Hirvejaht põrgulikus tuisus

Laupäevane jaht oli midagi erilist, sellist pole ammu olnud. Tore rassimine! Kogunemisele oli kohale tulnud 23 inimest ehk meie küttide ja ajuskäijate eliit. Tore teada, et ei ilm ega ka muud tegurid jahti mõjuta kui inimene on parajasti ülejäänud kohustustest vaba. 

Kuna tuisune ilm näitas algust juba varahommikul, otsustati rivistuseks koguneda majja. Mis varjus, see varjus ...

'

Foto: Toivo Vaik

Ega päev hõlpu toonud. Küttimise ülesandeks olid medalisarvedega või meie keeles äbarikud hirvepullid. Ka metssead muidugi. Järele oli jäänud küttimise peenhäälestus, sest kohustuse täitmisest oli puudu vaid kaks pulli. Seega kõik lehmad-vasikad ja perspektiivsed tõupullid olid välistatud. Aga nemad end just näitama kippusidki!

Vaatamata rajuilmale, olid külla tulnud keskkonnainspektorid. Alles hiljaaegu arutasime, et justkui oleks meid sel hooajal unustatud.

Seekordne kontroll oli põhjalikum kui varasemad. Lisaks kõigi jahipaberite ettenäitamisele vaadati üle ka relvaga jahil olijad, nende relvad ja see, kuidas meil peale kütiliinilt äratulemist nii jahi- kui relvaseadust täidetakse. Resümee sai selline, et meil on kord majas. Aitäh keskkonnaametile, oli hea teada, et meie igahommikused loengud jahiohutusest tühja ei ole läinud!

Fotod: Kristel Hani

Hommikupoolik läks tühja küttimise mõttes. Loomi küll oli, kuid mitte sobivaid. Karida külas jooksis ajust Toivo ja Urmase vahelt korraga läbi kolm küttimisnõuetele vastavat noorpulli, kuid veel enne kui aju oli alanud ja kütid lõplikult oma positsioonidele jõudnud. Seega olid relvadki alles laadimata. Aga  ka ulukitel peab õnne olema, mitte ainult küttidel.

Lõuna peetud ja siis alles läks lahti tõeline tuisumöll. Keset kõige paksemat lumelendu tegi päeva ainsa saaklooma Rain Mesila.

Rain: "Korraks ta piigid ikka lume seest paistsid ..."

Foto: Toivo Vaik

Hea teada, et ka nii keerulisel päeval saagita ei jäänud. Eriline tänu aga neile, kes suutsid ajus sumbata ja veel alati õiges kohas metsast välja tulla. Olukorras, kus nähtavus põõsaste vahel oli hetketi alla paari meetri!

Nüüd on olukord selline, et sel hooajal on kütitud 110 punahirve. Kohustus on aga 111! See viimane pull tuleb ka metsast ära tuua! Aga teadaolevalt on kohustus miinimum ja üle võib küttida ning me ei kavatse ainult ühe isendi pärast metsa minna. Järgmine saagirohke hirvepulli ja metsseajaht toimub 6. veebruaril  kogunemisega kell 9. Ootame kõiki, kes saavad tulla!

Kes teab, mis ilmaga nädala sees kõik veel juhtuda võib. Igaks juhuks alustas Olav Etverk ühe metssea väljaõpetamist lumetõrje tarbeks. Loodame, et loom töö nädalaga ka selgeks saab.

Foto Olav Etverki rajakaamerast

KOHTUME JAHIL!

Peamiseks tööks osutus põtrade loendus, aga ka hirvesaaki tuli...

Nii vähe kui meil metsades põtru on, oli mingi ports neid teadmata aje sunnil ühte kanti kogunema pannud ja esimestes ajudes oli raadiojaamades kuulda vaid hoiatusi, et siin või sealpool otsas on nähtud põtru kütiliini poole kulgemas. Mitmel jahimehel oli teises ajus võimalus imetleda toredat põdralehma kaksikute vasikatega, kes kõik rahulikult kütiliini ees jalutasid ja jahimehi põõsaste vahelt uudishimulikult piidlesid. Pereema jäi isegi jahimehe laskesektoris teed ületades seisma justkui teades, et keegi tema maist keha saagiks enam teha ei ihalda. Elamus igatahes!

Päev saagi mõttes just hiilgeaegade registrisse ei lähe, ent samas ei langenud ka kõige nadimate päevade tabelisse. Saagiks sai kaks hirvevasikat, kes kasvult oma ilmaletoojatele suurt enam alla ei jää. Õnneks läks, sest kogenud kütid Tiit Mägi ja Arne Saagpakk oskasid karja hulgast õiged loomad välja selekteerida ja saak sai just selline nagu kavandatud.

Et kaaslased tavaliselt uurivad, kuidas saagi saamine õnnestus, siis andis Tiit seekord lakoonilise vastuse, et noh tulid teised sealt metsast ...

Foto: Kerli Mägi

Arnele "lendas" otse peale kolmene kari, kes pani jooksuga üle mitme meetri kõrguse killustikuhunniku ja sealt lennu pealt mees ühe alla võttiski 

Foto: Kristel Hani

Hiljem katsetati veel paaris kohas, kuid tundus, et hooaja esimeste jahipäevadega võrreldes pea poole võrra kokku kuivanud jahiseltskonna jaoks arvas Diana saagi piisava olevat. Aga jahimehed on juba kord sellised: rahule jäädakse alati, olgu päev, milline tahes.

Nüüd on jäänud tõesti küttida viimased hirved ja siis võib hooajale joone alla tõmmata. Selleks koguneme 30. jaanuaril kell 9. Küttimiseks on metssead ja hirvepullid. Hommikust hiilimisjahti me sel hooajal enam ei harrasta. Kel sarvepaar veel koju viimata, olgu kindlasti kohal! Ja ega see lumi siis nüüd nii sügav ka pole!

KOHTUME JAHIL!

Loodusesõber leiab ringi vaadates ikka midagi ilusat. Olgu selleks kasvõi paksu lume alla mattunud ja oma koormat hoolega kandev kadakataimeke.

Foto: Kristel Hani

Ja veel. Tänapäeval käib kõikjal elukestev õpe ja ümberkvalifitseerumine. Mõned pildilolijatest on meie head koostööpartnerid Järvamaalt. Eelmisel jahikorral nad siit sarvi kaasa ei saanud, selle tõttu mindi kodukandis sujuvalt üle jänesejahile. Igatahes on tulemus aukartustäratav. Foto saatis Rene Järvmägi (pildil koeraga).

Jahipäev algas veidi teisiti

Seekordne päev sai alguse kogu seltskonna ühisele pildile panemisega. Hea tunde tekitas see, et kavandatud konserviannetus Toidupangale sai teoks. Siit algas üks meie uutest traditsioonidest ja kindel, mis kindel, et nüüdsest läheb igal hooajal ühe uluki lihast tehtud toodang heategevuseks. 

Hommik, mis algas heategevusega. Pildil paremal seisab auto kõrval Sirli Kundrats Toidupangast.

Saadetis läheb teele ...

Fotod: Kristel Hani

Aga jahipäev tõotas tulla põnev. Kohal olid meie sõbrad mandrimaalt, kellel kaasas töökad jahikoerad. Päev oli eriline veel selle poolest, et ammu pole saanud jahti pidada pakase ja paksu lumega. Ometi läks päev korda ja tulemus oli suurepärane. Saagiks sai viis hirve.

Tublid kütid olid Kristiina Maria Lõoke, Taivo Villak, Tiit Kuus, Alar Aavasalu ja Timo Jõeäär. Viimane viis endaga jahipäevalt mälestuseks kaasa medalihõngulise sarvepaari. Aga vaatame, mis sellest päevast pildimasinatesse jäi.

Kristiina on endale kütina juba varem nime teinud. Seekordne siis kinnituseks.

Foto: Alar Aavasalu

Kui esimese aju saak oli platsile toodud, sai ka Taivo koos saagiga pildile.

Foto: Toivo Vaik

Alar oskab olla õigel ajas õiges kohas. Lisaks veel muidugi kindel käsi ja selge silm.

Foto: Kristiina Maria Lõoke

Enne aju: Saaks juba jooksma! Seekord peletame kogu hirvekarja metsast välja!

Peale aju: Täitsa läbi võttis, puhka vennas!

Fotod: Toivo Vaik

Tiitki tegutses metsas nii kiiresti, et teda tabas fotosilm alles jahiplatsil päevalõpu toimetamiste juures.

Timo lähedal oli karges talveilmas tunda medalilõhna.

Fotod: Neeme Õige

Mida rohkem olud muutuvad, seda enam saab selgeks tõsiasi, et Olavi massin on meil võrratu abiline. Ole vaid mees ja laadi koorem peale!

Tiit Mägi arvates võiksid mehed end veidi kiiremini liigutada. Muidu kulub kogu kaasa võetud kohv enne lõunapausi saabumist ära.

Fotod: Toivo Vaik

Meie poolt tänud PRIAle ja Euroliidule selle eest, et järgmisel hooajal ei pea me oma saaki töötlejale üleandmiseks enam õuetingimustes ette valmistama

Foto: Toivo Vaik

Nagu näha, asi käib, arvavad Andres Mürk ja Neeme Sinimeri

Foto: Kristel Hani

Aga ega meil enam pikalt jäänud pole. Oma küttimiskohustusega toimetulemise kohta võib kasutada vanasõna, mis räägib koerast ja tema sabast üle saamisest. Meil on jäänud vaid koera sabakarvade jagu, et töö lõpule viia. Selleks koguneme taas 23. jaanuaril kell 9.

KOHTUME JAHIL!

Kerkib vaatamata "ootamatult" saabunud talvele

See pilt on tehtud täna, mil vaatamata 10 kraadisele pakasele jahilossi ehitusel töö käis. Olgu see innustuseks kõigile tublidele küttidele homseks jahipäevaks. Ikka jahile, ei muud! Teadaolevalt toimub suur koertega jaht, praeguseks on vaprate koerte peremehed teada andnud seitsme koera saabumisest. Seega tuleb põnev päev, varusta end vastavalt ilmale ja ole kohal!

Foto: Jüri Mesila

Hommikul kell 9 on lubanud kohale tulla ka Toidupanga esindajad, et vastu võtta meie seltsi poolt annetatavad hirvelihakonservid. Seoses sellega on kavas teha üks vägev ühispilt!

KOHTUME JAHIL!

Janis päästis päeva ...

 Hirvejahi hooaja lõpu lähenemine näitab oma mitmepalgelisust. Nimelt on üha muutuv valiklaskmine teinud küttimise töö raskemaks. Lisaks sarvede valikule pullide juures on lisandunud veel üks valiku liik - nimelt me väldime tiinete emasloomade küttimist. Nii et kui su peale tormab ikka hirvekari, siis ole mees ja oska sealt tabada tingimustele vastav hirvepull või emasloomaga pea sama suureks kasvanud noorloom. Aga täna sai sellega hakkama Janis Niit, kes tegi ka päeva ainsa saaklooma. Aga vaatamata kesisele saagile olid kõik rõõmsad, sest lisaks hirvedele näitasid end põdrad, metssead, rebased, jänesed ja nugised. Metskitsi liikus hulgi, mõni neist jäi isegi kütiliinile demonstratiivselt seisma justkui teades, et metskitse kohustusega oleme ilusasti juba eelmise aasta sees hakkama saanud. 

Janis rääkis, et ega ta algul kadakatihniku tõttu endale lähenevaid loomi näinudki. Aga Kristel andis raadiojaamas sosinal teada, et tema nägi kuuskete alt läbi Janisele lähenevaid hirvede jalgu. Tundus, nagu oleks olnud emasloom oma järglasega. See teave pani teda asja uurima.

Foto: Kristel Hani

Meil on vaja teha veel kümmekond saaklooma, et asjale punkt panna. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 16. jaanuaril kell 9. Et päev oleks tänasest edukam, on meile oodata külla tublisid jahikoeri koos peremeestega, kõik meie vanad tuttavad. Lootus on, et koerad ajavad ajus hirvekarjad rohkem laiali ja nii on ehk võimalik valiklaskmist ka paremini toimetada.

Hea Kärla jahimees! Mida suurem on osalevate küttide arv, seda tõenäolisem on oma kohustusega maha saada. Viska selleks päevaks nurka kõik oma muud tööd ja tegemised ning ole kohal!

Selle päeva jahti juhib Arne Saagpakk. Kui kellelgi on soovi varahommikul hiilida hirvevasikat või metssiga, siis palume võtta temaga ühendust.

KOHTUME JAHIL!

Esimese jahi kapteniks naine!

Uue aasta esimesele ühisjahile oli kokku tulnud 25 jahilist ja loomulikult lisandus neile Apollo, kes hoolega kõikidest ajudest osa võttis. Aga veel enne kui jahipäeva alustati oli väike segadus. Kui muudel jahipäevadel on neid hulgi, kes jahijuhatajaks tahavad saada, siis sel hommikul millegipärast vaatasid mehed mõtlikult metsa või taeva poole ja ühtegi kuuldavat sooviavaldust ei laekunud. Nii haaraski ripakile jäänud juhtohjad enda kätte Kristel Hani ja korraga oli meil kogu jahiajaloo esimeseks ühisjahi juhatajaks linnalakk. Mida arvate, kuidas läks? Võib rahus nentida, et Eesti naine saab hakkama millega iganes.

Kelle kätte saab dokumendimapp, sellele peab kogu seltskond terve jahipäeva alluma.

Pole just kõige priskem rivi, ent ometi aeti asi ära ja toodi saak koju

Fotod: Toivo Vaik

Jaht iseenesest algas meil nagu ikka, esimene aju kujunes ulukite loenduseks. Hirvi tuli oma paarkümmend ja metskitsi pisut vähem. Kuna seltskond oli nii suur nagu oli ja kütte just igasse punkti ei jagunud, siis oli teadagi, kuidas lugu lõpeb. Ikka sellega, et võitjaks jääb metsloom.

Päeva saagiks langes kaks hirvepulli ja seega on meil ka pisike juubel, ehk maha on saanud sel hooajal 100 hirve. Nüüd pole meil enam pikalt jäänud, et oma kohustusega järjekordselt hakkama saada.

Päris korraliku sarvepaari kütiks sai taas Riivo Nael, kes kuulub nende jahimeeste hulka, kellel on võimalik töö tõttu harva kohal käia, aga igakord saak teha. Teise pulksarvepaari omanikke on kaks: Aarne Mesila ja Tiit Mägi. Jagub kummalegi üks pulk. Meeste sõnul oli pulle metsa ääres mitu, ent ometi paugutasid mõlemad samale pihta. Aga selliselt on varemgi juhtunud, pole siin midagi uut.

Kui veab, siis venitab ehk pronksigi välja ...

Foto: Jaanika Kinks

Kuna pulksarvede omanikud ei soovinud end pildile jäädvustada, siis paneme siinkohal välja ühe teist laadi trofee ja selle omaniku. Nimelt oli sõbraga koos jahil ajajana esimest korda elus Janek Kütt, kellele sai saagiks ajust leitud ilusa välimusega sarvepaar. Ilmselgelt ühe eelmise hooaja jahtimise praak. Kuna ajukoht asus vahetult naabrite piiri ääres, siis tõdes kogu seltskond, et ilmselt on haavatud loom jooksnud meie maale oma lõppu otsima kõrval olevast jahipiirkonnast. Rahustuseks seegi.

Ilus sõnademäng, et noormees nimega Kütt omab ajumehena esimeselt jahiretkelt hirvetrofeed. Kas annab see indu saada ükskord ka ametilt kütiks, seda näitab aeg

Foto: Toivo Vaik

Aga meil on veel mõned uhked ja vähem uhked trofeed metsas jooksmas. Uueks jahiks koguneme 9. jaanuaril ja ikka kell 9. Et vältida järgmise päeva jahijuhataja valimise probleemi, sai paika pandud, et selle päeva jahti juhib Neeme Sinimeri. Kui keegi tunneb endas tungi käia hommikuhämaruses hiilimisjahil, siis teadku, et hiilida on lubatud hirvevasikat ja metssiga ning üritamine peab olema fikseeritud jahinimekirjas.

KOHTUME JAHIL!