Blogi jätkab Kärla maade jahisündmuste kajastamist. Huvi meie tegemiste vastu on erakordselt suur, sest nädalaga oleme fikseerinud ligi 5000 vaatamist-lugemist. Ilmselgelt jahiteema kõnetab.
Sel hetkel kui päike asus ilusa päeva algust valgustama, saabus jahimajja esimene kärutäis saaki.
Varahommikusest hiilimisjahist väljusid võitjatena Kristel Hani metskuldi ja Ragnar Kane hirvevasikaga.
Kristeli sõnul nägi ta enda arvates metsseaperet - emist koos põrsastega. Vaatas ja piidles neid, kuni selgus, et põssakarja juures toimetab hoopis vana kult ise. Huvitav kooslus, mida just väga sageli metsas ei kohta. Nii ei pidanud ta seaperet emata jätma ja loodetavasti leiavad nad üksteist taas üles.
Vaatamata karmidele ilmaprognoosidele, mis ennustasid tugevaid tormituuli ja vihmasadusid, läks taevas üha selgemaks. Nii algaski meie esimene aju, milles oli jällegi tegijaks Kristel Hani, kes küttis hirvelehma. Et keegi selle sündmuse jäädvustamisest osa ei võtnud, paneme siiakohta veel ühe looduspildi, mis võetud vahetult peale kajanud lasku.
Edasi sai pisut tühja ka tambitud, mis jahipäev see muidu ikka on! Ajud päris tühjad polnud. Nagu me varem kokku olime leppinud, ei tehta pauku iga uluki peale, keda nähakse. Mingil hetkel tuli raadioeetrisse Madise teade metsas ringi liikuvast lombakast hirvepullist. Vigane uluk kuulub aga esmajärjekorras küttimisele. Ehkki looma tuli väga pikalt koeraga taga ajada, jäi võitjaks kütt. Hilisemal uurimisel selgus, et tagajalal lahtist haava polnud. Seega ei olnud tegemist jahimeeste varasema praagiga. Luu purunemine võis olla tingitud näiteks isaste omavahelisest rivaalitsemisest. Samas võis loom olla saanud varasemalt löögi mõnelt transpordivahendilt. Igatahes sai ta piinadest päästetud.
Madis Mets pidas selle pika võidujooksu ilusasti vastu ja tegi oma saagi.
Ajajagi võib endale toreda trofee teha kui head õnne on. Ergo Hanni pidi ajust välja tulles vastama kaaslaste aasivale küsimusele, et kuhu sa ülejäänud osa hirvest jätsid?
Nii oligi aeg jõudnud sinnamaani, kus otsustati, et tehakse viimane aju. Ilmajaam oli vihma lubanud pealelõunaks ja et seda võimalikult kaugele lükata, pidasid mehed lõunat tavapärasest pisut hiljem. Ent ega ilmajaam tahtnud ju jänni jääda ja nii hakkasidki taevaluugid pisitasa avanema. Ometi tuli vihmasest ajust kaks saaki: põder ja hirv.
Ei vedanud sel põdralehmal, et ta sattus jooksma just seal kandis, kus passis Urmas Pildre.
Veel üks pauk, kuid see saak kohe maha ei jäänud. Peale lasku teatas Reimo Prants, et maas olevad märgid annavad pihtasaamisest aimu. Tuli võtta paar neljajalgset ajajat appi ja sukelduda tilkuvasse võsastikku. Lõpptulemus pildil.
Pilte tegid Viivika Vakrõõm, Arne Saagpakk, Jürgen Tamm ja Toivo Vaik.
Järgmiseks ajujahiks koguneme 17. oktoobril kell 9.00. Selle päeva jahti juhatab Aarne Mesila. Lubatud varahommikune hiilimisjaht eelneva registreerimisega. Hiilimisest kütime metssigu, hirvesid ja põdralehmi-vasikaid.
KOHTUME JAHIL!
