Talguteks valmistumine käis juba pea nädal enne täpset kuupäeva. Messengeri kaudu käis nõupidamine ja soovituste andmine. Toivo tõstatas vajaduse ära tuua pukk endiselt Sülla langilt, mille ta viis sinna hulk aastaid tagasi jahiauto järelkäru peal. Aeg oli oma töö teinud ning endisest langist oli saanud uus mets. Jahiautoga ligipääs pukile oli looduslike protsesside tõttu võimatuks muutunud. Oli isegi kahtlus, et peab minema ja puki osadeks lahti võtma ning siis käsitsi jupikaupa välja tassima. Kuid nagu juba öeldud, on aegu möödunud ja ka jahimeeste tehniline varustatus läinud oluliselt paremaks.
Henri pakkus ennast appi, lisades, et kui muidu ligi ei pääse, tuleb tema oma tehnikaga kohale.
Nii karmiks siiski asi minema ei pidanud. Maanus leidis oma kuuri alt pisut väiksemate gabariitidega tegelase, mille abil ta asja ära tegi. Pildil väike vahepeatus Jahilossi ees enne uuele positsioonile jõudmist.
Talgupäev nagu ikka, aga seekord algas palumisega, et vihma ei tuleks sest taevas oli hommikust peale hoiatusi pildunud. Oli ju rahvakalendri järgse kuiva seitsmevennapäeva järgne päev, mis lubanuks seitsme nädala pikkust vihmata perioodi. Aga võta näpust! Õnneks oli võimalus minna oma tööga meie elektrimeeste käsutuses oleva endise kombainikuuri alla, kus saab toimetada mistahes ilmaga. Tänud neile oma pinna kasutamise võimaluse eest!
Nagu iseenesest tekkis kaks töörühma ja algus sai maha pandud.
Peagi hakkas ehitis kõrgemale kerkima.
Ometi püüdis vihm asja omal moel segada, kuid jahimehi see ei kohuta. Igaks juhtumiks on abivahendid olemas.
Enne lõikamist peab üheksa korda mõõtma.
Iga töö vajab juhendamist. Et välja tuleks see, milleks kokku tuldi.
Kontroll asja üle ei tohi puududa. Eriti siis kui rajatakse alla 20 ruuduseid ehitisi, mille kohta ehitusseadused ametlikku ehitusjärelvalvet ei nõua.
Brigaad oma tööst rõõmu tundmas. Perepukk peab vastu ja õigustab oma nime täiega.
Teele!
Meie jahialadel on nüüd neli pukki rohkem. Viienda jagu juppe jäi ülegi veel. Üks tubli töö on jälle tehtud ja jahipidamine muutub sellest üha mugavamaks ja ohutumaks.
Aga nagu ikka toimub iga talgupäeva lõpus ka korralik pidu. Kui seal keegi end korralikult sitikaks tõmbab ja jalgu alla võtta ei suuda, ei juhtu sellest midagi. See käib asja juurde ja küll sõbrad vajadusel aitavad.
Nüüdseks on asjad nii kaugel, et jäänud on vaid võsaraiumise talgud. Kõik need meie seltsi liikmed, kes pole mitte kummaski eelmises ürituses osalenud, peavad nüüd aitama võssakasvanud metsasihte lahti raiuda. Loomulikult ei keelata osaleda kõigil teistel entusiastlikel tegelastel.
Ikka selleks, et suurel jahihooajal oleks lihtsam ja tabamused täpsemad.
Selle päeva muljeid jagasid Kristel ja Viivika. Suurem osa pilte on Kristelilt, oma abi andsid ka Arne, Henri ja Maanus.
KAUNIST SUVE JÄTKU JA KOKKU SAAME TAAS VÕSATALGUL!
