Olgu jahiõnnega, kuidas kellelgi on, aga ilmavana on meid ka sel hooajal hoidnud. Laupäevane ilm küll pisut pilvitas ja näitas päikest tükati, aga kümnekraadine soe ja suhteliselt tuuletu ilm oli jahiks nagu loodud. Lehtede langemine on muutnud võsastikud rohkem läbi nähtavaks, eks seegi on üks plussidest ulukite paremal tabamisel. Aga päev oli edukas ja läheme kohe selle kirjeldamise juurde.
Meie kibekäpp Rain Mesila tõi hiilimisest tulles jahimajja esimese saagi. Sellist aega annab otsida, mil mees jahil ja mingit saaki ei tee.
Nagu enamasti traditsiooniks on, läks esimene aju soojenduse peale. Et ajajad koos koertega liigesed lahti jookseksid ja kütid pilgu teravaks saaksid. Aga sellele järgnes päris maruline saagipäev, mille lõpptulemuseks jäi seitse hirve ja kaks metssiga.
Gert Aavasalu tegi otsa lahti. Pauk ja väikese ajahetke järel mööndus - maas.
Peep Kuus on laskmisel päris kibe käsi. Tabas üle tee "lendavat" hirve, kelle hoog oli nii suur, et jõudis oma sadakond meetrit veel liikuda enne kui maha jäi.
Põhjalikult oli jahiõnne teinud Rein Maimann. Temale ajas hirve ette Porka, kes oli elevil, et täpne lask saagi kohe maha võttis. Peale esimesi rõõmhõiskeid tormas koer metsa tagasi ja umbes veerandtunni pärast tuli sama küti ette järgmise hirvega. Ilmselt sai tubli koer aru, et selle mehe ette tasub ajada.
Järgmise lasu kohta andis Riivo Mesila raadioeetris selgituse, et sihtis parajat seatraavi tegevat põssat, kuid ilmselt mööda. Mõningase ajahetke järel tuli uus teave, et maas ikkagi.
Samasse ajahetkesse jäi teine teade, mis ütles, et järjekordse hirvesaagi tegi Maanus Kuris.
Veel käis pauk ja järgmine sõnum ütles, et hirve küttis Aarne Mesila. Kuna loomi langes juba loogu, oli ta jahi juhatamise ja lubade mahakandmisega nii ametis, et pilt jäi tegemata. Kuna tegemist on ikkagi ühe meie tegusama kütiga, loodame mehe koos saagiga millalgi ka välja panna.
Päeva viimase saagi tegi Toivo Vaik. Aga selle saagi kättesaamine osutus talle pisut niiskeks.
Reimo oli kiire mees appi tulema, ent jõudis jooksu pealt isegi pildi ära teha. Eriti rõõmus oli juhtumi üle pisut hiljem kohale jõudnud Andre, kes teatas, et vähemasti ei ole tema sel päeval ainuke, kes saabastega vett kraavist välja kannab. Aga sellised need jahid on ja iga väiksemgi seiklus lisab päevale värvi juurde. Õnneks kuulutati jahipäev juba lõppenuks ja sai hakata end kodu poole sättima.
Peale lasku hüppas loom metsa, kuid ka kõrvalküttide sõnul oli näha, et tabamuse loom sai. Peale aju lõppu näitasid maas olevad märgid, et saak ei saa eriti kaugele minna. Appi kutsuti Apollo ja Adolf, kes lamava kuid veel elusa looma ruttu leidsid. Vaja oli hingepauku, kuid meeste ja saagi vahele jäi vett täis kraav. Reimo sai mööda kraavis olevaid roikaid pidi üle vee ja tegi lõputöö ära. Kuid Toivo üritamine läks natuke nihu, sest roigas murdus ja oligi käes mudaravilas olemise tunne.
Sellega oli oktoobrikuu viimane jahipäev, mida võib üheks saagirikkamaks lugeda, lõpetatud. Omamoodi sümboolne oli Neeme Õige poolt pildimasinasse tabatud "luuredroon", kes meie peade kohal siksakke tegi. Ehk tema oligi selle päeva jahiõnne tegija, mine tea.
Veel tegid pilte Hans Teder, Toivo Vaik, Priit Kuus, Olav Etverk ja Reimo Prants.
Kuna loo ilmutamise hetkel ei ole veel laekunud andmeid 7. novembri jahipäeva korraldamise kohta, siis lisame need siiasamasse kohta pisut hiljem.
AGA MEIE KOHTUME IKKA JAHIL!
