Teine ajupäev oli eelmisest tuumikam.

 Blogi jätkab Kärla maade jahisündmuste kajastamist. Huvi meie tegemiste vastu on erakordselt suur, sest nädalaga oleme fikseerinud ligi 5000 vaatamist-lugemist. Ilmselgelt jahiteema kõnetab.

Sel hetkel kui päike asus ilusa päeva algust valgustama, saabus jahimajja esimene kärutäis saaki.

Varahommikusest hiilimisjahist väljusid võitjatena Kristel Hani metskuldi ja Ragnar Kane hirvevasikaga.

Kristeli sõnul nägi ta enda arvates metsseaperet - emist koos põrsastega. Vaatas ja piidles neid, kuni selgus, et põssakarja juures toimetab hoopis vana kult ise. Huvitav kooslus, mida just väga sageli metsas ei kohta. Nii ei pidanud ta seaperet emata jätma ja loodetavasti leiavad nad üksteist taas üles.

Vaatamata karmidele ilmaprognoosidele, mis ennustasid tugevaid tormituuli ja vihmasadusid, läks taevas üha selgemaks. Nii algaski meie esimene aju, milles oli jällegi tegijaks Kristel Hani, kes küttis hirvelehma. Et keegi selle sündmuse jäädvustamisest osa ei võtnud, paneme siiakohta veel ühe looduspildi, mis võetud vahetult peale kajanud lasku.

Edasi sai pisut tühja ka tambitud, mis jahipäev see muidu ikka on! Ajud päris tühjad polnud. Nagu me varem kokku olime leppinud, ei tehta pauku iga uluki peale, keda nähakse. Mingil hetkel tuli raadioeetrisse Madise teade metsas ringi liikuvast lombakast hirvepullist. Vigane uluk kuulub aga  esmajärjekorras küttimisele. Ehkki looma tuli väga pikalt koeraga taga ajada, jäi võitjaks kütt. Hilisemal uurimisel selgus, et tagajalal lahtist haava polnud. Seega ei olnud tegemist jahimeeste varasema praagiga. Luu purunemine võis olla tingitud näiteks isaste omavahelisest rivaalitsemisest. Samas võis loom olla saanud varasemalt löögi mõnelt transpordivahendilt. Igatahes sai ta piinadest päästetud.

Madis Mets pidas selle pika võidujooksu ilusasti vastu ja tegi oma saagi.

Ajajagi võib endale toreda trofee teha kui head õnne on. Ergo Hanni pidi ajust välja tulles vastama kaaslaste aasivale küsimusele, et kuhu sa ülejäänud osa hirvest jätsid?

Nii oligi aeg jõudnud sinnamaani, kus otsustati, et tehakse viimane aju. Ilmajaam oli vihma lubanud pealelõunaks ja et seda võimalikult kaugele lükata, pidasid mehed lõunat tavapärasest pisut hiljem. Ent ega ilmajaam tahtnud ju jänni jääda ja nii hakkasidki taevaluugid pisitasa avanema. Ometi tuli vihmasest ajust kaks saaki: põder ja hirv.

Ei vedanud sel põdralehmal, et ta sattus jooksma just seal kandis, kus passis Urmas Pildre.

Veel üks pauk, kuid see saak kohe maha ei jäänud. Peale lasku teatas Reimo Prants, et maas olevad märgid annavad pihtasaamisest aimu. Tuli võtta paar neljajalgset ajajat appi ja sukelduda tilkuvasse võsastikku. Lõpptulemus pildil.

Pilte tegid Viivika Vakrõõm, Arne Saagpakk, Jürgen Tamm ja Toivo Vaik.

Järgmiseks ajujahiks koguneme 17. oktoobril kell 9.00. Selle päeva jahti juhatab Aarne Mesila. Lubatud varahommikune hiilimisjaht eelneva registreerimisega. Hiilimisest kütime metssigu, hirvesid ja põdralehmi-vasikaid.

KOHTUME JAHIL!

Esimese ajujahi kastanid tõid tulest välja vara ärganud kütid.

 Kogunenud oli paras seltskond. Kokku oli tulnud meie põhituumik, kes ei puudu üheltki ürituselt, olgu need millise suunitlusega tahes. Saabujatele anti teada, et metsast olevat miskit tulemas ja abilisedki teele saadetud. Veidi ootust ja jahipäev algab!

Tekkis väikene ajalõtk, et võtta veel üks hommikukohv või rääkida kaaslastele ära mõni hiljutine eriskummaline jahijuhtum. 

Mõningase ootamise järel ilmus välja ka jahijuhataja Priit Kuus ja võttis rahva päevakäskude ärakuulamiseks rivisse. Miks tema jahile hiljaks jäi, sellest edaspidi.

Järgmine nõupidamine tehti lõunapaiku kui selgus, et ei lähe nii hästi kui loodetud oli. Arutamiseks valiti paik, mis oli tihedalt hirvejälgi täis pikitud. Et ehk mõikab...

Jah nõiu palju tahad, aga kui päev sellisena ette antud, siis tuleb see vastu võtta. Nähtud sai igat masti metsaelanikke: uhkeid põdrapulle, ennasttäis arenevaid sarvi välgutavaid hirvenoormehi, peitu ei pugenud isegi kährikud ja mägrad, kes jahikoertele pisutki elevust pakkusid. Isegi varsti "punasesse raamatusse" jõudev metssiga tegi kusagil koerte ees piuksu. Aga mida metsast ei kostnud, olid matsuga püssipaugud, mida kõik igatsusega ootasid.

Nüüd siis sellest, mille pärast jahijuhataja õigeks ajaks jahilossi ei jõudnud. Nimelt oli ka tema ärganud ajal, mil kuu ja päike positsioone vahetasid. Seega tuli istuda autosse ja minna just sinna kohta!

Priit Kuus on läbi aegade meie üks viljakamaid kütte. Seda tõestas ta ka sel hommikul uuesti.

Samasse kategooriasse kuuluv Taivo Villak oskab alatihti metsast saaki välja võluda. Hea jahitaju sel täpse silma ja käega mehel, nendivad kaaslased.

Nemad meie päeva päästjad olidki. Aga mitmed tunnid mööda metsasihte trampimist andis meestele ja jahikoertele just seda, mida eelolevaks hooajaks vaja on. Iga saavutuse ette peab trenn käima, nii on see koguaeg olnud. Ja nii ka jääb.

Pildid: Jürgen Tamm, Bert Lepik, Urmas Trei ja Toivo Vaik.

Nüüd on aeg rääkida sellest, mis edasi saab. Järgmiseks ajujahiks koguneme 10. oktoobril kell 8.30 jahilossi. Selle päeva jahti juhatab Arne Saagpakk. Lubatud on pidada hommikust hiilimisjahti jahijuhatajaga eelnevalt kokku leppides. Sealt võib küttida metssigu, hirvi ja põdralehmi-vasikaid. Ülejäänud päevakäsud juba hommikusel rivistusel.

KOHTUME JAHIL!

Jahipäevade vahele mahtus ka muud tegevust.

 Ega jahimehed ela ainult meie koostööpartnerite poolt ümber töödeldud ulukitoodetest. Vahetevahel tahaks maitsta ka seda, mida kodus ahjust või pannilt on võimalik välja võluda. Selle tõttu otsustati kaks esimest põtra lihaks teha. Kuna väljaõppinud lihatöötlejad ja head masinad majas endal olemas, saigi lihatalgud välja kuulutatud.

Ette tükeldaja Arne ning hakklihamasinistid Neeme ja Jüri töös. Järgmine vahetus on samuti ootevalmis. Kondistamine käis töötlemisruumis.

Kõige raskem hetk tuli siis kui portsude jagaja tööle pidi hakkama. Vabatahtlikke ei leitud, sest selle ameti tõttu võis suure kriitikalaviini alla sattuda. Sundkorras pandi seda tööd tegema Toivo, kellel  viimasest matemaatikatunnist üksjagu aastakümneid möödunud oli. Aga arvutamist, kaalumist ja mõõtmist siin jätkus. Aega võttis, kuid asja sai.

Aga kõik läks hästi, portsjonid kadusid laualt välgukiirusel ja proteste ei esitatud.

Sel ajal kui teised liha jaotasid, oli Kristel kutsutud põdrapulma fotograafiks. Ta jagas blogilegi paar pilti peo algushetkest. Algul väike meelitussõnum, siis järgnes kutse avavalsile. Mis edasi juhtus, jäi avalikkuse eest varjatuks isikuandmete kaitse seaduse alusel. Lisaks pidi veel ka liiga uudishimulikuks muutunud rivaale eemale peletama.

Pilte tegid Kristel, Arne ja Toivo

KUS MUJAL ME IKKA KOHTUME KUI JAHIMAADEL!

Ka teine hiilimine läks korda. Ajujaht tulekul.

 Eelmisel laupäeval oli meeskond väge täis vaatamata varahommikusele tõusmisele. Pimedus aitab liikuda vaikselt jahipaika, et seal olla enne kui uluk välja ilmub. Üks vana jahimehe tarkusetera ütleb varitsusjahi kohta seda, et ega sina metsas kõndides ulukit üles leia. Kui saaki tahad teha, siis oota kuni loom ise su juurde tuleb.

Pimeduse varjus liigume ka meie oma positsioonidele.

 

Hommikune korraldus oli eelmisega analoogne: kõik metssead ja hirved ning põdrapull mitte üle kahe sarveharuga. Kuna otsustatud oli, et lasta võis vaid ühe põdrapulli, siis oli vaja, et info liiguks välgukiirusel. Nii ka läks.

Päikesetõusu ajal leidis sobiva põdrapulli üles Tiit Kuus.

Pilt Ott Lõugaselt

Teine saagimees oli Neeme Õige hirvevasikaga.

Pilt Tiit Mägilt

Aga omamoodi huvitav nähtus oli see, et meie kokkulepe küttida ainult noort põdrapulli ja hoida alles tõsisemad isendid, oli otsapidi ka metsaelanikele pärale jõudnud. Miks muidu juhtus see, et ilusate sarvedega põdraisandad ei püüagi end jahimeeste eest varjata.

Arne põder, Neeme põder, Janise põder...

Need pildid ja jahimaadel nähtu annab aimu, et metsade uhkus kogub tasapisi jõudu ja on lootus, et põtrade arvukus on tasapisi tõusule pööranud.

AJUJAHID ALGAVAD NÜÜD!

Ajujahiks koguneb meie jahiseltskond 3. oktoobril kell 8.30. Selle päeva jahijuhataja on Priit Kuus. Enne päikesetõusu ärkajatel on luba pidada varahommikust hiilimisjahti, kuid selleks tuleb võtta eelnevat ühendust jahijuhatajaga. Temalt siis ka kõik juhised ja ohutuse tagamise nõuded.

Ajujahti ootavad ärevusega ka kõik meie tublid jahikoerad. Siinkohal pilt ühest eelmise hooaja rõõmuhetkest, kus Madise sõbrad on tänulikkusest miilustamas oma peremehega.

EDUKAT AJUJAHTIDE PERIOODI JA KOHTUME JAHIMAADEL!

Ühisjahid said avapaugu.

Kärla omadel on ühisjaht alanud. Laupäeva hommikul kella viie paiku sai nimekirja 33 hakkajat tegelast, lisaks olid stardivalmis ka mõned verejälgi ajavad koerad. Kuid sel hommikul olid tabamused nii täpsed, et koerte abi vaja ei läinudki. Kuid see ei tähenda seda, et neil hasardist puudu oleks jäänud.

Blogi alustab hooaja kajastamist samamoodi kui eelmistel aegadelgi. Püüame anda edasi jahimeeste reaalset tööd, mis on väga mitmetahuline. Me ei ilusta nende lugude juures midagi ja seetõttu võivad juhuvaatajate jaoks olla häirivaid kaadreid. Me arvestame sellega, et meid jälgivad jahimehed ja jahihuvilised, kes seda elu lähedalt näinud on. 

Asi muudkui areneb. Sellest hooajast on kogu asjaajamine elektrooniline, mingit pabereid mapi vahel kaasas kanda pole vaja. Jahijuhataja Arne Saagpakk on ise ka veel kergelt õppija seisus, aga mida hetk edasi, seda kiiremini asjad liikusid. Suve jooksul oli mõni teinegi unustanud, kuidas end telefonis jahti logida. Aga sõbrad aitavad, pole häda miskit!

Kui hommikused jutud aetud ja päevakäsud selgitatud, algas jahipaikade jagamine. Kogu jahimaa sai jahiohutust silmas pidades küttidega kaetud. Huntlock abiks, et mehed jahipiirkonna kaardilt üksteise asukohti leiaksid. Seega autodesse ja minekut!

Selleks ajaks kui idataevas pilvekõrvade tagant koidikut näitama hakkas, oldi kõik positsioonid sisse võetud.

Ei läinudki pikalt kui saaki vaikselt kogunema hakkas. Pole täpselt teada, kes mis järjekorras end selle päeva kütiks tegi, sest asuti üksteisest kaugel ja paukegi polnud kõikjale kuulda. Aga ega see polegi tähtis, kaaslaste õlalepatsutusi said kõik kodust jahiõnne kaasa toonud mehed.

Reimo Prants oli algul pisut kohmetu, sest nii suurt hirvevasikat tabanud mees polnud kindel, et on ikka vasikaga tegu, mitte noorloomaga. Ent nahal olevad täpid vaid kinnitasid seda.

Et enamus mehi oli oma jahipaigas üksinda, jäid kohapeal pildid tegemata. Nii said need üles võetud jahimajas. Ain Rüütel tegi enda käe valgeks karvaste sarvedega pulkpulliga. Väga õige valik!

Karvaste sarvede saaga jätkus. Oma "pliiatsitega" jõudis järgmisena kohale Taivo Villak. Nii jäidki uhked sarved metsa järgmisteks jahipäevadeks.

Täpse käega Ragnar Kane trehvas seakarja ja jõudis sealt saagiks teha kaks isendit. Üks suur, teine väike, aga metssead ju mõlemad! Sealsamas läks ka vereproovide võtmiseks, et saada kinnitust sellele, et pahad haigused meie loomi ei kollita.

Saaki muudkui lisandus. Peagi saabus abipalve ühest kaugemast metsanurgast, kus hirvelehma oli võtnud meie jahikülaline Jussi Salminen. Juhtus kuidagi nii, et suures väljatirimise tuhinas unus pilt tegemata. Aga kuna mees käib meil külas sageli, siis küllap me ta ükskord ka pildile saame.

Jahijuhataja asus juba päeva kokku võtma, sest väljakuulutatud jahiaja lõpp oli kohe-kohe tulemas kui tuli veel üks saagiteade.

Selle hooaja põdrajahi avas Teet Vakrõõm. Saagiks just selliste sarvedega loom, mis hommikuses jahikäsus kirjas oli. Selgituseks seda, et populatsiooni aregu tarvis ei küti me sel hooajal suurte trofeesarvedega põdraisandaid.

Varahommikuse jahipäeva kokkuvõtteks saab öelda vaid seda, et ühisjahtide hooaja esimest päeva saab igati kordaläinuks lugeda. Neli hirve, kaks metssiga ja põder! Hästi ju! Lisaks tulid veel mõned jahijutud, kus loomi nähti, kuid küttimiseks sobivat hetke ei tulnud. Seda, et keegi oleks paugu teinud ja mööda põrutanud, polnud kuulda. Tänud kõigile, kes varajasi hommikutunde voodis olemiseks ei kasutanud!

Tore on mõelda sellele, et meie vanad traditsioonid jätkuvad. Taas sai teoks see, et vähemalt ühe saaklooma teeb külalisjahimees ja ka vanameeste pink täidab muljetejagamise tunnil oma ülesannet. Eks hooaja jooksul näeb neid hetki veel palju.

Veel üks uus asi vajab ära märkimist. Apollol on sel hooajal ukukite tagaajamisel veel üks ülesanne. Nimelt tuleb tal anda põhjalik väljaõpe oma noorele paarilisele Adolfile.

Väljaõpe mitmel tasandil. Neeme: vaata, Adolf, kui ajujahid algavad, siis on sul vaja taga ajama hakkata teiste hulgas ka sellist ulukit! Jäta meelde.

Selle jahi pilte tegid Kristel, Rain ja Toivo. Veel üheks hiilimiseks koguneme 26.septembril. Kuna jahieelset pikemat jutuajamist pole enam vaja ja päev lüheneb üsna mühinal, siis koguneme kell 5.30.

KOHTUME JAHIL!

Ja läheb lahti...

 Algamas on 2026/27 ühisjahtide hooaeg. Enne veel kui esimene üritus välja kuulutatud saab, mainime ära, kuidas meie jahimeestel individuaaljahil läinud on.

Seni on kütitud 36 hirve, 58 metssiga ja 21 sokku-kitse. Hirvedelt võib aegajalt kuulda juba maskuliinseid möiratusi. Täis lärm tuleb ilmselt peale ilmade mõningat jahenemist. 

Jahimehed on oma fotode saatmisega kuidagi kitsiks läinud, aga paneme siiakohta välja mõned, mida blogil on õnnestunud hankida.

Iga jahimehe süda läheb soojaks kui õnnestub näha meie metsade igipõlist isandat põtra. Arvukus näitab küll mõningat taastumist, ent asurkond on ikka veel liiga väike, et väga tõsist põdrajahti pidada saaks.

Pilt Arne Saagpaku rajakaamerast

Hirvejaht on käinud kuu aega. Milline selle liigi elu ja tervis on, näitab hooaeg. Täpse kütina õnnestus Kaljol teha nii, et leinajaid ei jäänud.

Olav tegi järelkasvus korrektiive.

Raini saak on pull mis pull. Igas mõttes.

Eelmisel nädalal toimus Sigalate tellitud projekti raames droonilennutamisega seajaht Kirikuküla ümbruskonnas olevatel maisipõldudel. Pilt näitas, et metssigadest oleme ohupiirkonnas enamvähem lahti saanud. Labürindiga põllus oli näha vaid emist nelja põrsaga, mujal valitses tühjus. Henri oskas ühe neist siiski ka ära kutsuda.

Pildid Andreselt, Reimolt, Toivolt ja Rainilt.

Olgu need mõned pildid väikeseks innustuseks enne tõsist tööd. Esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks koguneme 19. septembri hommikul kell 5 Jahilossi.

Aarne suutis sõrme sirgeks jätta ehkki laskekaugus oli igati sobiv.

EDUKAT HOOAJA ALGUST!