Jahipäev harjumatus pakases

Pidev jutt kliimasoojenemisest ei pea tükati paika küll. Sellist ootamatut pakast detsembri alguses, mil miinus paarikümne pügala ümbruses tuuritab, pole ammu nähtud. Aga ega see jahimehi ruineerinud, sest nimekirja sai 35 osavõtjat. Igatahes tõotas päev tulla huvitav, sest abiks oli meil tervelt viis jahikoera.

Arvatavalt tuleb soojapuhur töösse rakendada, et lõunapausi saaks erinevalt hommikukohvist ilma talvemütsita pidada.

Seekord oli üheks külaliseks kõigile teatud-tuntud jahindustegelane Andres Lillemäe, kes meie uut maja hoolega takseeris ja igatepidi rahulolu väljendas. Erliselt meeldis talle meie jahekamber.

Fotod: Toivo Vaik

Aga siis päeva juurde. Külalisi oli veel teisigi, sest ulukeid olid tulnud metsast välja ajama meie kauaaegsed Järvamaa koostööpartnerid Rene Järvmägi ja Joel Potman, kelle töökad jahikoerad on meil juba eelmistel hooaegadel endale hirvejahis nime teinud. Samuti leekis koos oma laikadega metsas ringi meie oma mees Aivar Saagpakk ja vajadusel ajas jälgi ka Apollo.

Ei lasknud jahijuhataja Arne Saagpakk mehi pikalt toas kohvitada ja saatis seltskonna õue, et saaks päevakäsud ja jahiohutuse manitsuskõne karges õhus jahilistel kõrvade vahelt läbi lasta. Ohutus üle kõige! See oli viimane lause enne autodesse istumist.

Foto: Kristel Hani

Huvitaval kombel saavad jahikoeradki aru, millise küti ette loomi ajada tasub. Selle päev parim kütt oli Tiit Kuus, kelle laskudest said saagiks punahirve pull ja metssiga.

Foto: Priit Kuus

Looma väljatoomine oli ikka paras pähkel, sest sellesse kohta poleks pääsenud ükski muu masin kui helikopter. Kuna selle ostmine meil esialgu veel päevakorras pole, siis tuli asi ürgajast pärit meetodil ehk inimjõul ära toimetada. Kui blogija oma sammud meeste jälgi mööda laskepaiga poole asutas, siis kohtas ta esimesena tüdrukut, keda nähes asjatundmatu inimene oleks vist päris ära ehmatanud, sest  välja nägi ta tõelise amatsoonina.

Kuna saaklooma väljatirimine kraavitatud lageraielanki mööda oma kolm-nelisada meetrit oli suurt vaeva nõudev töö, siis riputati tühjaks laetud püssid kõik Kristiina Maria Lõokese turjale, et teda hirvepulli sikutamisest säästa...

Alles seejärel hakkas noorendiku poolt kostma parajat ähkimist...

Fotod: Toivo Vaik

Kui lõunapaus peetud, tegi järgmisest ajust saagiks metssea Margus Mäeorg. Ei ole teada, kes selle juhtumi puhul hooletu oli, kuid pilti blogisse sellest toredast hetkest saabunud ei ole. Aga kiitus täpsele kütile saab siinkohal ikka edasi antud!

Selle jahipäeva lõpp oli ilus nagu alguski, sest viimase käesoleva hooaja põdrapulli tegi seltskonnale saagiks Alar Aavasalu. Tore sümmeetiliselt asetsevate kolmeharuliste sarvedega trofee rõõmustaks iga jahimeest.

Foto saatis Alar Aavasalu

Sellega see päev õhtusse saanud oligi. Külmakahjustusi ei saanud mitte keegi, järelikult on meeste varustus tasemel. Aga roosad põsed ja rassimisest saadud kerge kaalulangetus kulus igaühele ära.

Nüüd aga tähelepanu! Põdrahooaeg on lõppemas ja meile on üles jäänud veel vaid ühe põdravasika luba. See on antud selleks nädalaks kõigile meie jahimeestele vabaks küttimiseks. Luba on laetud üles Jahisesse. Kes looma juhtub küttima, siis enne sellega toimetamisele asumist võtab ta ühenduse Arnega, kes loa maha kannab. Peale esmast töötlemist metsas toimetab kütt saagi meie jahimajja jahekappi rippuma. Pakase jätkudes piisab kui see riputatakse töötlemisruumi ja jaheruumi sel juhul tööle panna pole vaja.

Aga ühisjahiga jätkame 11.detsembri hommikul ja koguneme kell 9. Kes soovib hommikul hiilida, paneb end jahijuhataja juures nimekirja.

KOHTUME JAHIL!

Sarviliste päev

Talve ootuses on hirved juba karjadesse kogunenud. Sarvekandjad omaette, emad-lapsed teisale. Ajujahis hakkabki nüüd nii olema, et kelle peale satud, sealt saaki tuleb. Siiski nähti paaril korral ka hirvelehma ja vasikat ning kord isegi kolmelist sarvedeta põdrakarja. Paari metskitse ja ikka veel uhkelt sarvi kandvat sokkugi näidati. Aga saagi mõttes oli hirvepulli päev. 

Täpse käega hirvekütid olid seekord Arne Saagpakk ja Neeme Õige. Mõlemale tasuks korralik trofee.

Arne: Tulid kahekesi koos paraja vilega ja see, kes naha augustamisest pääses, kandis veel uhkemaid sarvi!

Õnnelik kütt Neeme: uue püssi esimene saak!

Fotod: Kristel Hani

Kari kütte: just sinna ta kukkus ja nüüd on aeg nuputada, kuidas saak välja tassida.

Foto: Arne Saagpakk

Sellega siis seekordne saagipäev oma loojangusse jõudis. Aga arvestades jahil osalejate arvu, võib saagiga rahul olla. Loomulikult võiks alati rohkem olla, kuid sel päeval oli jahijumalanna just nii lahke kui oli.

Nüüd palume järgnevat teadet lugeda väga tähelepanelikult! 4.detsembril on tulemas suur koertega jaht ja koeri-jahimehi ootame nii meilt kui ka mandrimaalt. Seoses sellega ei tee me hommikust hiilimisjahti Hallivälja ümbruses ja Ahi taga. Need paigad kammime läbi koertega! Eks toimetame päeva jooksul mujalgi, kus hommikul kütid liikunud pole, aga need kaks siis kindlasti!

Suureks jahiks koguneme nagu ikka kell 9. Seekord vajame suuremat hulka kütte ja kellel vähegi võimalik, palume jahile tulla. 

Kes hiilima soovib minna, siis teadmiseks veel, et nimekirja koostab Arne Saagpakk. Hiilimisest samad loomad, mis eelmiselgi korral.

Ja loo lõpetuseks: ajad on muutunud meile soodsas suunas. See päkapiku poolt akna tagant tehtud foto näitab, kuidas me sel talvel ja edaspidigi oma jahipäevi lõpetame. Kuum kohv, päeva muljed ja analüüs, plaanid järgmiseks jahiks ja muidugi lõpmata hulk jahijutte... Seda kõike seinal oleva soojapuhuri mõnusa sahina saatel.

Päkapikku mängis Kristel Hani

KOHTUME SUUREL KOERTEGA JAHIL!

Iga jahipäev on omamoodi mõnus...

Laupäeval kogunes ühisjahiks taas meie seltskonna tuumik. Ehkki parematel päevadel on hommikuti jahilisi rivis olnud kaks korda rohkem kui nüüd, ometi oldi väge täis ja kiputi metsa. Nii inimesed kui jahikoerad.

Mingi omapärane sümbioos: koos päevase valge aja kahanemisega jääb ka jahil osalejate arv tasapisi vähemaks. Tuleks juba lumi, see on alati uue elevuse toonud.

Ühtekuuluv trio Ive-Terri-Apollo, kes neid suudaks lahuta...

Fotod: Kristel Hani

Eriline elevus tuleb hinge siis kui aju ajal paugud juba käima hakkavad. Tulgu need siis aju eest, tagant või küljepealt. Väiksema arvu osalejatega ajujahis jääb tihti mõningaid "auke" nii ajus kui kütiliinil ja seda on ulukid varmad ära kasutama. Aga eks õnne peab ka olema. Seda nii kütil kui saakloomal!

Õnnelik seamees Kaljo Lihulinn. Täpne tabamus ja tore saak!

Foto: Kristel Hani

Kui Peep Kuus juhtub paugu teele saatma, siis üldjuhul on tulemus ka tagatud. Ei meenugi, et oleks kuidagi teistmoodi olnud.

Foto: Janis Niit

Veel ühel ulukil sel päeval ei vedanud. Esimese tabamuse andis Janek Kütt, kuid sellest paugust ei piisanud ning tööle asus Apollo. Peale mõningast tagaajamist ja küttide uuele liinile saatmist tuli ka tulemus.

Vaevalt said kütid end uues kohas laiali võtta kui haavatud loom Urmas Trei püssitoru ette jooksis. Kõige tähtsam on asja juures see, et tabamuse saanud loom leidmata ei jää! Tabajale tasuks uhke trofee, millel medalihõng juures. Ehkki madalal olev sügispäike küti pildil veidi tahaplaanile jättis, kerkib esile suurepärane sarvepaar.

Pildi saatis Urmas Trei

Üks meie ägedamaid taustajõude Ott Lõugas oli metssea padrikust väljakupatamisest kogu päeva nii suures elevuses, et "kasvatas" õhtuks endale ka kihvad ette.

Foto: Priit Kuus

Selline see päev siis sai. Õhtul jahimajas värskelt saabunud piprasinki mekkides ja kohvi peale rüübates oli, millest juttu puhuda. Kui telefonid jahiliste taskus poleks hakanud järjest nõudlikumalt helisema, siis mine tea, ehk istuks mõni veel praegugi jahimajas oodates järgmist töönädala jooksul kogunenud pingete mahalaadimise päeva. Just seda üks mõnus jahipäev teebki!

Järgmine võimalus enda välja elamiseks saabub 27. novenbril kogunemisega kell 9.

Kui keegi leiab võimaluse minna hommikul hiilima, siis teadmiseks, et nimekirja koostab Arne Saagpakk.

Hiilimisest kütime kõiki hirvi ja metssigu, põtradest on lasta üks pulk- või harksarvne pull ja üks vasikas.

KOHTUME JAHIL! 

Novembrikuus on Mardipäev, on ka Kadripäev...

Aga Kärla jahimehed lisavad, et veel võiks rahvakalendris olla näiteks Kristelipäev. Ja seda just 13. novembril. Hästi sobiksid veel ka Priidupäev või isegi Tiidupäev. Üleüldse võiks hakata kõiki nimepäevi tähistama novembris.

Aga läheme siis tänase jahipäeva juurde. Kuna jahijuhataja päevakäsud näitasid, et küttida tuleb suhteliselt tiheda liiklusega maanteede läheduses, kraamisisme välja hoiatusmärgid.

Nende liiklejate teavitamiseks, kes ei ole veel kuulnud, miks punasesse riietatud inimesed maantee ääres seisavad ja ainiti metsa poole vahivad.

Foto: Kristel Hani

Märgid üles pandud ja aju metsa lahti lastud ning peagi hakkas raadiojaamades kostma uudiseid ajus olevate ulukite kohta. Oli seal kõiki liiki hirvi, põtru, kitsi ja isegi rebaseid nähtud. Apollo takerdus oma tööd tehes ühe kähriku otsa, kellele ta valjuhäälsest selgitada püüdis, et jahimeestel jalus kooserdamise asemel on aeg hoopis talveuinaku peale mõelda.

Esimese saagi hommikusest ajust võttis Kristel Hani. Peale Kristeli pauku aga toimus metsas ulukite hulgas midagi operatiivse ringipaigutumise sarnast tegevust, sest aju pidi oma suunda muutma mitu korda. Aga edasi-tagasi sagimine tasus end ära, sest Tiit Mägi täpsest tabamusest langes saagiks põdravasikas.

Saagipäeva algus oli paljutõotav.

Foto: Toivo Vaik

Jooksu pealt tundus palju suurem, arvas tabamuse teinud kütt, aga pidi tõdema, et saagiks langes ikka vasikas ja nii oligi ette nähtud.

Jahiõnnega on just nii, kuidas on ja edasi jooksutas jahijumalanna meid veidi aega ka tühja. Kuni andis uue võimaluse ja taas kütiks Kristel Hani.

Ajus olijatelt tuli juba mitu teadet, et lodusoos pilliroog liigub ja kahiseb, aga näha pole mitte kedagi. Mis seal tegelikult toimus, sellest saime kõik aimu alles peale täpset tabamust.

Fotod: Arne Saagpakk

Meile kandis üsna haruldaseks jäänud metssea tabamine andis seltskonnale omamoodu täiendava impulsi, sest isegi väsinud ajajad olid valmis veel üht väikest aju tegema. Noh nii lohutuseks, et päev õhtusse ära veeretada, sest kuidas sa ikka peale kella kolme kojupoole vaatad. Raadiojaamast kostis korraga meeleheitlik hüüe, et hirved jooksid ajust välja väga ootamatus paigas ja seal ilmselt polegi kütte. Mille peale käis kohe mitu pauku. Siis tuli teisalt uus kommentaar, et seal tundub olevat kohe mitu kütti. Järgmine teade ütles, et sealkandis võttis koha sisse Priit Kuus, kelle kohta lausuti veel täiendavalt, et Priit üksi ongi juba mitu.

Ehkki tulemus sai juba pildile võetud, niheles mees edasi, sest Apollo tegutses läheduses just sellise häälega, et ka teine uluk oli Priidult tabamuse saanud.

Foto: Toivo Vaik

Vaevalt saadi foto plõksitud kui jahijuhataja kamandas kütid uuele liinile, sest tubli jahikoer andis märku juba päris lähedal. Priidu poolt algatatu viis täpse lasuga lõpule Olav Etverk. 

Läks kiireks jah, jõudsin ühe padruni püssi rauda lükata, isegi salv jäi taskusse, tundis Olav täpsest tabamusest rõõmu, sest teist lasku polnudki vaja sooritada. 

Foto: Kristel Hani

Nüüd oli tõesti aeg päev kokku võtta. Kolm hirve, põdravasikas ja metssiga - päev igati korda läinud. Kusjuures hommikusel kogunemisel oli märgata, et seekord oli jahist osavõtjate arv võrreldes eelmiste kordadega märgatavalt kahanenud. Kas juba jahiväsimus või miskit muud, seda saame kindlaks teha alles siis kui kogumene järgmiseks jahiks. Seda me teeme 20.novembri hommikul kell 9. Hiilimisjahi nimekirja koostab Arne Saagpakk. Hiilimiselt võib küttida kõiki liiki hirvi ja metssigu, lasta võib ka ühe pulk- või harksarvega põdrapulli ja põdravasika.

Hilisel õhtutunnil tuli blogisse teade, et kodus avastasid kaks kütti enda peal rahulikult koha sisse võtnud puugi. Saa siis neist ilmaasjust aru, november pooleli, võilill õitseb, magajate talveunest pole juttugi ja puugid piinavad ikka veel.

AGA KOHTUME UUEL JHIPÄEVAL!

Jahipäev erilistes ilmastikutingimustes

Mis selles ilmas ikka nii erilist on, arvab pealkirja lugeja. Tavaline sitt sügisilm nagu neid ennegi tuhandeid olnud. Aga meie jaoks oli erilisus selles, et keegi ei mäleta enam sellist ühisjahi päeva, mil kõik jahimehed oleks päeva lõpuks läbimärjad olnud. Nii need, kes ajus ulpisid kui need, kes kütiliinil selga tuulevihma poole hoides märjast püssioptikast läbi püüdsid vaadata. Täna ei olnud Diana pilvealuste jõududega ilma suhtes kokkulepet saavutanud nagu teistel ühisjahi päevadel ja seetõttu ei lasknud ta meil päeva raisku minna. Kas jahimehi haletsedes või head teha püüdes, mine võta kinni.

Varahommikuse hiilimisjahi soolo tegi Arne Saagpakk, kes saabus kokkutulnute juurde kahe hirvega. Siis polnud karmist jahiilmast veel jälgegi.

Foto: Kristel Hani

Aga hommikuse saagi eest tuli seltskonnal maksta kahe tühja ajuga, teises algas veel tõsine vihmasadu ja vähemalt mõttes vandusid ilma kõik. Kohad, millest eelmistel nädalatel läbi marssides sai vaid tihedat võsa kiruda, olid muutunud umbjärvedeks.

Ei jäänud muud üle kui võtta ette teada-tuntud Oriküla aju, mis kunagi tühi pole olnud. Iseküsimus see, kas igakord ka midagi saagiks saadi! Ega sealgi vee mõttes olukord parem polnud, sest peagi kostus ajumeeste laulu: kas uju või sõida või sõua. Lisaks tõmbas hirvekari ajajaid ka haneks, aju pidi paar korda tegema edasi-tagasi marssi. Kusjuures samal ajal lendaski üle jahimeeste peade valju kisa saatel mõnekümnepealine äralennuga hiljaks jäänud haneparv. Siiski hajutasid hanede kaagatusi lõpuks püssipaugud. Tulemuseks kaks hirvepulli!

Just siis kui uus vihmapilv oma kurja nägu näidata tahtis, oskas Priit Kuus kaaslasi rõõmustada teatega pulli tabamisest. Isegi pilv jättis selle peale oma tembutamise ja lasi päikese välja.

Foto: Tiit Kuus

Ega blogija teagi, kumb pull esimesena tabamuse sai, sest paukude vahet oli eemalt üsna raske hinnata. Aga oli kuidas oli, umbes samal ajal tegi kütiliini teises otsas tubli tabamuse ka Rain Mesila. Taevas küti selja taga näitas, et ta on jahimeeste kiusamise lõplikult jätnud.

Foto: Kristel Hani

Ehkki ilm veel lubas, siis jäi see ka viimaseks ajuks, sest Priidu tabatud loom tuli välja tassida üsna kaugest paigast. Aga kes see ikka saaki metsa jätab ja sinna see aeg kulus. Külma tuult ja märga trotsinud mehed tegid jahimaja juures oma tuju kuuma kohvi ja värskelt praetud maksaga heaks. Ilus jahipäeva lõpp sai teoks tänu sellele, et oma väikebussist kraamis Madis Mets korraga välja terve köögi. Köök, mis sisaldas gaasipliiti, panni, sibulat ja maitseaineid, tekitas elavat huvi. Värskelt sibulatega praetud maks osutus aga nii kuumaks kaubaks, et kellelgi ei tulnud meelde isegi pilti teha. Aga selle vea parandame kindlasti mõnel järgmisel korral.

Järgmine kord jõuabki kätte 13. novembril kogunemisega kell 9. Küttimise päevakäsk on kõiki liiki metssead, punahirved, üks pulk- või haraliste sarvedega põdrapull ja põdravasikad. Selle päeva jahijuhataja on Arne Saagpakk, kes koostab ka nimekirja varahommikustest hiilijatest.

KOHTUME JAHIL!

Jahiõnn võib olla küll eriline, kuid ka ise peab mees olema

Oktoobrikuu viimane jahpäev andis tõhusa saagi. Ilm oli igati jahimehele soodne, keskpäeval kiskus lausa suviseks. Eks seetõttu oli ka rahvast omajagu väljas ja tublid tulemused ei lasknud ennast üldse oodata. Varahommikusel ringil tegid tulemuse Taivo Villak (hirvepull), Madis Mets (hirvelehm) ja Janis Niit (metssiga). 

Taivole algas jahipäev medalihõngulise hirvepulliga. See pole lihtsalt õnn, sellise looma tabamiseks peab ikka SUUR õnn olema. Et medal tulekul, selles ei kahelnud ükski jahikaaslane.

Foto: Tiit Mägi

Oma varahommikust traditsiooni ei rikkunud ka Janis Niit, kes väisas "isiklikku sigalat" ja tõi sealt järjekordse kärssnina kaasa. Et Janis elab lisaks muule õnnele ka seaõnnega üheskoos, pole enam vist kellelegi uudiseks.

Küsimusele, et palju mehel laudas veel sigu järel on, tuli vastus, et seekordne on viimane. Peale väikest järelemõtlemist tuli üle huulte, et aga mine tea!

Foto: Urmas Trei

Kuna päeva algus oli ilus, otsustas seltskond üksmeelselt, et seekord külastatakse "sahvreid" kohe hommikusel ringil. Tavapäraselt oleme sinna läinud pealelõunat juhul kui päeva esimene pool kitsi olnud on. "Sahvrei" on peaaegu alati meile lohutust pakkunud. Ei olnud ta tühi nüüdki.

Tulemus oli jahmatav, sest paistis, et Taivo Villak tassib oma hommikust jahiõnne põues kaasas, sest vaadake pildilt, millega mees esimeses ajus hakkama sai!

Foto: Toivo Vaik

Mida talvepoole, seda rohkem esineb ka tühja tuule tallamist. Selle tõttu, et ulukeid on metsas juba vähem kui hooaja algul, hetkel on hirvekohustusest kütitud pool ja põtradest kolmveerand. Siis tuleb alla neelata ka saagita aju vaev ja muudkui edasi lasta. Otsustati aga teha lõunapaus, täis kõht on meil tavaliselt alati häid mõtteid toonud.

Saagilisa tõi meie keeles väljendatuna pigibaasi tagune täitsa ehtne veealadega džungel, kus ajajate kirumine jubeda maastiku üle kostus lausa kütiliinini välja. Vaev tasus ära, aju tagajärjel lisandus ühisesse jahipauna kaks hirvelehma, laskjateks Aarne Mesila ja Jüri Mesila. Oma panuse andis ka tubli Apollo, kes heleda kilkamisega kogu sellele trallile kaasa elas. Aga tulemus sai just selline nagu oodati!

Mesila õnnitleb Mesilat! Suurpäev kogu suguvõsale jahinduse mõttes! Kes inimesi tunneb, saab pealkirja mõttest paremini aru.

Foto: Arne Saagpakk

Seekord sai pildile pandud ka meie tubli ajumees Ott Lõugas, kes alati jõuab sinna, kus mistahes abi vajatakse. Kui mees juba tegutseb, siis võivad kõik ülejäänud rahulikult hinge tõmmata.

Foto: Toivo Vaik

Nagu eelpool olevast loost selgus, on meil umbes pool tööst veel ootel. Lõpptulemusele lähemale jõudmiseks koguneme 6. novembril kell 9. Kuna seekord on antud esimene talveaja järgne valgem hommik, siis on loota, et ka pikem hiilimisjahi aeg tulemuse toob. Seekordset ühisjahti juhib Aarne Mesila, kes koostab ka varahommikust osavõtjate nimekirja. Kes pole veel kirjas ja soovib hiilida-varitseda, võtku pealikuga ühendust.

KOHTUME JAHIL!