3.10.22

Oh seda esimest ajujahti! Kaheks päevaks tegemist.

1. oktoobri hommik oli kaunis. Kellel silma, see oskab vaadata. Suurim ilu on sügisene päikesetõus.

Esimene ajujaht algas nagu teisedki taolised igal aastal. Mis jahiõnneks vaja oli, on see, et esimesest ajust miskit saaki maha ei jääks. Aasatepikkune kogemus ütleb, et siis läheb asi edaspidi ludinal. Tehti küll liikuvate ulukite suunas paar pauku, kuid kes see ikka tabab ülehelikiirusel liikuvaid metssigu või lendavaid hirvi. Seega, kõik, mis jahiõnneks vaja, sai paika, esimesest ajust saaki ei tulnud. Jäi vaid jõuda järgmisteni.

Hooaja esimese ajusaagi võttis rajalt maha Tiit Ennemuist. Tagasihoidliku suurusega hirvevasikas, aga ikkagi esimene!

Fotod: Kristel Hani

Ei läinudki kaua kui kõlas järgmine lask. Kommentaar raadioeetrisse, et räägib Kaljo Lihulinn ja saak on põdralehm!
Foto: Toivo Vaik

Ennelõunane aeg sai tehtud! Väike toidupala kulus igale jahilisele ära. Rassitud sai mis hirmus, saak tuli ju metsast välja sikutada!

Aga ennelõunast saaki oli veel. Kerli oli leidnud ühe vägeva hirvepulli sarve. Kui nüüd peaks keegi hea õnne korral tabama sama ulukit, on selle uhkus veel aasta võrra suuremaks saanud.
Foto: Toivo Vaik

Ei jäänud saagita ka teistega koos kodukandis Viidu küla all jahti pidanud Neeme Õige. Temalt saab alati täpselt teada, mis loom kus kandis liigub.
Foto: Ain Rüütel


Leia pildilt hirvepull! Uued ajud ja uued saagid. Madis Mets tabas noore hirvepulli, aga osav mees oskas teha nii, et lastud ulukit pole pildil nähagi. Kaaslased aga kinnitavad, et saagi mees siiski tegi. Midagi ta seal häbenes, aga eks ta ise teab, mida...
Foto: Tiit Kuus

Aga edasi läks lugu taas põdramaale. Samast ajust tuli kohe kaks prisket põtra, lehm ja pull. Omamoodi nähtus oli aga see, et mitte kummalgi sel päeval tabatud põdralehmal vasikat järel polnud. Mitte ainult seda, et keegi vasikat jooksmas ei näinud, vaid ka kütitud looma füüsis andis teavet, et ilma lapseta emad mõlemad. Kahjuks. Aga siis tuli veidi paugutamist, sest tabamuse said nii põdrapull kui lehm.

Kolm pluss kaks sarvepaariga põdrapulli tabas Toivo Vaik. Nagu hiljem selgus, oli seesama isend eelmises ajus kaks korda pääsenud. Esimesel korral looma sihtinud küti padrunitõrke ja teisel möödalasu tõttu. Kuna uus aju tuli umbes kilomeeter-poolteist eelmisest eemal, oli uluk juba jahimeeste "kolimise" ajal selle maa maha joosta jõudnud. Aga kolmas kord ei läinud tal õnneks...
Foto: Jürgen Tamm

Pulli paugust läks vaid vähem kui minut, oli raadiojaamas kuulda, et kütiliinile läheneb üksik põdralehm. Kõmatas kaks pauku ja mõlemalt poolt tabamuse saanud loom langeski saagiks. Mehed, kes teevad pauku ainult kindla tabamise korral on Peep Kuus ja Janis Niit.
Foto: Tiit Kuus

Ega see ajus tampimine kerge pole. Jüri Mesila võttis korraks aja maha kuni metsas rassinud kaaslased järele jõuavad.
Foto: Kristel Hani

Ehkki päev oli veninud juba õhtu poole ja hingeldavaid ajulisi oli rohkem kui üks, otsustati veel korra jahiõnne katsetada. Et hea päev, ehk läheb üks saak veel õnneks! Läkski!

Ei läinudki pikalt kui kütiliinil kõlas lask ja raadios täpse küti Tiit Mägi informatsioon, et saagina on tabatud hirvepull.
Foto: Kerli Mägi

No sellega see päev siis ka metsas ja soodes oma lõpu sai. Aga iga jahimees teab, et suur osa tööd seisab veel ees. Enne kui saakloomad töötlejale edasi anda saab.

Koorem sarvi ja sõrgu saabus jahimajja. Jõudu tööle!

Üks kordaläinud jahipäev peab ju maksapraadimisega lõppema. Siinkohal esitleme jahijärgset üritust nimega Mehed köögis. Praemeister Madis Mets on sõiduvees. Teda assisteerib Urmas Trei.
Fotod: Kristel Hani

Sellega oli jahipäeval ots peal. Kui kaua käis praemaksa maitsmine, seda teavad vaid asjaosalised. Aga igatahes oli kogu seltskond koos uuesti pühapäeval, mil läks lahti põdrahakkliha valmistamine. Selle päeva pildid tegi kõik Kristel Hani.

Hakklihamasinistide brigaad koosseisus Riivo Nael, Tiit Mägi ja Tiit Kuus.

Päts pätsi järel liiguvad hakklihaportsud rivisse. Portsumeister Kalle Voog toimetab kärmelt, Toivo Vaik loeb rivisse asetatud hunnikud üle. Mitu peab olema, teab Arne Saagpakk.

Gert Aavasalu tunneb rõõmu sellest, et naisel on tänu jahiseltsi ostetud suurele hakklihamasinale kodus hoopis vähem tööd ja saab oma vabanenud aja nüüd kõik mehele pühendada.

Selle rõõmsa pildiga tõmbame eelmisele nädalavahetusele joone alla. Aga me oleme alles alguses, tööd on veel oioi kui palju! Uuteks jahimehe tegudeks koguneme 8.oktoobril kell 8.30. Kui kellelgi on indu teha varahommikul hiilimisjahti, see võtku eelnevalt juhiste saamiseks ja nimekirja pääsemiseks ühendust jahijuhataja Jürgeniga.

Hiilimisest kütime metssigu, hirvi ja põdravasikaid!!! PÕDRALEHMA hiilimisest EI KÜTI! Seda on järel vaid üks isend ja küttimiseks antakse võimalus ajujahil. Jaht põdrapullile on selleks hooajaks lõppenud.

KOHTUME JAHIL!

27.9.22

Jahimehed osalesid Maal elamise päeval

 Kohe peale 24.septembri varahommikuse hiilimsjahi lõppu suundus osa mehi Kärla parki, et teha ettevalmistusi oma väljapaneku tarbeks. Selleks tuli püstitada telk, panna välja trofeede näitus, seada lauale väljapanek külaliste kostitamiseks ja olla valmis rahvaga suhtlema. Aga ega siis muud kui paneme siiakohta pildid koos väikeste kommentaaridega. Kindel, et rahule jäid nii esitlejad kui külastajad.

Läheb "jahiks"


Stend ise nägi välja uhke.

Hulk trofeesid vaatamiseks. Huvilistest tekkis lausa järjekord.

Huvi ei sõltunud ei soost ega vanusest

Kes jätaks kasutamata võimalust teha üks väike pai hundinahale või hirvesarvele.

Nooremale generatsioonile läks hästi peale osavusmäng.

Mingil hetkel ilmusid kohale ka meie varahommikused Järvamaa külalised Rene ja Joel(keskel), kes varahommikul seltsile kingituse üle andsid. Oma jahiseiklusi pajatasid neile Taivo ja Rain.

Oma ülesandeid selgitas külalistele ka Apollo.

Sõbrad, maitske, täna kõik vabalt võtta! Kalle koos jahikülalisest venna Velloga leti taga.

Mingil ajahetkel trevasid vorstilõhnalise telgi all kolm endist vallavanemat. Vaatamata asjaolule, et olemas pole enam ei Esna ega Kärla valda, jätkus Harryl alias Pavelil, Villil ja Toivol juttu, mida rääkida.

Justnagu olnuks eelmistest vähe, ilmus kohale veel üks eksvallavanem Tiina, kes trehvas hõrgutiste laua juures kokku meie noorkotkaste juhi Jaaguga. Seekord võõrustasid huvilisi Olav ja Rain.

Toivo selgitas noorkotkastele, et ega jahimehed leiva peale raha raiska ja näitas, kuidas metsseavorsti viilu peale põdraliha maksavorsti määritakse. Maitses hea!

Maitsjaid jagus. Hõrgutiste laua ääres Ülar koos abikaasaga.

Olav selgitas ukrainlannadele meie jahipidamise korda ja seda, kuidas valmistoodang jahimeesteni jõuab.

Eks see pildirida oleks veel palju suurem, ent valik sai just selline nagu näha on. Lisada on veel niipalju, et pilte tegid Arne Saagpakk, Kristel Hani, Toivo Vaik ja Margit Kõrvits.

UUTE KOHTUMISTENI!

25.9.22

Jahipäev, mis algas kingitusega

Ei ole just sage nähtus kui jahikülaline astub varahommikul majja kingitus kaenlas. Just nii eilsel hommikul kella poole kuue ajal juhtus. Külla olid tulnud meie kauaaegsed fännid Rene Järvmägi ja Joel Potman Järvamaalt. Justkui soolaleivapeole, uhke rukkililledega kaunistatud taies kaasas. Joel oli sel korral nii tagasihoidlik, et pani kingituse tuppa pingile ja astus sõnagi lausumata õuepimedusse. Nii et hetke tabamiseks oli võimalik pildistada vaid äsja saadud uhket valgustit.

Nüüd algab jahimeestel arutelu, milline koht jahilossis oleks uhket kingitust kandma väärt


Kuna asju arutades hakkas taevaveer juba heledamaks kiskuma, siis polnud aega pikemalt jutelda, vaid autodele aur takka ja hiilimispaikadesse. Veel enne kui loomad ilmusid, algas päikesetõus.
Fotod: Toivo Vaik

Ka sel hommikul oli jahiõnne. Aga seekord tuli asi välja nii, et jahikülaline peibutas hoopis oma jäägrile saagi ette. Rene tegi metsas nii hirvepulli kui põdrapulli peibutushääli, õnge läksid mõlemad loomad, aga põder oli innukam ning langes saagiks. Hievepull liigutas küll läheduses sarapuuvõsa, kuid oskas paraku ise varju jääda.

Rene arvas pärast ise, et peibutamise häälte tegemine on raske ja väsitab ikka ära küll.

Arne Saagpakk saigi saagi tehtud ja jäi jahikülalise tegevusega rahule

Kus saaki, seal tirimine...
Fotod: Kristel Hani

Ei läinudki pikalt kui peale põdra langemist tuli sidemasinasse teade, et metssea on küttinud Neeme Õige. Ilus ja priske põssa!
Foto: Rain Mesila







Ehkki hommik võttis üha võimust, oskas Tiit Mägi veel ühe omapärase trofee metsast leida ja saagiks teha. Ilmselgelt oli see pull jõudnud oma elu jooksul palju isasele ette nähtud kohustusi toime panna ja oli aeg täpsele kütile ette sattuda. 

Foto: Tiit Mägi

Juba ilmus telefoni uus saagipilt. Kes siis ikka muu kui meie selle aasta staarkütt Rain Mesila. Ehkki esmapilgul tundus telefonis, et kogemata on saagiks saanud šoti mägiveis, tekkis pilti suuremaks venitades arusaam, et tegemist on siiski põdraga.
Foto: Neeme Õige

Sellega laupäevane jahipäev lõppeski. Saagijärgsest ühiskogunemisest asja ei saanudki, sest osa mehi jäi saagiga tegelema ja teine grupp setskonnast asus ette valmistama jahimeeste etteastet valla üritusel Maal elamise päev Kärla pargis. Aga sellest pikemalt juba järgmises loos.

Teada on anda ka seda, et esimene ajujaht algab kogunemisega jahilossis 1.oktoobril  kell 8.30. Küttida on kõiki liiki hirved, metssead ja põdrad. Kui on keegi, kes soovib enne ajujahti osaleda varahommikuses hiilimisjahis, see võtku eelnevalt ühendust Arnega. Niipalju veel, et me ei küti hiilimisest PÕDRAPULLI, sest seda ulukit on veel lubatud küttida vaid üks isend. Jätame võimaluse osavale ajukütile.

AGA MIS SIIS MUUD KUI KOHTUME ESIMESEL AJUJAHIL!

21.9.22

Kärla jahimehed osalevad Maal elamise päeval.

Laupäeval 24. septembril kell 11-14 toimub Kärla pargis üks huvitav üritus, mille nimi on Maal elamise päev. Osalema oodatakse Kärla ettevõtjaid, tublisid hoidistevalmistajaid ja muidugi ka kõiki asjast huvitatud inimesi. On kultuuriprogramm ja soovijatel võimalus osaleda Kärlat tutvustaval bussiekskursioonil. Ka Kärla Jahimeeste Selts on oma telgiga kohal. Näitame erinevaid jahitrofeesid, räägime jahipidamisest, anname võimaluse maitsta ulukilihatooteid ja kutsume asjast huvitatuid osalema ajujahis ajajatena. Aga kõigest täpsemalt kohapeal. 

Väidetavalt olevat meie maadel nähtud pildil olevat põtra. Või on see jahimehejutt? Mine tea!


KOHTUME KÄRLA JAHIMEESTE TELGIS!

17.9.22

Ühisjahi hooaeg algaski mürgliga. Ilma jutumärkideta.

Juba enne kella poolt kuut hommikul oli Kuuse külas Hirve kinnistul asuva Kärla jahilossi hoovil lärmakas. Kogunenud oli niipalju rahvast, et autole oli raske isegi parkimiskohta leida. 

Nii algaski Kärla jahimeestel ühisjahtide periood 2022/2023.
Foto: Kristel Hani

Kohalikele sekundeerisid jahikülalised ja loomulikult said uusi tutvusi luua omavahel ka mõningad verejälje ajamise oskusega jahikoerad. Igaks juhuks. Iseküsimus see, kas neile ka tööd anda oli.

Jahihommikune ohutusealane epistel ette loetud, info küttimise korra kohta teadmiseks võetud, jahinimekirjas allkirjaga etteloetust arusaamine kinnitatud ja sõit varitsuspaikadesse võis alata.

Juba eelmisel õhtul tegi üks meie jahikülaline hirveluuret ja sai sealjuures vapustava elamuse Saaremaa looduse ilust. 

Foto: Andreas Kuusik

Nagu elu näitas, oli luurest kasu, sest Andreas Kuusik tegi käe valgeks koguni kahe hirve küttimisega.
Foto: Kristel Hani

Jahikülalist jäägrina saatnud Kristel, kes on üks meie täpsema käega naiskütte, rääkis, kuidas äkki ette tulnud hirvepaari nähes tal adrenaliin kohinal verre voolas. Hoopis rohkem kui siis, mil endale uluk ette satub. Seekord jäi külaline oma jäägriga igati rahule.

Kuid ega meie omadki kehvemad polnud. Hirvepaari (pull ja lehm) võttis rajalt maha ka selle hooaja senine esikütt Rain Mesila. Tundub, nagu meest kohe kisub sinna, kus uluk liigub, sest eelmise õhtu saak metssea näol polnud tal veel õieti mahagi jahtunud.

Raini kütitud pullile saab anda oma sarvepaari tõttu kindla esiäbariku tiitli. Mitte sellepärast, et sarv oleks murdunud, vaid üks pool oli mingil põhjusel arenenud erilise kõverikuna.
Foto: Taivo Villak

Et jahipidamise mõistes ükski jahimees vanaks ei jää, seda tõestas järjekordselt Endel Heinla, kes võttis rajalt maha hirvevasika. Ei ole meest maha jätnud ei selge silm ega täpne käsi.
Foto: Tiit Mägi

Hirveküti tiitlit kaitses ka Madis Mets. Osav mees, kellele tihti ulukid juurde jooksevad ja seejärel saak ka  tehtud saab.
Pildi edastas Madis Mets

Alanud hooaja esimene põdrakütt on Neeme Sinimeri. Tubli küti ja igat masti ürituste eestvedajana-korraldajana on ta seltsi üks aktiivsemaid liikmeid.
Foto: Neeme Õige

Sellel pildil on esimese ühisjahi sõna otseses mõtte kõige hinnalisem saak. Aarne Mesila trofeede arsenal täienes üsna silmapaistva eksemplariga.
Foto: Tiit Mägi

Selline siis see esimene üritus meil ka sai. Saagiks seitse hirve ja üks põder. Ei ole küll võrreldav kunagiste rekordpäevadega, kuid arvata on, et sel jahipäeval Diana meist väga kaugel ei olnud. Täname ka jahti juhatanud Arne Saagpakku professionaalse töö eest ja mis muud kui uue kohtumseni 24. septembril kell 5.30

Koduteed jäi saatma vikerkaarepaar, milles üks oli alla- ja teine ülespidi.
Foto: Rain Mesila

KOHTUME JAHIL!

10.9.22

Mõtisklusi enne suurt "mürglit"

Mida aeg edasi, seda kärarikkamaks metsades, heinamaadel ja soodes läheb. Kui siiani võis kuulda aegajalt vaid üksikut püssipauku, siis mida aeg edasi, seda akttiivsemaks jahimaadel töö muutub. Esimeseks ühisjahiks ehk siis hiilimis-varitsusjahiks koguneme 17. septembril kell 5.20. Et asi läheks varahommikul ladusamalt, võiks igaüks mõttes kaasa tuua ka paar kohta, kuhu ta varitsema minna soovib.

Teate, jahimehed, minge te ka õige p.....

Foto Rain Mesila rajakaamerast

Kuna jahiaasta algab ikkagi 1. märtsil, siis on osa jahimeestest saanud juba saaki ka. Vägeva tulemuse on teinud Rain Mesila (4 metssiga, 3 hirve ja 2 metskitse). Kuus saaklooma on küttinud Olav Etverk (3 metssiga, 2 hirve ja 1 metskits). Kuus metssiga on lasknud Riivo Mesila, neli Urmas Pildre, kolm ulukit Toivo Vaik (1 metssiga ja 2 metskitse), Martin Leedo (2 metssiga ja 1 metskits) ja Aarne Mesila (2 metssiga ja 1 hirv). Kaks saaki on teinud Jürgen Tamm (1 hirv ja 1 metssiga), Raimund Pugi (1 metssiga ja 1 metskits) ja Andre Pildre (1 metssiga ja 1 hirv). Teistel jahilkäinutel on kütitud üks uluk, kokku on sel hooajal käe valgeks saanud 20 jahimeest. Aastakohustusest on loo kirja panemise ajaks kütitud 29 metssiga, 10 metskitse ja 11 punahirve.

Mis on sel hooajal uut? Väga sujuvalt on läinud käima e-jahilubade süsteem läbi jahimeeste portaali Jahis. Ära on jäänud terve dokumendipaki kaasa vedamine, kõik olemasolev ja vajalik on leitav nutitelefonist, mis enamasti ikka taskus on. Jahises mahakantud jahiluba saab küttimistulemusele lisaks ka täpsed koordinaadid laskepaiga kohta, samuti saab seal teha ulukite loendust. Igatahes tänu selle nii vajaliku lahenduse koostajatele!

Mis muud kui jahile! Kes on ringi liikunud, see on ühtteist ka näinud-kuulnud juba. Olgu nendeks siis  kusagil tuhniv metssiga, rohtu näksiv metskits, võsastikus ohkiv põdrapull või lärmakalt jooksuaega alustanud punahirve pull oma maskuliinse möirgega.

Üks varahommikune kohtumine

Heal jahipüssi optikal on peale sihtimise veel üks lisafunktsioon: looduse või looma jälgimine parema käe nimetissõrme sirgeks jättes. Asendab täiega binoklit ja kütil üks aparaat vähem kaasas kanda.
Fotod: Arne Saagpakk

KOHTUMISENI JAHIL!