31.10.12

Hiidlastelt uus jahiraamat

Üle mere naabritelt ilmus raamat Punahirv Hiiumaal. Üsna paks - 120 lk ja sisaldab palju pilte hirvedest nende saarele asustamisaegadest kuni tänapäevani.


Raamat müügil veebipoodides: Apollo ja Rahva Raamat





29.10.12

ÜHISJAHT 3. NOVEMBRIL

Eelmine ühisjaht oli väga edukas, kütiti 3 põtra. Ilma tegid meie seltsi "vanad kalad". Kaks põtra küttis Ülo Metsmaa ja ühe Endel Pank. Esimene lumi oli paljud meie kütid koju ehmatanud ja jahis osales vaid 16 kütti-ajajat. Selle hooaja parim päev igatahes!

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 3.novembril kell 8.30. Kellel vastavad jahiload taskus, saavad varajastel hommikutundidel hiilida-varitseda. Reeglid samad, mis eelmistelgi kordadel.
Edukat jahihooaja jätku!


Ülo: "Oli küll pisut kaugel, ent hakkas juba tasapisi metsa poole astuma."
Ei Ülo käsi väärata,  seda said nooremadki jahimehed tõdeda.

Endel: "Uskumatu, aga näed, tuligi just minu ette!"
Endel kurtis hiljaaegu, et ei mäletagi enam, millal oli ajujahis põhjust pauku teha.
Neeme Õige mobiilifotod

Talv tulekul

Kust need lumepilved nii äkki ilmusid?

Paigale tardunud sokust tegi pildi Kristjan Teär

27.10.12

26.10.12

PILTE MEIE AJALOOST

Hiljaaegu meie seltsi liikmeks astunud Urmas Trei isa Jüri Trei oli meile aastakümneid hea sõber ja jahikaaslane. Jüri lahkus sel aastal igavestele jahimaadele.
Urmas leidis oma isa piltide hulgast selliseid, mida meie blogissegi üles riputada tasub. Selleks, et keegi ometi ei arvaks, et Kärla Jahimeeste Seltsi ajalugu on sama pikk kui blogi oma. Tegelikult on praegune Kärla selts koos oma eelkäija Kärla jahisektsioonigaga juba kuuekümne aastane.

Head jahimehed! Kui kellelgi on kodus pilte, millel on jäädvustatud hetki meie jahimeeste tegevusest eelmisel sajandil, siis palun need anda niikauaks blogija kätte kuni need digitaalseks saavad. Blogija annab siinkohal sõna, et kõik pildid saavad omanikule tagastatud.

Pilte Urmas Trei fotokogust:

Jüri Trei oma kütitud põdraga

Tollane sektsiooni esimees Ülo Metsmaa asetab täpse käega kütile kuuseoksa rinda

Puhkepaus.


23.10.12

Jalust niidetud

Jahikirg pole võõras ka kalameestele. Näide sellest, kuidas liigne julgus sugeda saab. 


Kirjelduse järgi jalust niidetud mehed said vaid kergelt viga ja kala pääses minema.

22.10.12

Jahimehe argipäev

Selleks, et metslooma näha ja tabada, peab metsas käima kümneid kordi, kohapeal passima õiget aega, mil kohalik seakari metsast välja tuleb ja suurt kannatust, et välja ilmunud looma uurida ja sihtimisulatusse oodata. Jälgede otsimine ja lugemine on samuti omaette teadus. Lisaks on vaja metsas hoida söötmisplatsi värskena, et niimoodi loomi hoida põllumaadest eemal. Kassi-hiire mäng võib vahel kesta kuid. Nurjunud jahiretki on kaugelt rohkem, kui õnnestunuid.

Siinkohal üks veebiavarustest leitud video (ei ole meie jahimeeste poolt filmitud), kuidas jahimeeste majakeses kannatlikult loomade tulemist oodatakse.



Nõrganärvilistel ei soovita vaadata!


21.10.12

AJUJAHT 29.10

Järgmiseks ajujahiks koguneme 27.10 kell 9.00 oma tavalisse kogunemispaika. Kel luba taskus, võib eelvevalt hiilida-varitseda. Ei ole ülearune meelde tuletada, et ohutus on üle kõige!


Nagu siil udus...
Foto: Kristjan Teär

HETKI JAHIRETKEDELT

Mõnusad fotod on need, mida jahimehed küttimise kõrvalt jäädvustavad. Need on kordumatud hetked, sest ükski uluk ei jää selles samas paigas pildile just sellisena nagu seekord. Sama on ka jahimeestega. Kes pilte hoolega vaatab, tabab ehk ära selle, millises meeleolus jahimehed sel hetkel on. Kas peetakse aru, ollakse mures või rõõmustatakse. Või võetakse einet vabas looduses ja ehk vesteldakse selle juures jahimehejuttegi. Järgnevalt pakumegi mõnusaid hetki jahilkäikudelt.
 
 Siitsaadik ja mitte üks samm rohkem!

Tundub, et elevandipoeg on hirvede kannul. Ei, siiski heinarull!

Heledaks päevitunud uudishimulik kitsepreili.

Oleks loodus kasukale mõne täpi asetanud, oleksin nähtamatu...

Sool on metsas kallis kraam..

No siia need neetud kured oma nokka küll pista ei julge!

Kehakinnitus enne karmi tööd

Kui sul omal liha pole, siis ühisjahist seda ka lantima ei tulda! Pea meeles, ühisjaht - see on lõbuasi!

Neil vennikestel tundub hirvevorst võileival olevat...
Fotod: Arne Saagpakk

SAUVERE PÕLDUDE HIRM TABATUD

Ajujahiga on alati nii, et võitja on see, kellel õnne rohkem. Olgu seda siis ajajal, kütil või ulukil. Ajajal on õnn näha ilusat looma või saada metsast trofeena kaasa leidsarv. Küti õnn seisneb õige uluki täpses tabamises, uluki õnn seisneb selles kui tema meeled suudavad ajajaid ja kütte üle kavaldada. Kõik oleneb sellest, kelle poolel on sel saatuslikul hetkel jahijumalanna Diana.

Viimases ühisjahis soosis jahijumalanna Gert Aavasalu, kes tabas täpse lasuga üht viimaste aegade suurimat metskulti, kes meie maadel kütitud. Tõsi, kihv ei ole küll medalivääriline, ent küllap võivad Sauvere kandi põllupidajad nüüd veidi kergemini hingata. Selline kult hoiab üsna suurt piirkonda oma kontrolli all. Tema on "peremees".

Kui peremees otsustab õhtuhämaruses tulla põldu oma seategusid tegema, siis võib arvata, mis hommikuks selle sama koha peal on. Igatahes saagist ei ole mõtet peale peremehe külaskäiku enam unistadagi. 
Ehk annab Diana kuni uue peremehe tekkimiseni selle kandi põllupidajatele veidi hõlpu.


Täpne kütt Gert Aavasalu jahisaagiga.

Ajaja jahiõnn - Sander Heinla oma "kolmeharulisega"
Fotod: Kristjan Teär

14.10.12

AJUJAHT 20.10

Meie eelmine jahipäev läks korda. Ilm oli päikseline ja meestel jahimehejutud kaasas. Täpse käega kütt oli Argo Saagpakk, kelle laskudest langesid kaks metssiga ja punahirv. 

Pilte sellest edukast päevast saatis blogile Arne Saagpakk.


Argo Saagpakk oma saagiga

"Küll on peale metsas seiklemist isu hea!" 
Pildil Endel Pank, Bert Aavasalu ja Ülo Metsmaa

Need ei ole kärbseseened. 
Pildil on jahimeeste päikseline lõunatund.

Hei, aidake saak metsast välja tirida!

Täpne lask, arvab Kaido Teär.

Järgmine ajujaht toimub 20.10. Seekord koguneme Kärla tanklasse kell 8.30. Kindlasti hiilime ja varitseme varahommikul eelnevalt põtra-hirve-metssiga-hunti. Reeglid samad, mis eelmisel korral. Hiilimise ja varitsemise eelduseks on jahiloa omamine või nimekirjaga varitsusjaht juhul kui endal luba ei ole ja sõpradega koos minnakse.

Ei saa jätta mainimata, et ohutusnõuded mitte üheks sekundiks kellegi peast ei kaoks. Et kütti ei haaraks jahikirg niivõrd, et unustatakse ära, kus jahikaaslane asub. 

Ja ka hommikul kodust minnes kohe punane vest selga, ehkki üksikult kütilt individuaalsel jahipidamisel seda nõutud ei ole. Me lihtsalt ei tea kui lähedal võib meile olla mõni teine kütt, kes samuti selles paigas jahti peab.


Meie ESMANE eesmärk ei ole mitte küttida võimalikult palju ulukeid, vaid see, et kõik jahimehed õhtul ilusasti tervelt oma pere juurde jõuaks!

10.10.12

AJUJAHT 13.10

Koguneme ajujahiks 13.10. kell 8. Kel luba taskus võib eelnevalt pidada põtradele-hirvedele-metssigadele hiilimisjahti. Ka hunti võib lasta. Juhime vaid tähelepanu asjaolule, et meie reeglid pullide sarvede kohta kehtivad ka hiilimisjahil. Kui ei oska hinnata, jäägu laskmata. Kui hirve-põtra on valida, siis eelistada küttimisel järelkasvu ehk vasikaid.

Tehke Maimanni kui oskate! Selleks tuleb vaid korraga kolm ulukit maha sirutada!

 Foto: Kristjan Teär


9.10.12

HIRVEJAHT JÄTKUB

Hirvejaht kestab. Pulle võib küttida kuni jaanuari lõpuni. Siiski tasub nendega olla ettevaatlik, sest hirvejahil võib sattuda ka sellisesse olukorda nagu sellelt videolt näha on:



Edu kõigile  trofeejahtijatele!


8.10.12

Mida vaja teada puukidest?

Parim puukidest hoidumise viis on igal õhtul enese ja seljast võetavate riiete ülevaatus.

Puugihammustuste vältimiseks kasuta katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse. Kanna heledaid riideid, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui neid, kes veel ringi ronivad. Lastel kontrolli kõrvataguseid.

Puuk peab olema nahas olnud vähemalt 24 tundi, et haigustekitaja leviks ka inimesele. 


Väga rohket ja detailiderikast puugiga ja selle haigustega seotud infot leiab Puugiblogist

Lisainfo: puuk.ee
Putukauurija: puuke on järjest rohkem
Kuidas eemaldada puuki?
Borrelioos.ee
Terevisioon 2011 septembris

7.10.12

PÕDRAKÄRBES - JAHIMEESTE JA SEENELISTE NUHTLUS





Oleme kuulnud viisidest, kuidas põdrakärbseid endast eemale peletada. Avaldame neid siinkohal ja kui kellelgi on veel teada nippe, siis palume need saata blogi administraatorile. Anname ka teistele teada, kuidas sellest metsades olevast nuhtlusest pääseda.

Mõningaid näiteid:

Jahimees: "Kütiliinil olles tundsin, kuidas põdrakärbes riiete all mööda selgroogu allapoole liikus. Polnud võimalik temast otsekohe lahti saada, sest ajus tulid koerad haukudes minu suunas, st uluk oli liikvel. Jälgisin küll pingsalt metsa, ent tundsin, kuidas kärbes juba kannikate vahele pugema hakkas. Viimases hädas pungitasin peeru välja, lootuses, et ehk aitab. Ja oh imet! Peale puuksutamist tundsin, kuidas kärbes kiiresti ülessepoole liikuma hakkas. Sekunditega jõudis ta kraevahelt kaela peale ja siis oli ta juba minu näppude vahel."

Seeneline: "Kõige suuremaks nuhtluseks pean põdrakärbseid, kes augusti lõpust kuni öökülmadeni metsas viibijaid kimbutavad. Apteekides on müügil mitut sorti putukapeletajaid, mis peaksid sääsed, puugid ja põdrakärbsed eemale hoidma. Kord läksime seenele kogu perega, isegi ämm oli kaasas. Ei aidanud see peletaja midagi, määrisime seda endale paksult peale, ent  põdrakärbsed ronisid ikka ikka igale poole. Ainult ämm keeldus seda haisvat ollust endale peale panemast. Metsas tiirutades sain aru, et nii kui olin sattunud ämma lähedale, siis kadusid kõik putukad kuhugi ja sain rahulikult seeni korjata. Ämma kaugenedes tulid nad minu peale tagasi. Põikasin tasahilju naisele lähemale ja sosisasin talle, et mingu korraks oma ema kõrvale ja vaadaku, kas putukad eemalduvad. Natukese aja pärast vaatas naine naeretades minu poole ja näitas ülestõstetud pöialt. Sellepärast siis ämm end mädida ei tahtnudki! Nii me siis tema järel käies oma seenekorvid täitsimegi. See muidugi torises, et ega me ilma temata poleks metsast seenepojukestki leidnud. Oli lausa uhke selle üle. Ja ega me talle tõde rääkinudki!"

Teine jahimees: "Puistan riiete vahele ja taskupõhjadesse veidi küüslaugusoola. Ka juustesse natuke. Tundub, et on abiks." 

6.10.12

MEIE JAHINAINE

Täna sai meie seltsi täieõiguslikuks liikmeks jahinaine Kerli Mägi. Enda sõnul on Kerli koos isa Tiit Mägiga jahil käinud juba seitsmendast eluaastast alates. Aastaid on ta osalenud seltsi ajujahtidel ajajana. Kerlit tõmbab loodus, ulukid ja jahipidamine. Suurt sõprust peab ta jahikoertega.
Kerli läbis käesoleval aastal jahimehe koolituse, andis ära eksamid ja sooritas lasketiirus esimest korda suuruluki laskekatse. Seega on Kerli täieõiguslik jahimees(naine). Ta sobib igati meie maskuliinsesse seltskonda. Soovime talle edu!
 

Neeme Õige mobiilifoto

5.10.12

AIDAKU DIANA MEIL KA LOODUSES SELLEST SOTTI SAADA!

Erametsaliidu jahipidamist keelustava aktsiooniga liitunud maaomanikud on jahipidamise keelanud meie jahipiirkonnas nendel aladel:



PDF-ina, kus ei paista kõikide ülejäänud kruntide piirid, on kaardist suht vähe kasu, aga midagi ikka näitab. Siinkohal lisaks viide maa-ameti kaardile, millega võrdlemisel võib abi olla: veebikaart meie kandis

Maaomanikele vaid niipalju, et ainult sellest kaardist jahimeeste peletamiseks ei piisa. Märgitud maa-ala peab olema ka looduses tähistatud. Ei saa eeldada, et jahimees GPS-kaardi ostab ja sellega ka mööda metsi käima hakkab.

Kuidas aga loomadele selgeks teha, kus on igasugu alade piirid - looduskaitsealadest kuni eramaade omanike "kaitsealadeni"? Kärlal aga arvatavasti saadakse hakkama nii nagu enne. Maaomanikud ja jahimehed on meil ikka läbi aegade hästi läbi saanud.

Meie jahipiirkond

Lisainfo SJS lehelt: Jahikeelualad

3.10.12

NAHKA VÕTSID SA JA NAHKA VÕTSIN MA ...

Kui palju  jahilkäikudest lõpevad selliselt, nagu pildilt näha? Seda teavad vaid need jahimehed, kellele ulukihoole ja küttimine on osaks igapäevaelust. Jahijumalanna Diana armastab mehi, kes loodusele ka ise midagi annavad. Andres Lillemäe (vasakul) ja Aarne Mesila on sellega aastakümneid tegelenud. Tänutäheks tubli saak.

 
Neeme Õige mobiilifoto