Head Vana Aasta Lõppu Kärla jahimeestelt!

Kuna sel aastal Saaremaal kõiki hunte kätte ei saadud, siis siinkohal koos aastalõpumeeleoludega soovitusi Venemaalt, kuidas huntidest lahti saada.

Vanusepiirangut ei ole, võib terve perega vaadata.

Jahiseaduse eelnõu liigub riigikokku

Väljavõtted keskkonnaministeeriumi pressiteatest 27. detsembril 2012: Valitsus kiitis heaks uue jahiseaduse eelnõu
 

Eelnõu kohaselt praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Väikeulukite tekitatava kahju ennetamiseks on uue seaduse järgi maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata.

Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Sellega luuakse eeldused sisulistel kokkulepetel põhineva jahindustegevuse korraldamiseks jahipiirkonnas.

Uluksõraliste küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud.
Jahindusnõukogusse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja.

Muudetakse keskkonnatasude seadust, kuna jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas.

Riigikogus esindab valitsust uue jahiseaduse arutamisel keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Uut jahiseadust on Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud alates 2009. aastast.

Pressiteate täistekst

PÜHADETERVITUS

Kärla Jahimeeste Selts soovib kõigile jahimeestele ja maaomanikele rahulikku jõuluaega ning mõnusat uue aasta ootust! Ulukitele head jõulurahu ja rõõmsaid üllatuste leidmisi söötmisplatsidelt! Head talveund neile, kes seda ainulaadset looduse kingitust nautida saavad!

Praegu mõnusat talveund nautiva konna võttis suve lõpul pildile Arne Saagpakk

Talvisest loomade toitmisest

Martin Rits Jõelähtme valla lehes vahendab Harku valla loodusmehe Val Rajasaare sõnu, mida tuleks talvel loomade toitmisel silmas pidada.

Metsloomi talvel toita pole tegelikult vajadust, sest nad on ilma inimeseta hakkama saanud. Linnaäärsetes kohtades on jahimeeste töö ja lisatoitmine vajalik pigem selleks, et loomi talvisel raskel ajal paigal hoida. Et nad ei jalutaks oma toiduotsingul liiga palju üle maanteede. Kui inimesed tahavad jõulude ajal loomadele süüa viia, siis olekski mõistlik enne kohaliku jahiseltsiga läbi rääkida - millise sõime juurde ja mida viia. Suvalisse kohta söögi mahapanek võib hoopis jama juurde tekitada.

On hulk asju, mida näiteks kitsedele anda ei tohiks. Tsitruselised ja sibulalised on sellised, mis rikuvad haistmist. Kui õunu või tomateid anda, siis need oleks mõistlik jalaga enne lödiks astuda, sest kui need tervena külmuvad, ei saa neist midagi kätte. Heina nad üldiselt ei söö, maiuspalaks on hoopis vaarika-, nõgese- ja angervaksavihad. 

Väga sügava lume korral ei jaksa kitsed endale ka asemeid kraapida. Aga nad ei tohi lumes magada, nagu põder ja siga seda teevad, muidu nad külmetavad end ära. Söödasõime juures olen ise seetõttu lahtikraabitud asemetesse pannud heina, mida nad oma ööbimiskohtades meelsasti pesamaterjalina kasutavad.

Lindude söögimaja tuleks välja panna siis, kui lumi püsivalt maha jääb, ja kevadel ära võtta, kui lumi lõplikult sulab. Linnud satuvad söögimaja asukohast sõltuvusse. Seega hommikul vara, kui valgeks läheb, peab maja olema süüa täis ja õhtul paar tundi enne pimedaks minekut samuti. See on ilmselt kõigile teada, et midagi soolast lindudele panna ei tohi. Neil on nii väike kere, et kui nad saavad soolast toitu, ajab see neid rohkem jooma ja kui nad peavad selleks lund sööma, siis see viib nende kehatemperatuuri alla. 

Pildil küll hobuste oksalehtedest "maiustega" toitmine oktoobrikuus, aga loomade söötmine siiski

Lisaks muud juttu, mida metsas tähele panna:

Mis lume tulekuga metsas muutub?

Huvitav on jälgida, kuidas umbes nädala jagu pärast lume mahatulemist on metsas vaikuse aeg - loomad eriti ei liigu, vaid redutavad kuskil varjus. Nad ei julge värskeid jälgi teha enne, kui nende ümbruses hakkab uusi jälgi tekkima. Siis nad mõistavad, et lumi jääbki maha ja tuleb minna suvistest kohtadest sinna, kus talvel lihtsam on. Üritatakse pääseda merele lähemale või sisemaal põllumajandus-mosaiikmaastikult suurematesse metsadesse, kus on vähem lund. Loomad on võrreldes inimesega erakordselt korralikud, nad käivad oma kindlaid radu ja üritavad kinni pidada justkui kokkuleppest meiega. Nii on ka meil vaja püüda nende radu mitte häirida.

Mida raskem on loomadel liikuda, seda vähem nad liiguvad. Paksu lumega ainult nii palju, kui söömiseks vajalik on. Metsloomi on inimasustuse lähedal lihtsam kohata kui kuskil ürglaantes. Ilvesega on selline lugu: seoses sellega, et metskitsede arvukus viimaste raskete talvedega kokku kuivas, tuleb neil selleks, et kitsi kätte saada, palju rohkem ringi liikuda ja seetõttu satuvad nad ka inimesele aina lähemale. Nii jääbki mulje, nagu ilveseid oleks meeletult palju. Tegelikult on nüüd oodata hoopis ilvese arvukuse langust, sest suurkiskja arvukus käib paar aastat saakloomast taga. 

Kuidas on lood talvel loomade tegutsemisjälgedega?

Jälgede tundma õppimiseks on talv kõige parem aeg. Samuti on lume pealt võimalik näha seda, mis puude otsas on toimunud. Orava järel on võimalik käia isegi nii, et loom pole tegelikult maha puu otsast tulnudki, aga prügiriba puude all näitab, kuhu ta on läinud. Praegusel aastaajal käib elu metsas paljuski käbide ümber, sest käbiseemned valmivad talvel. Ühed meie laululinnud - käbilinnud - hakkavad seetõttu ka detsembri lõpus laulma ja territooriumi valima.

Huvitav on ka see, kuidas noored oravad üritavad käbidest seemneid kätte saada. Kuna nad seda veel ei oska, siis on tihti pool seemnetest lume peale laiali lennanud. Ka pähklit ei oska noored oravad pooleks hammustada nagu täiskasvanud. Nad närivad alguses külje pealt väikese augu sisse nagu hiired ja proovivad sedasi. Lõpuks avastavad, et kui pähkel õiget pidi suhu võtta ja õigest kohast vajutada, läheb see krõksti! pooleks. Hiirte näritud pähklid tunneb ära just küljele näritud augu järgi.

Aga jälgimist võib olla ka koduaknast. Mõned meie röövlinnud, kes siin talvituvad, leiavad üles linnusöögimajad ja hakkavad seal juures jahti pidama. Selline asi on inimestele, kes pisilinnukesi talvel toidavad, preemiaks, sest nad saavad jälgida värbkakku või raudkulli. Neid ära ajada oleks kohutav viga, sest neid röövlinde on kümneid kordi vähem kui väikseid värvulisi. Mingit kahju sellest ei sünni, kui nad söövad nädalas keskmiselt kaks-kolm linnukest.

19. detsembril kuulutati välja jahirahu

Jõulueelse nädala kolmapäeval kell 19.30 kuulutati välja jahirahu Eesti metsadesse 24., 25. ja 26. detsembriks. 

Jahirahu väljakuulutamise tseremoonia toimus jahimeeste keskuses Kadriorus.

Foto: Allar Viik

Ka metsloomade jaoks on jõuluaeg rahuaeg, siis õige jahimees ei käi sel ajal metsas jahti pidamas. Jahirahu ajal käivad jahimehed ainult metsloomi toitmas ja jäljevaatlusi tegemas, mõni võtab peregi loodusesse kaasa. Kui jõuluajal ikka kihk kodust välja saada ikka alles on, jäetakse püssid koju. Antakse mõista, et jahimehed on samuti looduse sõbrad ja hoidjad ning selle mõistlikud majandajad. Jahirahu ei ole seaduse nõue, vaid on jahimeeste omavaheline kokkulepe.

Traditsioon meil metsades jahirahu välja kuulutada sai alguse 1993. aastal Viljandimaal Heimtalis, kus Eesti jahimehed esimest korda jahirahu välja kuulutasid.

Meid on märgatud!

Eesti kõige suurema liikmeskonna ja materjaliga jahifoorumist käisid läbi meie meeste jahipildid.

 

Viited lugudeni, millele foorumis vihjatakse:

Tabamus 1

Tabamus 2

Eelmise aasta hooaja kokkuvõte

Vaata, mida kuugeldades veel meie piltide hulgast leiab: Google images

Lossis trofeede näitus!

Loe lisa ka tänasest Saarte Häälest

Jahiteemadel ajakirjanduses

Viimase 6-8 kuu jooksul on jahiteemadel ajakirjanduses üha rohkem juttu olnud, palju ka diskuteerimist. See hea, et üks eluvaldkond saab rohkem kajastust kui seni olnud. Hakkavad kaduma väärarusaamad looduse toimimisest ja reguleerimisest. Erinevate osapoolte argumente kuulatakse ja mõistetakse.

Tänases Saarte Hääles juttu hirvede laamendamisest, millele oma blogiski hiljuti viitasime:

Hirved lõhuvad Saaremaal jälle usinasti silorulle

SH: Haavatud metssiga ründas meest 

Hiiu Leht: Esimene hunt maas

Lisaks paar arvamuslugu:

ML: Jaht ei tähenda tulistamiskirge

Meelis Annus:  "Enamik jahte lõpeb kütitud ulukita ning jahipidamisega kaasnevad kulud on üpris suured. Kui aasta jahikulud jagada saadavate lihakilodega, on selge, et odavam oleks osta poest lihaveisefileed."

Lääne Elu: Miks Läänemaa mees soovib, et hoolimatud kütid ta metsas ei liiguks

Jüri Keskpaik: "Ma et taha, et peaksin tundma oma kodus surmahirmu, kui metsas on jahimees. Ja kui Sa seisad kütiliinil, püssiots minu maja poole, ning ütled mulle, et Sa austad mind, nii nagu see oli päev enne isadepäeva, kui käisin ära, siis on see jahieetika rikkumine, mitte piiride küsimus."

Meie Maagi kirjutanud mitu jahi-ja metsateemalist juttu, aga neid saab veebis lugeda vaid ostes.

Sekka ka muhedat.

Sauvere hundid

Madis Metsa rajakaamera ette on jäänud hundid, kes käivad söödaplatsilt endale kõhutäidet otsimas. Videol on näha kahte isendit, kuid pole teada, palju neid sealkandis tegelikult ringi liigub.

Jahimehed, kes Sauvere kandis jahti peavad, olge mitmekordselt valvsad! Hetkel on Saare maakonnas avatud neli hundiküttimise luba.

2012. aasta viimane ühisjaht on 15. detsembril

Olemegi jõudnud selle aasta viimase ühisjahini. Koguneme kella 9 paiku. Küttida on jäänud veel 2 põdravasikat. 15.detsembriga on põdrajaht selleks hooajaks läbi.

Loomulikult võib hea õnne korral saagiks võtta hirvepulli, metssea, hundi ja rebase, sest neile ulukitele kestab jaht edasi. Viimaseid on meil rohkesti ja siinkohal võib öelda seda, et rebase nahk on juba talviselt ilus ja kohev.

Abi palub Jõempa küla taluperemees Rein Jaansalu, kelle silorullidele Jõempa ja Kandla küla vahelisel põlluserval on viimasel paaril ööl käinud liiga tegemas hirved. Kel huvi küttida hirvepull, võtku Reinuga ühendust telefonil 52 09 161, temalt saab silorullide asupaiga kohta täpset teavet.

8.detsembri ühisjahil kütiti 2 põdravasikat. Täpse käega kütid olid Taivo Villak ja Neeme Õige.

Jahitrofeena iluasi, ent elusa hirve peas tõhus abivahend silorullide lõhkumisel

Foto: Toivo Vaik

Ilmastaarid tagasi!

Metssigade metsakaamera 7. detsembrist alates taas töös!

Täna öösel sead juba käisid ja jätsid veel oma sülearvuti maha

Koer käis kohal, püherdas ja pani käpa peale

Ja oli ka kahejalgseid tuhnimas

Eelmise öö tegevust saab näha siit:

Ööpäevläbi töötav kaamera on siin: http://pontu.eenet.ee/player/siga.html
Lisa: Looduskalender.ee 
Paremad hetked tagantjärele

EJS-i tegevjuht Viljandis: Koostöö on vajalik

Skeem: jahiseadus.ee

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on uue [jahi]seaduse tulek positiivne. Suur osa praeguse, 2003. aastast kehtiva jahiseaduse reegleid pärineb ajast, mil eraomandit polnud, ning need tekitasid maaomanike ja jahimeeste huvide vahel kunstliku konflikti. «Maa on koondunud rohkem ettevõtjate kätte, inimeste teadlikkus on kasvanud ja jahikultuur edenenud,» nentis ta. 

Loe edasi SIIT

Sakala 29. novembri artiklit vahendas Viljandi Jahimeeste Liit

Samal teemal:

Erametsaliit: jahikorraldus on puudulik, kommentaarid

Maaleht: Jahimeeste kandev idee: tuleb omavahel suhelda

Tähtsaim on õigus omandit kasutada?  Viidatud foorum

Loe ka novembrikuu Sinu Metsast "euroopalikust jahindusest" (lk 18)
Metsaleht: Jahiseaduse eelnõu on täitsa söödav
Maaleht oktoobris: Traditsiooniline jahipidamine on Eestis ilmselt lõpusirgel 
Maaleht: Hiiumaal on jahipidamisega raskusi, paljud maaomanikud on selle keelanud
 

03.09.2012 Pingerohke jahiseaduse eelnõu jõudis avalikkuse ette

24.08.2012 Jahikeeluaktsioon on läbi mõtlemata

Maaleht: Jahipidamise keelualad leiab kaardilt
ERR-i 2011 raadiosaade keskkonnaministriga

Jahiseadus.ee

KJS-i blogi 05.10.2012: Aidaku jahijumalanna meil sellest kaardist aru saada

Saarlane.ee valmistub suureks hundijahiks

Saaremaa jahimehed kavandavad suurt hundijahti niipea kui viimaste päevade pea katkematu lumesadu lõpeb ja üles õnnestub võtta selged hundijäljed.

"Lumesadu tuleb hundijahile kahtlemata kasuks, sest jäljed saab kergemini tuvastada, kuid kuna viimastel päevadel ja öödel on kogu aeg lund sadanud, siis pole õnnestunud selgeid jälgi üles võtta," lausus Saarte Jahimeeste Seltsi tegevdirektor Ilmo Torn portaalile saarlane.ee "Hoiaks kasvõi kaks ööd ilma ja ei sajaks, õnnestuks suurem hundijaht ilmselt korraldada. Aga lumi on kiusanud ja katab jäljed kiiresti kinni."

Ilmo Torni sõnul saab suurjaht teoks kohe, kui kuskilt on avastatud selged hundijäljed. "Ega siis enam oodata ei saa, jahimehed aetakse kiiresti kokku, sest hundid liiguvad väga kiiresti. Ööga jõuab hunt kuni 50 kilomeetrit ringi liikuda ja seepärast on jahimeeste kiire kokkuajamine ka vajalik," selgitas Ilmo Torn. Tema sõnul on viimasel ajal hundijälgi avastatud Mustjala kandist.

Sealsamas tekitasid segadust ja kuulujutu hundikarja liikumisest hulgaliselt leitud jäljed, mis osutusid hiljem koerade omaks. Seda enam, et hundid reeglina karjakaupa ei liigu.

Ilmo Torni sõnul ei oska jahimehed hinnata palju võib Saare maakonnas hunte ringi joosta. "Ega väga palju ei tohiks neid siiski olla. Ma arvan, et jutud huntide rohkusest on tulnud pigem sellest, et hundid on hästi liikuvad ja ühte isendit on võibolla nähtud mitmes erinevas kohas. See on tekitanud ka väärarusaama, et tegu on erinevate huntidega ja neid on hästi palju," rääkis Ilmo Torn.

2012 jahindusaastal on Saare maakonnas lubatud küttida 5 hunti.

Oliver Rand Saarlane.ee 05-12-2012

Ühisjaht 8. detsembril

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 8. detsembril kell 9. Kel luba taskus või loaomanikuga koos nimekiri koostatud, võib eelnevalt hiilida-varitseda põdravasikat, hirvepulli, metssiga ja hunti.

2013 Jahikultuuri aasta

Eesti Jahimeeste Seltsis püütakse varasemast enam rõhuda sellele, et jahimeeste koostegevus on muu hulgas ka osa meie ajaloopärandist ja kultuurist. Et lisaks loomade tagaajamisele on jahil ka oma sisu ja kommetega juurdunud tegevused. Tegevused, mis päranduvad nö isalt pojale. Pole eriti palju teisi elualasid, mille kohta ei pea tonnide viisi õpetavaid raamatuid trükkima. Seepärast, et jahitegevusi õpitakse üldjuhul külg-külje kõrval. Tavasid, eetilisi hoiakuid ja pärandit edasi kandes. Eriti just vanematelt noortele.

/---/ Koos ajakirja Eesti Jahimees toimetusega on EJS-l aastal 2013 muuhulgas plaanis käsitleda ka jahinduslikku sõnavara, mis väikerahval on suhteliselt kasin. Jätkub jahinduslike teadmiste levitamine nii meedias kui koolituste abil. Oluline on jahipidamise väärikas läbiviimine, kus omal kohal on euroopalikud jahitraditsioonid ja kombestik /---/.

Loe lisa EJS-i kodulehelt: Kultuurne jahimees on see, kellel on austus looduse vastu 

Kärla jahimeeste hulgas on tavad ja eetika aastaid olnud omal kohal, äsja aastaseks saanud blogi püüab samamoodi jahinduse olulisust ja loodusesse lugupidamist süstida nii endi uustulnukate kui ka siinsete lugejate hulgas.

ÜHISJAHT 1. DETSEMBRIL.

Tasapisi hakkab meie sügisene jahihooaeg lõpupoole saama. 30. novembrini võib meil küttida veel vaid ühe põdralehma. Kes jahile läheb, võtku eelnevalt ühendust Ülo Metsmaaga tel 52 51 486, et põdralehma küttimiseks kokku leppida. Jahiluba on tema käes.

Põdrapullid on kõik kütitud! 15. detsembrini kütime veel põdravasikaid. Tänase seisuga on vasikaid järel neli.

Ka hirvelehmade ja -vasikate jaht on lõpusirgel. Neid saab küttida novembrikuu lõpuni. Hirvepulle jahime jaanuari lõpuni.

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 1. detsembril kella 9 paiku. Hommikul võib soovi korral hiilida, ent siis vaid põdravasikat, hirvepulli, metssiga ja hunti.

Laupäevase ühisjahi täpse käega kütt oli Aarne Mesila, kelle saagiks langes üsna kopsakas metskult. Et Aarne võtab jahipidamist väga tõsiselt, näitab asjaolu, et pühapäeva varahommikul küttis Aarne ära meie selle aasta viimase põdrapulli. Selle põdra lihast valmistatud vorsti osaliseks saavad kõik, kes 24. novembri ühisjahis osalesid.

Risto Paiste mobiilifoto

ÜHISJAHT 24.NOVEMBRIL

Järgmiseks ajujahiks koguneme 24.11. kell 10.00. Varahommikul lubatud hiilimisjaht. Täiendav info Aarne Mesilalt 51 49 110.

No sina oled fotograaf, tean küll...

Foto: Kristjan Teär

Hea koostöö jaht

Järjekordne hea näide jahimeeste ja maaomanike koostööst.

Põlva Jahiselts kutsus maaomanikud ühisjahile 

Hiilimis-varitsusjaht 18.11

18.nov kell 7.00 - 10.00 ühine hiilimis-varitsusjaht. Täiendav info Toivolt 51 41 137.

Jahipäevad on erineva õnnega. Kord on nii, kord naa.

Moto homseks hiilimisjahiks: "Igas hetkes peitub head ja halba, seal kus lõpeb, seal ka algab tee..."

Tänane saagijagamine: kilu jätkus kõigile.

Foto: Toivo Vaik 

Naistejaht Hiiumaal

Saaremaal kaks aastat tagasi Laimjala ja Muhu jahiseltside algatatud üritus Jahis ainult naised sai selle aasta 3. novembril jätku Hiiumaal.



Meenutuseks ka samal teemal Eesti lugude sarjast: Jahis ainult naised 2011
Lisaks 2010. aasta muljed SIIN

TEA kirjastuse looduseraamatud.

Head metsa- ja loodusesõbrad!

TEA Kirjastusel on juba järgmisel nädala ilmumas raamat, mis kindlasti pälvib kõigi loodusesõprade hea tähelepanu - Eesti looduse taskuentsüklopeedia.

Selles on tutvustatud 600 Eesti levinuimat taime-, looma- ja seeneliiki. Igat liiki kirjeldatakse raamatus lihtsalt ja haaravalt, nimetatud on tema olulisimad tunnused ja silmapaistvaimad iseärasused. Uue raamatu abil on hea tundma õppida tavalisi Eesti taimi, loomi ja seeni, keda kus tahes Eesti paigas kõige tõenäolisemalt kohata võite. Illustreeritud on see enam kui 1000 foto ja joonistustega. Kõvas köites, 640 lk, värvitrükis.

Pakume teile uut taskuentsüklopeediat hinnaga 24 €. (Tavahind on 30 €).

Teatmeteos on väärtuslik kingitus tubli kolleegi premeerimiseks või iseendale. Hulgiostjatele (alates 20 eks) teeme lisaallahindluse.

Küljendatud lehekülgi saab juba sirvida:

https://kirjastus.tea.ee/est/Tootekataloog/Ettetellimine/?productID=23755651

Poodidest saab veel küsida meie teise loodusraamatu Loomade ja lindude märgid & jäljed viimaseid eksemplare. Seda saab sirvida järgmise lingi abil:

https://kirjastus.tea.ee/est/teatop10/?productID=23755625.

Novembri lõpus on ilmumas veel üks loomaraamat - Loomariigi illustreeritud entsüklopeedia.

Lisaks pildimaterjalile annab see skeemide ja kaartide abil teavet liikide päritolu, sugulussidemete, tõuomaduste, toitumisharjumuste jpm kohta. Pildid on varustatud eesti-, ladina- ja ingliskeelse nimetusega. Tavahind saab olema 35 €, selle kirjaga pakume raamatut hinnaga 27.90.

Ja et loodusesõprade hulgas on ka üksjagu mehi, siis pakun lisaks tuntud saatejuhi Karl Martin Sinijärve koostatud muheda jutuga Poissmehe kokaraamatut

hinnaga 7.90 (tavahind 9.90). Tõeline mehelt-mehele nõuannetekogu! Raamat on äsja ilmunud.

Tellides teatage palun postiaadress, tellija nimi ja telefon, vajadusel ka maksja, kui see erineb saajast. Arve saadame meilitsi.

Tellitud kaubad toimetavad lisakuluta kohale meie müügiesindajad.

Pakutud hinnad kehtivad vaid sellele kirjale vastates.

Soojade sügisetervitustega,

Ingrit Toomtalu

Järgmine Metsapeatuse saade Saaremaa koertest

Metsapeatuse episoodist 9 ERR-i lehel: Kui Eestil oleks oma rahvuskoer, siis selleks oleks kindlasti siinmail aretatud eesti hagijas. Eesti hagijas on muutunud tõeliseks harulduseks, sest terves maailmas on vaid tuhatkond tõupaberitega koera. Vaatame, mis tõugu koertega käivad Saaremaa jahimehed metsas.

Pilt jahifoorumist (ei ole saarlased)

Saate teises osas räägitakse vereta jahist ehk siis fotoaparaadiga loomade tabamisest.

Saadet näeb ETV ekraanil 17. novembril kell 9.30 (neile, kes sel ajal jahil - kordussaade 23.11. kell 15.00 või saab saadet vaadata veidi hiljem internetist ERR-i arhiivilehel)

Vt lisa:
Eesti hagijate koduleht
Eesti hagijas FB-s

Eesti hagijas kennelliidus, kirjeldus

11.11.12: Kärla jahimeeste blogi aastane!

Aasta tagasi maagilisel kuupäeval, 11.11.11, sai loodud blogi, mis on mõeldud eelkõige meie enda jahimeestele informatsiooni jagamiseks ja jahiretkede ning ka mineviku meenutamiseks. Kuna blogi on avalik, saavad sellega tutuvuda ka kõik teised loodus- ja jahihuvilised. 
Esimesel päeval sai postitatud 5 artiklit ja ühes neis kuulutati ka huntidele kadu:

Esimene lugu oli väljavõte oma valla lehest: Kärla jahimeeste tegemistest

Aasta jooksul on valmis treitud 154 artiklit ja veebilehele on klikatud üle 17,5 tuhande korra. Päeva lugemisrekord pärineb selle aasta 24. septembrist, mil lehte külastati 471 korda. Siis avaldasime lood sügisese jahihooaja edukast algusest, mil uhkeid hirvepulle kütiti. Kindlasti külastati septembris 2012 lehte ka seepärast tihedalt, et avaldasime infot järgmiste ühisjahtide toimumise kohta.

Oktoobrist 2012 ehk siis jahihooaja tippajal lehe loetavuse kuurekord - 2442 vaatamist.

Aasta kõige loetavam lugu oli sellest, kuidas Kärla vallas Paevere külas asuva suvemaja omanik Toomas Kasemaa hirve hulkuvate koerte eest päästis. Aga suure hulga lugejaid on saanud ka lugu jahimeeste Teärte dünastiast ja autojuhte hoiatav lugu Sõitkem ettevaatlikult.

Statistikamootor näitab et meie blogi külastatakse ka teiste riikide serverite kaudu. Juba üleilmselt kuulus Ernest Hemingway on öelnud, et igas maailma sadamas on tingimata üks eestlane olemas. Kas tõesti on jahihuvilisi praegu nii palju Eestist eemal, et isegi Araabia kõrbetes meie kodulehte loetakse? Selline elektrooniline statsistika ometi on! Soomest oleme saanud tagasisidet, et seal on meie jahilood igati oodatud.

	Lehekülje vaatamisi
Estonia	15908
Russia	475
Finland	437
United States	307
Germany	123
Ukraine	41
Sweden	39
United Arab Emirates	30
United Kingdom	26
Norway	21

Aitäh kõigile, et infot, pilte ja elamusi blogiga jagate ning meie lugusid ikka loete! Püüame kõik koos ka edaspidi jahimeeste lippu kõrgel hoida!

Blogi administraator.

JÄRGMINE ÜHISJAHT 17. NOVEMBRIL.

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 17. novembril kell 10.00. Hilisem kellaaeg sellepärast, et viimase aja jahid näitavad seda, et meie jahimeeste produktiivsus on suurem hiilimisjahil. Seega paneme järgmise ühisjahi pearõhu hiilimisjahile.
NB! kellel endal jahiluba taskus pole, siis palume grupeeruda nendega, kellel luba olemas ja sel juhul tuleb koostada ka väiksema jahiseltskonna nimekiri! Ajujahi nimekirja koostame kogunemisel.

Hiilimisjahist laseme hirvelehma ja hirvevasikat ning põdravasikat. Pulle ja põdralehma laseme ainult ajujahist!

Loomulikult on lubatud lasta piiramatul arvul metssigu ja neli hunti.

Kui tulla tagasi tänase (10.11) jahipäeva juurde, siis võib kokkuvõtteks öelda, et ulukeid on meil piisavalt. Millegipärast läks neid seekord ajudest hulgi tagasi. Kui neist kasvõi pooled oleks kütitud, siis poleks meil metsa sel hooajal vist enam asja olnud. Kuid mine tea, mille jaoks see hea on. Küllap jahijumalanna DIANA juba teab, miks ta nii lasi sündida. Ilmselt selleks, et meil neid toredaid ja nalju täis ühisjahi päevi veel hooaja lõpuni jätkuks.

Täna olid täpse käega kütid Janis Niit (põdralehm) ja Martin Saar (noor põdrapull).

Rein Maimann ja Martin Saar olid hommikusel hiilimisjahil Laasmaa soos. Rein: "Tagaotsas olid kaks pulli, hirv ja põder. Hirv oli isegi lähemal, loom oli ilus, aga sarveharusid vaid kümme. Seega pidime talle veel kasvamisaega andma."
Noorele jahimehele Martinile oli seekordne jahikogemus aga eriline: kütitud sai elu esimene põder. Rein kommenteeris asja nii: "Poiss oli laskmisel kindlakäeline. Loom sai hea tabamuse, astus edasi vaid mõned sammud ja kukkus. Küsisin peale lasku: Näita kätt? Näitaski ja mis seal salata, nüüd kui asi tehtud, värises käsi üsna nähtavalt. Värises pool tundi hiljemgi veel."

Martin Saar oma esimese kütitud põdraga

Foto: Kristjan Teär

Saaremaal taas üks hunt vähem

Täna, 10.11.12, õnnestus Karja jahipiirkonnast küttida vanem isane hunt.
Õnnelik kütt on Arvo Ojaperv.

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=238

Midagi kalameestele

Kuna meil jahimeeste hulgas on palju ka kalamehi, siis ka neile midagi:

Lühem versioon klipist siin, kust saab kommentaaride kaudu lisainfot: Salmon Fishing

Jarko Jaadla on teinud teisigi filme kalastamisest: Juutuubis JJ kanal

Artikleid jahiteemadel

Viimastel päevadel on jahiteema ajakirjanduses taas kuum. Teemad seinast-seina... Valik mõningatest artiklitest:

Jahilkäik Kärus: Jahikirg ajas põllumehed metsa
Koera esimesed põdrajahid: Põdrajaht ja seajaht, verejälg
Pärnu Postimees soovitab nõrganärvilistel mitte vaadata: Matkajad leidsid metsatee äärest põdra
Läänemaal kired lõkkel? Jaht käib otse sülelapse kõrval?
Ridala vallas peeti jahti eramaal teadmatusest: Jahikeeludokument kadus keskkonnaametis
Noore jahimehe tähelepanekud jahilkäikudest: Jahil tehakse liiga palju möödalaske (28)
Hunditeemast seekord kiretult: Hundijahist nii ja teisiti (1)
Kopratüütuse teemal: Töökus toob koprale kaela jahimehed (12)
EJS esimees metsa jagamisest: Küllap me mahume metsa ära... (17)
Kas ühisomand viib ajalukku? Ulukikahjud on otseselt seotud jahiõigusega (35)
Ja üks vanem lugu lisaks: Jahimees, kelle jaoks laskmine polegi oluline

Sibul hoiab ka jahimehe tervist?

Sibulaga proovitud. Peale seda, kui lasteaiaealisele lapsele sai pandud poolik sibul magamistuppa ja seda pidevalt uuega asendatud, on sel tatine nina minevik. Mõned nädalad juba, eks näis, kas gripihooajal ka mõjub.

Info pooleks lõigatud sibula kasulikkusest leidsin siit: Sibula kasulikkusest ja ohtudest

Kas uskuda või mitte? Proovida ju võib, enne ühisjahti tuleb tervist hoida.

JÄRGMINE ÜHISJAHT 10. NOVEMBRIL

10. novembril koguneme kell 8.30. Jätkuvalt on jõus luba enne seda kellaaega hiilida-varitseda põtra, hirve, metssiga, hunti.

Eelmine jaht 3. novembril läks täie eest. Osavateks küttideks olid Taivo Villak (noor hirvepull), Janis Niit (juba sarved maha ajanud põdrapull) ja Madis Mets (trofeepull). Madise lastud loom, mis oli eriti suure kuju ja kaaluga, kütiti kaugelt raba tagant ja looma väljatoomisega nägi jahiseltskond vaeva üle kahe tunni. Oli hetki, kus pulli tõmbav ATV vajas ise meeste jõudu, et rabas uuesti nõrgale pinnasele saada. Osa teekonnast oli nii raske, et isegi masin aidata ei suutnud. Siis päästis vaid meeste ihuramm ja põder liikus edasi tollhaaval. Üleni porised ATV ning mudased ja väsinud, ent rassimisest rõõmsad jahimehed jäid lõpuks peale. Kuna ka ilm jahti soosis, jäid kõik saagirikka päevaga rahule.

Paar hetke sellest toredast päevast:

Energiat juurde ammutav Peep Kuus lõunapausil. Kas võileival on hirve, põdra, metssea või hoopis kaubandusmaailmast tarnitud vorst, jääb vaatajale äraarvamiseks.

Foto: Arne Saagpakk

Madis Mets enda kütitud hiigelpõdraga. Milline rassimine järgneval paaril tunnil ees ootab, ei osanud pildistamise hetkel veel keegi ennustada.

Neeme Õige mobiilifoto

Valik loodusfilme

Vahelduseks üks huvitav video putukajahist, mis on veidi ootamatu lõpuga.

Aga muidu soovitame vaadata filme väikekiskjatest. Õppefilmid tutvustavad maalise eluviisiga väikekiskjaid ja nende tegevusjälgi. Väikekiskjad (rebane, mäger, kährik, tuhkur, kivinugis ja metsnugis, kärp ja nirk) on kiskjaliste seltsi kuuluvad koerlaste ja kärplaste sugukonna imetajad.

Filme väikekiskjatest vaata SIIT 

Kui aega, tasub taas vaadata ka Rein Marani filmi Varjuelu

Vahel avatakse ka väikekiskjate nahkade kokkuost.

Jahimeeste naljad

Eks nali ja omavaheline nöök ning lõõpimine käi ikka jahimeeste tegevuse juurde. Ega muidu seda jahiõnne juurde teki. Vahel tulebki üksteist jahijuttude ja -anekdootidega nöögata. Ikka mõnusa meeleolu loomiseks.

Kärla jahimeeste blogi naljanurk saab ka vaikselt täiendust, ikka hea meeleolu loomiseks: JAHILOOD
 

Meenutuseks hea lugu veebruarikuust me enda jahiseltskonnast: Jänesesabadest ja hobusesarvedest

Kui kellelgi hea anekdoot või tõsine jahijutt varuks, saatke meilegi lugemiseks ja üles riputamiseks.

Näiteid maaomanike ja jahimeeste heast koostööst

Virumaa Teataja reportaaž: Rikkalik jahisaak - kaks põtra ja metssiga

Mõtlemiskoht: Kas oleks mõistlik vahetevahel ka meil maaomanikke ühisjahti kaasata? Nad näeksid, mis jahil täpsemalt toimub ja millised kahjustuste tekitajad jahi käigus ellimineeritakse. Sellelt pildilt on näha, kuidas Gert Aavasalu saagiks langes Sauvere kandi põldude ja heinamaade "hirm".

Alar Aavasalu mobiilifoto

Loe lisaks Jõelähtme valla teatajast: Kuidas Kostivere naised põdra ajujahil käisid
ja Kostivere jahimeeste pöördumisest maaomanike poole 

Hiidlastelt uus jahiraamat

Üle mere naabritelt ilmus raamat Punahirv Hiiumaal. Üsna paks - 120 lk ja sisaldab palju pilte hirvedest nende saarele asustamisaegadest kuni tänapäevani.

Raamat müügil veebipoodides: Apollo ja Rahva Raamat

ÜHISJAHT 3. NOVEMBRIL

Eelmine ühisjaht oli väga edukas, kütiti 3 põtra. Ilma tegid meie seltsi "vanad kalad". Kaks põtra küttis Ülo Metsmaa ja ühe Endel Pank. Esimene lumi oli paljud meie kütid koju ehmatanud ja jahis osales vaid 16 kütti-ajajat. Selle hooaja parim päev igatahes!

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 3.novembril kell 8.30. Kellel vastavad jahiload taskus, saavad varajastel hommikutundidel hiilida-varitseda. Reeglid samad, mis eelmistelgi kordadel.
Edukat jahihooaja jätku!

Ülo: "Oli küll pisut kaugel, ent hakkas juba tasapisi metsa poole astuma."

Ei Ülo käsi väärata,  seda said nooremadki jahimehed tõdeda.

Endel: "Uskumatu, aga näed, tuligi just minu ette!"

Endel kurtis hiljaaegu, et ei mäletagi enam, millal oli ajujahis põhjust pauku teha.

Neeme Õige mobiilifotod

Talv tulekul

Kust need lumepilved nii äkki ilmusid?

Paigale tardunud sokust tegi pildi Kristjan Teär

Mitu haru on?

Madis Metsa unistus ühest korralikust trofeest.

PILTE MEIE AJALOOST

Hiljaaegu meie seltsi liikmeks astunud Urmas Trei isa Jüri Trei oli meile aastakümneid hea sõber ja jahikaaslane. Jüri lahkus sel aastal igavestele jahimaadele.
Urmas leidis oma isa piltide hulgast selliseid, mida meie blogissegi üles riputada tasub. Selleks, et keegi ometi ei arvaks, et Kärla Jahimeeste Seltsi ajalugu on sama pikk kui blogi oma. Tegelikult on praegune Kärla selts koos oma eelkäija Kärla jahisektsioonigaga juba kuuekümne aastane.

Head jahimehed! Kui kellelgi on kodus pilte, millel on jäädvustatud hetki meie jahimeeste tegevusest eelmisel sajandil, siis palun need anda niikauaks blogija kätte kuni need digitaalseks saavad. Blogija annab siinkohal sõna, et kõik pildid saavad omanikule tagastatud.

Pilte Urmas Trei fotokogust:

Jüri Trei oma kütitud põdraga

Tollane sektsiooni esimees Ülo Metsmaa asetab täpse käega kütile kuuseoksa rinda

Puhkepaus.

Jalust niidetud

Jahikirg pole võõras ka kalameestele. Näide sellest, kuidas liigne julgus sugeda saab. 

Kirjelduse järgi jalust niidetud mehed said vaid kergelt viga ja kala pääses minema.

Jahimehe argipäev

Selleks, et metslooma näha ja tabada, peab metsas käima kümneid kordi, kohapeal passima õiget aega, mil kohalik seakari metsast välja tuleb ja suurt kannatust, et välja ilmunud looma uurida ja sihtimisulatusse oodata. Jälgede otsimine ja lugemine on samuti omaette teadus. Lisaks on vaja metsas hoida söötmisplatsi värskena, et niimoodi loomi hoida põllumaadest eemal. Kassi-hiire mäng võib vahel kesta kuid. Nurjunud jahiretki on kaugelt rohkem, kui õnnestunuid.

Siinkohal üks veebiavarustest leitud video (ei ole meie jahimeeste poolt filmitud), kuidas jahimeeste majakeses kannatlikult loomade tulemist oodatakse.

Nõrganärvilistel ei soovita vaadata!

AJUJAHT 29.10

Järgmiseks ajujahiks koguneme 27.10 kell 9.00 oma tavalisse kogunemispaika. Kel luba taskus, võib eelvevalt hiilida-varitseda. Ei ole ülearune meelde tuletada, et ohutus on üle kõige!

Nagu siil udus...

Foto: Kristjan Teär

HETKI JAHIRETKEDELT

Mõnusad fotod on need, mida jahimehed küttimise kõrvalt jäädvustavad. Need on kordumatud hetked, sest ükski uluk ei jää selles samas paigas pildile just sellisena nagu seekord. Sama on ka jahimeestega. Kes pilte hoolega vaatab, tabab ehk ära selle, millises meeleolus jahimehed sel hetkel on. Kas peetakse aru, ollakse mures või rõõmustatakse. Või võetakse einet vabas looduses ja ehk vesteldakse selle juures jahimehejuttegi. Järgnevalt pakumegi mõnusaid hetki jahilkäikudelt.
 

 Siitsaadik ja mitte üks samm rohkem!

Tundub, et elevandipoeg on hirvede kannul. Ei, siiski heinarull!

Heledaks päevitunud uudishimulik kitsepreili.

Oleks loodus kasukale mõne täpi asetanud, oleksin nähtamatu...

 

Sool on metsas kallis kraam..

No siia need neetud kured oma nokka küll pista ei julge!

Kehakinnitus enne karmi tööd

Kui sul omal liha pole, siis ühisjahist seda ka lantima ei tulda! Pea meeles, ühisjaht - see on lõbuasi!

Neil vennikestel tundub hirvevorst võileival olevat...

Fotod: Arne Saagpakk

SAUVERE PÕLDUDE HIRM TABATUD

Ajujahiga on alati nii, et võitja on see, kellel õnne rohkem. Olgu seda siis ajajal, kütil või ulukil. Ajajal on õnn näha ilusat looma või saada metsast trofeena kaasa leidsarv. Küti õnn seisneb õige uluki täpses tabamises, uluki õnn seisneb selles kui tema meeled suudavad ajajaid ja kütte üle kavaldada. Kõik oleneb sellest, kelle poolel on sel saatuslikul hetkel jahijumalanna Diana.

Viimases ühisjahis soosis jahijumalanna Gert Aavasalu, kes tabas täpse lasuga üht viimaste aegade suurimat metskulti, kes meie maadel kütitud. Tõsi, kihv ei ole küll medalivääriline, ent küllap võivad Sauvere kandi põllupidajad nüüd veidi kergemini hingata. Selline kult hoiab üsna suurt piirkonda oma kontrolli all. Tema on "peremees".

Kui peremees otsustab õhtuhämaruses tulla põldu oma seategusid tegema, siis võib arvata, mis hommikuks selle sama koha peal on. Igatahes saagist ei ole mõtet peale peremehe külaskäiku enam unistadagi. 
Ehk annab Diana kuni uue peremehe tekkimiseni selle kandi põllupidajatele veidi hõlpu.

Täpne kütt Gert Aavasalu jahisaagiga.

Ajaja jahiõnn - Sander Heinla oma "kolmeharulisega"

Fotod: Kristjan Teär

AJUJAHT 20.10

Meie eelmine jahipäev läks korda. Ilm oli päikseline ja meestel jahimehejutud kaasas. Täpse käega kütt oli Argo Saagpakk, kelle laskudest langesid kaks metssiga ja punahirv. 

Pilte sellest edukast päevast saatis blogile Arne Saagpakk.

Argo Saagpakk oma saagiga

"Küll on peale metsas seiklemist isu hea!" 
Pildil Endel Pank, Bert Aavasalu ja Ülo Metsmaa

Need ei ole kärbseseened. 
Pildil on jahimeeste päikseline lõunatund.

Hei, aidake saak metsast välja tirida!

Täpne lask, arvab Kaido Teär.

Järgmine ajujaht toimub 20.10. Seekord koguneme Kärla tanklasse kell 8.30. Kindlasti hiilime ja varitseme varahommikul eelnevalt põtra-hirve-metssiga-hunti. Reeglid samad, mis eelmisel korral. Hiilimise ja varitsemise eelduseks on jahiloa omamine või nimekirjaga varitsusjaht juhul kui endal luba ei ole ja sõpradega koos minnakse.

Ei saa jätta mainimata, et ohutusnõuded mitte üheks sekundiks kellegi peast ei kaoks. Et kütti ei haaraks jahikirg niivõrd, et unustatakse ära, kus jahikaaslane asub. 

Ja ka hommikul kodust minnes kohe punane vest selga, ehkki üksikult kütilt individuaalsel jahipidamisel seda nõutud ei ole. Me lihtsalt ei tea kui lähedal võib meile olla mõni teine kütt, kes samuti selles paigas jahti peab.

Meie ESMANE eesmärk ei ole mitte küttida võimalikult palju ulukeid, vaid see, et kõik jahimehed õhtul ilusasti tervelt oma pere juurde jõuaks!

AJUJAHT 13.10

Koguneme ajujahiks 13.10. kell 8. Kel luba taskus võib eelnevalt pidada põtradele-hirvedele-metssigadele hiilimisjahti. Ka hunti võib lasta. Juhime vaid tähelepanu asjaolule, et meie reeglid pullide sarvede kohta kehtivad ka hiilimisjahil. Kui ei oska hinnata, jäägu laskmata. Kui hirve-põtra on valida, siis eelistada küttimisel järelkasvu ehk vasikaid.

Tehke Maimanni kui oskate! Selleks tuleb vaid korraga kolm ulukit maha sirutada!

 Foto: Kristjan Teär

HIRVEJAHT JÄTKUB

Hirvejaht kestab. Pulle võib küttida kuni jaanuari lõpuni. Siiski tasub nendega olla ettevaatlik, sest hirvejahil võib sattuda ka sellisesse olukorda nagu sellelt videolt näha on:

Edu kõigile  trofeejahtijatele!

Mida vaja teada puukidest?

Parim puukidest hoidumise viis on igal õhtul enese ja seljast võetavate riiete ülevaatus.

Puugihammustuste vältimiseks kasuta katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse. Kanna heledaid riideid, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui neid, kes veel ringi ronivad. Lastel kontrolli kõrvataguseid.

Puuk peab olema nahas olnud vähemalt 24 tundi, et haigustekitaja leviks ka inimesele. 

Väga rohket ja detailiderikast puugiga ja selle haigustega seotud infot leiab Puugiblogist

Lisainfo: puuk.ee
Putukauurija: puuke on järjest rohkem

Kuidas eemaldada puuki?
Borrelioos.ee
Terevisioon 2011 septembris

PÕDRAKÄRBES - JAHIMEESTE JA SEENELISTE NUHTLUS

http://anastasia.ee/foorum/index.php/topic,735.0.html

Oleme kuulnud viisidest, kuidas põdrakärbseid endast eemale peletada. Avaldame neid siinkohal ja kui kellelgi on veel teada nippe, siis palume need saata blogi administraatorile. Anname ka teistele teada, kuidas sellest metsades olevast nuhtlusest pääseda.

Mõningaid näiteid:

Jahimees: "Kütiliinil olles tundsin, kuidas põdrakärbes riiete all mööda selgroogu allapoole liikus. Polnud võimalik temast otsekohe lahti saada, sest ajus tulid koerad haukudes minu suunas, st uluk oli liikvel. Jälgisin küll pingsalt metsa, ent tundsin, kuidas kärbes juba kannikate vahele pugema hakkas. Viimases hädas pungitasin peeru välja, lootuses, et ehk aitab. Ja oh imet! Peale puuksutamist tundsin, kuidas kärbes kiiresti ülessepoole liikuma hakkas. Sekunditega jõudis ta kraevahelt kaela peale ja siis oli ta juba minu näppude vahel."

Seeneline: "Kõige suuremaks nuhtluseks pean põdrakärbseid, kes augusti lõpust kuni öökülmadeni metsas viibijaid kimbutavad. Apteekides on müügil mitut sorti putukapeletajaid, mis peaksid sääsed, puugid ja põdrakärbsed eemale hoidma. Kord läksime seenele kogu perega, isegi ämm oli kaasas. Ei aidanud see peletaja midagi, määrisime seda endale paksult peale, ent  põdrakärbsed ronisid ikka ikka igale poole. Ainult ämm keeldus seda haisvat ollust endale peale panemast. Metsas tiirutades sain aru, et nii kui olin sattunud ämma lähedale, siis kadusid kõik putukad kuhugi ja sain rahulikult seeni korjata. Ämma kaugenedes tulid nad minu peale tagasi. Põikasin tasahilju naisele lähemale ja sosisasin talle, et mingu korraks oma ema kõrvale ja vaadaku, kas putukad eemalduvad. Natukese aja pärast vaatas naine naeretades minu poole ja näitas ülestõstetud pöialt. Sellepärast siis ämm end mädida ei tahtnudki! Nii me siis tema järel käies oma seenekorvid täitsimegi. See muidugi torises, et ega me ilma temata poleks metsast seenepojukestki leidnud. Oli lausa uhke selle üle. Ja ega me talle tõde rääkinudki!"

Teine jahimees: "Puistan riiete vahele ja taskupõhjadesse veidi küüslaugusoola. Ka juustesse natuke. Tundub, et on abiks."