metsi ja rabasid kolades. Inimesed, kes looduses vähem viibivad, neile on mets lihtsalt mets ja ei muud. Kuid loodusesõbrad näevad ka metsa ees, sees või taga kõrguvaid puid, mis on sama erinevad ja omapärase loomuga kui ulukid või inimesed. Teeme siinkohal ühe tillukese ülevaate puudest, mida jahimehed oma retkedel jäädvustanud on ja mis blogile saabunud. Küllap need siis millegagi silma jäid, kui pildimasina järgi haarati. Seega väärt, et panna välja kõigile vaatamiseks.

Maikuu, suur kuusepuu, uhke ja õisi täis ...
Foto: Toivo Vaik

Nagu looduses ikka, tugevam sööb nõrgemat. Kellele eluase, kellele sahver.
Foto: Kristel Hani

Mõnulemise koht. Miks metssead mingit teatud puud enda kollektiivseks sügamiseks kasutama hakkavad, sellest pole jahimehedki aru saanud. 
Foto: Neeme Õige

Seda pilti vaadates meenub, et mets koosnebki puudest!

Kas tõesti suudab puu oma kasvuteel rändrahnu lõhki kasvada? Mine tea.

Siin töötas kobras ...

... siin põder ...
Fotod: Toivo Vaik

... siin inimene. Kui eelmistest piltidest saab igaüks aru, miks ulukid puude kallal käivad, siis siinkohal tahaks küsida, milline lihas on sellel tegijal nii suure pinge all olnud, et ajas ta sügavale metsa sellist puulõikumist toime panema.
Foto: Janis Niit

Selle tembuga sai hakkama äike, kuid põlispuu nimega mänd pidas vastu ja kõrgub endiselt

Kase langetamisega sai välk aga edukalt hakkama.

Kogu LOODUS on üles ehitatud selliselt, et kunagi annab isegi kõige vägevam alla ...
Fotod: Toivo Vaik

Selle pildi autor rääkis, kuidas talle seda puud vaadeldes tulid meelde Ivo Linna poolt tuntuks lauldud sõnad: "Miks on neidude büst palju kaunim ja veetlevam kui meestel ..." 
Foto: Janis Niit

AGA MEIE KOHTUME HOMME JAHIL!

12.12.20

Täna oli spordipäev

Võtsime aja maha ja otsustasime, et täna teeme sporti. Kavas olid kiirkäimine, takistusjooks ja täpsuslaskmine. Viimane ala tõi kõige rohkem punkte, sest pikas rohus raielangile lahti lastud metsseapõrsale sai ainsana pihta Tiit Kuus. Olid veel aukukukkumise, hääleharjutuste ja raadios lobisemise võistlus, kuid nendel aladel ei suudetudki võitjat välja selgitada. Ahjaa, oli veel ka hirve abil auto mõlkimine, mille võitja oli küll tabamuse üle õnnelik, aga polnud paraku meie seltskonnast. Ja sellega oli päev ka ammendatud.

Tiit: "Panin paugu ja siis tahtis veel metsa joosta. Huvitav miks?"

Foto: Toivo Vaik

Aga tulemas on suur jahipäev koos suure hulga jahikoertega. Nagu lubatud, tuleb kuni kaheksa koera. Ärge seda päeva maha magage, see tuleb ägedam veel kui tänane! Koguneme 19. detsembril kell 9.

KOHTUME JAHIL!

9.12.20

Kärla uhkeim hirvetrofee asub Tiit Mägi seinal

Kärla maadelt kütitud uhkeim trofee on tänaseks väärindatud ja asetatud aukohale selle küttinud jahimehe trofeetoas. Küttimislugu iseenesest on meie blogis juba avaldatud ja kes soovib, võib seda tagasi kerides ka uuesti üle lugeda. Tiit Mägi on sel aastal üks meie seltsi viljakamatest hirveküttidest, sarvepaare leidub tal tipust kuni viimse "äbarikuni" välja.

Blogija meenutab paari aasta tagust jahihooaega, mil vestlusest Tiiduga selgus, et miski on tema jahiõnne täiesti maa sisse keeranud. Ma pole terve perioodi jooksul hirve õieti näinudki, küttimisest rääkimata, kurtis mees toona. Aga olgu siinkohal lohutus ka teistele taolise ebaõnne kätte saanud küttidele: nagu igale nirule ilmale saabub kord päikest täis päev, nii käib asi ka jahimaadel. Oma kord tuleb lihtsalt välja teenida ja ära oodata.

Iga tõelise jahimehe unistus. Punkte 230,15 ja loomulikult kuldmedal. Kui siit toleks võimalik heale sõbrale oma paarkümmend pügalat ära kinkida, jääks kuld ikkagi kehtima!

Tõeline jahimees usub loodusesse ja ka sellesse, et kütitd ulukil on samamoodi hing nagu inimeselgi. Seepärast viiaksegi peale looma tabamist tema austamiseks läbi mõned rituaalid, mis algavad kuuseokste asetamisega loomale ja kinkimisega teda tabanud kütile ning lõpevad trofee väärindamise ja aukohale asetamisega. 
Fotod: Tiit Mägi

Kui nüüd pildi pealkirjast veel edasi mõtiskleda, siis kas need hinged, olgu nad kuldsed, hõbedased, pronksised või ka autasuta, ka omavahel jutustavad, miks nad saagiks sattusid ja kas neil meeldib olla küti jahitoas väärindatuna kõigile nähtaval. Jahimehed usuvad, et küllap see nii on. Sest kellele meile ei meeldiks saada tunnustust. Olgu tegemist siis eduka jahimehe või tema saagiks langenud ulukiga.

Läheneb jõuluaeg. Selleks ajaks vaatab iga hoolas kütt üle oma soolakud ja viib kuuske otsides metsloomadele ühte-teist maitsvat kusagile põõsa alla. Nad ootavad seda, samamoodi nagu inimesed jõulusära ja kingitusi.

KAUNIST ADVENDIAJA JÄTKUMIST!

7.12.20

Hommikupoolik oli kergem, pärast läks keeruliseks

Eelmise laupäeva jaht algas nagu paljud senised, ent selle vahega, et osavõtjate arv näitab kahjuks kahanemistendentsi. Ei tähenda see aga seda, et jahipäev pidamata jääks. Jürgen Tamm tegi hiilimisjahis avapaugu juba hämarikus ning mehe head silma näitab juba pildi kvaliteetki. Aparaadi tarbeks valgust nappis, mis aga ei seganud kütil tegutsemist. Kui mõelda veel sellele, et saagi tabamisest kuni pildi peale jõudmiseni läks ju veel mõnda aega ... 

Elukutselisel metsamehel on nähtavasti varjatud andeid, mida üldjuhul inimestel täheldatud pole.
Foto: Sven Mägi

Aga ega siis midagi, päev lühike ja esimene aju sai paika pandud. Raadiojaamad rääkisid nii ühest kui teisest hirvest, kes ajust välja ja siis uuesti sisse liikusid. Nähti kolmest karja, kahte lehma ja noorpulli. Üsna pea oli kuulda lasku, mille sooritas Rein Maimann.

Peale pauku kuuldus raadios teade, et hirvelehm maas, ja et Rein tegi. Ega siis muud kui püss ja punane vest autosse ning asuda tuleb järgmise protseduuri kallale. Enne muidugi pilt!
Foto: Kristel Hani

Edasi kulges päev keerulisemalt. Paar sellist aju, kus looma ei nähtudki. Kui välja arvata paar metskitse ja rebane, keda selle päeva jahiülesandes aga ette nähtud polnud. Ka üle tee "lendav" pullitrio, kelle jooksule andis lisakiirust pauk, mis tabamiseks pisut hiljaks jäi. Siis võeti ette üks tõsisem kant, mis meie keeles on Londi aju. See pärapõrgu meid saagita üldjuhul jätnud pole. Nii läks ka seekord kui hirvepulli küttis Neeme Sinimeri. Kallis uluk, arvas kütt ise läbi raadio ja küsis, kas keegi teab, kust helikopterit tellida saaks, sest laskepaika pole isegi ATV-ga asja mitte.

Pilt, mille saatis teele ajus olija, kes ettesattunud olusid omaette kirus ...
Foto: Kristiina Maria Lõoke

Hetkel on kütt veel saagi lummuses, aga edasi tuleb töö, mis jäi sel päeval ka viimaseks enne kojusõitu
Foto: Tiit Ennemuist

Esimese kilomeetri võtsid enda peale noored ja tugevad - Arne, Ott, Jürgen, Aivo, Neeme ja Tiit
Foto: Kristel Hani

Kui esimene etapp oli õnneliku lõpu saanud, järgnes parvetamine ...

...millele järgnes omakorda viimane jõupingutus, kus armu ei antud isegi enam vanematele jahimeestele mitte. Vintsi haardeulatusse sikutasid looma Endel, Urmas, Reimo ja Toivo, masinat kureerib Olav, kes asub autokastis pildistaja selja taga.
Fotod: Toivo Vaik

Ehkki päeva teine pool polnud kergete killast, oli nalja ja naeru pimedani kuni saabus auto, kes saagi edasi toimetas. Tore, et ikka ja jälle leidub inimesi, kellele tööst vabal päeval metsas värskes õhus rassimine rõõmu teeb ja ka kohusetunne takka sunnib. Sest küttimiskohustused on täitmiseks vaatamata asjaolule, et kodune külmik juba vastu punnitab. Kui sai meestelt-naistelt küsitud, mis teid ikka veel välja ajab, oli vastus ühene: kuidas sa kodus istud, kui tead, et teised ju ometi lähevad! Ja kuidas rõõmsameelses seltskonnas viibimisest eemale jääda võiks? Ilus ilm, mõnus seltskond, lahe huumor ja kontimööda rassimine - kes suudaks sellistest asjadest küll ära öelda!

Neile, kes jätkuvalt ei suuda kodus püsida, on järgmine võimalus 12. detsembril kogunemisega kell 9. Selle päeva jahti juhib Jürgen Tamm, kelle poole võib uue jahipäeva asjus pöörduda iga kell. Eelteatena veel seda, et 19. detsembril toimub suur koertega jaht, kuhu on oodata kuni kaheksat jahikoera. Siis on vaja suurt hulka kütte, et päev täie ette läheks. Aga sellest täpsemini juba järgmisel korral. Seniks aga 

KOHTUME JAHIL!