Laupäevane jaht andis sellise innustuse, et ka pühapäev läks metssigu taga ajades sama hooga. Mainime kohe ära, et viimasel koerapäeval tuli saagiks juurde veel neli kärssnina, seega jäi nädalavahetuse tulemuseks kaheksa kütitud looma. Seame siia ritta kohe ära ka pühapäevased kütid: Teet Vakrõõm, Tiit Kuus kahe isendiga ja külaline Hannes Viiber.
Kuna viimased jahipäevad on näidanud, et saaki hakkas tulema alles peale supi keetmist, tehti see protseduur ära juba hommikul enne metsa minekut. Koos supipotiga jäi päeva lõpptulemust ootama ka külaliste kaasa toodud tort.
Jagame siinkohal emotsioone läbi Kristeli pilgu. Tema võetud on ka tänased pildid.
Ise me kõike teeme ja nii hästi kui oskame, sedasi sai alguse ka tänane päev...
Luuret oli keeruline teha kuna öösel sadas lund ja tuiskas. Nooremad mehed saadeti uuesti jälgi otsima ja nii leitigi erinevaid paiku, kus tasuks proovida. Lahti läks arutelu, kuhu me saame kütte panna ja kuhu need sigudikud joosta võiks, selline planeerimine... kuula ja imesta! Debatt oli palju etem kui valimisstuudiot kuulates, mehed teavad seda peent värki, ikkagi kogemused.
Proovisime siis erinevaid tukkasid, kus on notsud sees, aga kohe kedagi liikuma ei õnnestunud saada. Meie sigudikud on juba nii kavalad, et oskavad mandrimeeste koerad üle kavaldada.
Õnneks läks korraks Hannese koer kaduma ja peremees sõitis teda otsima. Juhtus aga kuskilt läbi minema, kus oli värsket tõngumist näha. Selle leiu peale lendas Arne kohe peale, kontroll sai tehtud, edasi vilistati ka teised kohale. Kõik teadsid, kuhu minema peab ja mida teha vaja on, seletamiseks aega polnud.
Oli alles sigu, nii suuri kui väikseid ... tublid koerad ajasid selle pundi laiali. Ja kus siis hakkas paukusid käima!
Teet tegi esimese ja ütles, et ei tea, vist ei saanud pihta. Et siga kadus ära. Juhus nii tilluke põrsas olema, et pihta saades ei olnudki teda rohu seest näha. Pärast mahtus ilusasti väiksesse musta segukasti ära. Veel teinegi oli samast pesakonnast, pisike-pisike, Hannese täpse käega sai ka tema saagiks tehtud.
Ja siis meie Top1 laskur Tiit, kui tema lähedal miskit liigub siis see sinna ka jääb. Algul oli mees tagasihoidlik, ei tea kas sai ikka pihta, tuli kõige tihedama koha pealt. Kuna kohe kontrollima ei saanud minna, siis jäi ta kohale. Hea oli, sest Porka käis sigu toomas nagu sahvrist, tuli ühega veel. Apollo oli taustajõud ja hoidis Porkal kõik kenasti ees, et see ei peaks kaugelt toomas käima.
Kui saak maas, tekkis arutelu, et kas aitas Porka Tiitu või hoopis Tiit Porkat. Aga see rohkem jahimeestele omane nali, peaasi, et saak lõpuks maas on.
Traktoriga või ilma. Kui juba Ott tegutseb, võivad teised rahulikult hinge tõmmata.
Selle hooaja viimased vereproovid vormistab Jürgen. Mees, kes igal jahil kohal, vajadusel tormab koos Apolloga mööda tihnikuid ja oskab igas olukorras teistele juhendajaks olla. On kogu hooaja seisnud selle eest, et vajalikud analüüsid õigeks ajaks laborisse jõuavad.
Nüüd on tõesti aeg 2022/23 jahihooaeg kokku tõmmata. Põllumeestele teeb kindlasti rõõmu tõik, et Kärla jahimaadel on 150 hirve ja 120 metssiga vähem.
Tahaks nüüd hakata paremaid tegijaid esile tõstma, aga kui mõelda, keda, siis tekib selline kitsikuse olukord ette. Kõik, kes hooaja jooksul mistahes jahtidest osa võtnud, on oma osa andnud. Kellel oli rohkem jahiõnne, kellel vähem, see sõltub ainult Diana armulikkusest. Või ka sellest, mil viisil keegi enne kodust välja tulemist seda ise endale teinud on.
Ees ootab pidu. Seal saavad siis kõik suuremad tegijad ka esile tõstetud.
KOHTUME HOOAJA LÕPETAMISE PEOL!
.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
.jpg)