Seekord oli saak kesisevõitu...

24. oktoobri jahipäev oli pisut tagasihoidlikum kui eelmine, mil kütiti kümme ulukit. Kätte jäi üks põdrapull, aga nagu juba varemgi öeldud, jahimehed on leplikud ja päevaga alati rahul. Olgu see pelgalt metsas ringitraavimise ja hõikamise ning kütiliinil passimise peale kulunud. Mõnusas seltskonnas olemine loeb alati!

Hirved oleks justkui aimanud, millistes paikades me kammime. Siin-seal üksikuid küll nähti, aga mingil seletamatul põhjusel kõik pääsesid. Metssead seekord endast märku ei andnud.

Oktoobri lõpuga võime ette kanda: hirvede laskekohustusest on täidetud pool, metssigadest umbes kaks kolmandikku. Ehkki hirvedega on asi kuidagi nii, küti palju jaksad, järgmisel hooajal pannakse muudkui otsa. Nagu vanal hallil ajal, ikka rohkem kui mullu! Eks see hooaeg näitab ära, et kusagil on ikkagi piir ja ka loodusesse ei teki mitte midagi iseenesest.

Päeva päästis Tiit Mägi. Arvestades eelmise jahi tulemust, teenis ta ära ühe kolleegi kommentaari: mees jätkab sealt, kus tal eelmine kord pooleli jäi.

Enamasti oleme põdrad jätnud iseenda "lihavabriku" tooraineks. Eelmisest korrast rippus üks juba jahekambris. Need kaks saaklooma otsustati ära töödelda pühapäeval. Iga jahimees teab, milliseid maitsvaid roogasid põdralihast valmistada saab. 

Kui blogimees oma autoga jahilossi juurde jõudis, oli tööpäev juba alanud. Nülgimine, kondistamine, tükeldamine ja hakkimine toimusid eri gruppides. Nii sai asi kolme tunniga valmis. Paneme siia ülevaate saamiseks pildiseeria. Piltide autorid on Toivo Vaik ja Urmas Trei.

Iga sellise päeva lõpus käib põhjalik koristamine. Seekord jäi tööhoos pildile Teet, kelle kaasa Viivika arvas, et peaks ehk mehe kodus ka sellele tööle rakendama. Oli näha, et ta sai suurepäraselt hakkama.

Aga meie oleme valmis jätkamiseks. Järgmiseks jahipäevaks koguneme Jahilossi selle kuu viimasel päeval kell 8.30. Jahijuhataja on Aarne Mesila. Kuna kellaaeg on muutunud, siis jääb rohkem hommikust valget aega hiilimiseks ja varitsemiseks. Sealt kütime metssigu, hirvi ja põdravasikaid. Eelnev kooskõlastamine juhatajaga kohustuslik!

NÄEME JAHIL!

Eelmist laupäeva võib julgelt nimetada Tiidupäevaks.

Jahipäevi on ikka nii- ja naasuguseid. Lahjemaid ja saagirikkamaid, märjemaid ja kuivemaid, mitmepalgelisemaid või igavamaid. Kahjuks ei saanud loo autor ise sel päeval osaleda ja seega saab päevast aru anda vaid piltide ja jahikaaslaste muljete alusel. Ka selle päeva suurtegijaga saime jutule. 

Sellist ühisjahipäeva vist polegi kui Rain Mesila kohal on ja saaki ei tee.

Samad sõnad võib öelda ka Neeme Õige kohta. Kui tema juba paugu teele saadab, siis on tulemus kindlapeale tehtud.

Gert Aavasalu. Ei soovita ühelgi ulukil joosta tema laskesektorisse.

Tiit Mägi esimene. Milliseks tema päev kujuneb, ei teadnud veel keegi.

Veel üks mees meie täpsuslaskurite reast. Taivo Villak omas elemendis.

Nagu juba öeldud, saime Tiiduga jutule telefonitsi. Tema sõnul algas Oriküla teeristis tehtud saagi järel ootamatu edu Sauvere külatagusel alal, kus nad end kütiliinile seadsid. "Kuulsin, kuidas Rain soovitas raadiojaamas tulla mul oma esialgsest asukohast pisut edasi uue raielangi peale. Nagu hiljem selgus oli see hea mõte, sest sealt tuli paras ports loomi." Õige koha valik loeb küll kui vaid teaks, kus see on.

"Esmalt tuli hirvepull, kes sai küll pihta, kuid vajas teist lasku veel. Kui see maas, tuli põder. Kukkus küll kohe, ent vajas hinge päästmist. Veidi aja järel hirvevasikas umbes 50 meetri pealt. Sellist jahipäeva, kus mul tuli saagiks kokku neli suurulukit, ei ole kunagi varem olnud."

Ta lisas, et eks aitas kõigele sellele kaasa ka asjaolu, et ta on üsna pidev lasketrenni tegija. Soovitas ka teistele jahimeestele rohkem käia lasketiirus või mõnes vanas karjääris harjutamas. Harjutamisel kulutatud moon hoitakse tema sõnul jahil kokku. Kõik selle päeva tehtud seitse pauku olid pihta.

Järgneb pildiseeria, kus peaosa täitis Tiit Mägi.

 

Vaatamata tublile päevale, polnud seegi veel kõik. Jüri Mesila sarviku kohta rääkis üks jahikaaslane seda, et hirv tuli mehele otse peale ja lasu sooritamiseks pidi ta isegi selga tahapoole kõverdama, et püss saaklooma ja küti vahele ära mahuks. Aga sealt tuli kaelepauk ja sarved seinale!

Olukord oli selline, kus Diana oli seltskonda teve päeva juba hellitanud. Aga jahi lõpetamiseks oli vaja panna punkt ühe põssa küttimisega ja seda tegi Timo Jõeäär.

Sellise jahipäevaga saab olla ülimalt rahul. Ilm suurepärane, jaht ilma suurema ringisõitmiseta ja tabatud saaki ei pidanud mööda metsi koertega suurt jälitama. Pisku kadedustunne neilt, kes sellest päevast osa ei saanud. Ainus lootus vaid, et taoline päev viimaseks ei jää. Kummardus ka kõigile neile, kes ajus rassides saagi metsast välja ajasid.

Järgmist saagirohket ja mõnusat jahipäeva üritame teoks teha kogunedes Jahilossi 24.oktoobril kell 9. Päeva reeglid tehakse teatavaks kohapeal.

KOHTUME JAHIL!

Teine ajupäev oli eelmisest tuumikam.

 Blogi jätkab Kärla maade jahisündmuste kajastamist. Huvi meie tegemiste vastu on erakordselt suur, sest nädalaga oleme fikseerinud ligi 5000 vaatamist-lugemist. Ilmselgelt jahiteema kõnetab.

Sel hetkel kui päike asus ilusa päeva algust valgustama, saabus jahimajja esimene kärutäis saaki.

Varahommikusest hiilimisjahist väljusid võitjatena Kristel Hani metskuldi ja Ragnar Kane hirvevasikaga.

Kristeli sõnul nägi ta enda arvates metsseaperet - emist koos põrsastega. Vaatas ja piidles neid, kuni selgus, et põssakarja juures toimetab hoopis vana kult ise. Huvitav kooslus, mida just väga sageli metsas ei kohta. Nii ei pidanud ta seaperet emata jätma ja loodetavasti leiavad nad üksteist taas üles.

Vaatamata karmidele ilmaprognoosidele, mis ennustasid tugevaid tormituuli ja vihmasadusid, läks taevas üha selgemaks. Nii algaski meie esimene aju, milles oli jällegi tegijaks Kristel Hani, kes küttis hirvelehma. Et keegi selle sündmuse jäädvustamisest osa ei võtnud, paneme siiakohta veel ühe looduspildi, mis võetud vahetult peale kajanud lasku.

Edasi sai pisut tühja ka tambitud, mis jahipäev see muidu ikka on! Ajud päris tühjad polnud. Nagu me varem kokku olime leppinud, ei tehta pauku iga uluki peale, keda nähakse. Mingil hetkel tuli raadioeetrisse Madise teade metsas ringi liikuvast lombakast hirvepullist. Vigane uluk kuulub aga  esmajärjekorras küttimisele. Ehkki looma tuli väga pikalt koeraga taga ajada, jäi võitjaks kütt. Hilisemal uurimisel selgus, et tagajalal lahtist haava polnud. Seega ei olnud tegemist jahimeeste varasema praagiga. Luu purunemine võis olla tingitud näiteks isaste omavahelisest rivaalitsemisest. Samas võis loom olla saanud varasemalt löögi mõnelt transpordivahendilt. Igatahes sai ta piinadest päästetud.

Madis Mets pidas selle pika võidujooksu ilusasti vastu ja tegi oma saagi.

Ajajagi võib endale toreda trofee teha kui head õnne on. Ergo Hanni pidi ajust välja tulles vastama kaaslaste aasivale küsimusele, et kuhu sa ülejäänud osa hirvest jätsid?

Nii oligi aeg jõudnud sinnamaani, kus otsustati, et tehakse viimane aju. Ilmajaam oli vihma lubanud pealelõunaks ja et seda võimalikult kaugele lükata, pidasid mehed lõunat tavapärasest pisut hiljem. Ent ega ilmajaam tahtnud ju jänni jääda ja nii hakkasidki taevaluugid pisitasa avanema. Ometi tuli vihmasest ajust kaks saaki: põder ja hirv.

Ei vedanud sel põdralehmal, et ta sattus jooksma just seal kandis, kus passis Urmas Pildre.

Veel üks pauk, kuid see saak kohe maha ei jäänud. Peale lasku teatas Reimo Prants, et maas olevad märgid annavad pihtasaamisest aimu. Tuli võtta paar neljajalgset ajajat appi ja sukelduda tilkuvasse võsastikku. Lõpptulemus pildil.

Pilte tegid Viivika Vakrõõm, Arne Saagpakk, Jürgen Tamm ja Toivo Vaik.

Järgmiseks ajujahiks koguneme 17. oktoobril kell 9.00. Selle päeva jahti juhatab Aarne Mesila. Lubatud varahommikune hiilimisjaht eelneva registreerimisega. Hiilimisest kütime metssigu, hirvesid ja põdralehmi-vasikaid.

KOHTUME JAHIL!

Esimese ajujahi kastanid tõid tulest välja vara ärganud kütid.

 Kogunenud oli paras seltskond. Kokku oli tulnud meie põhituumik, kes ei puudu üheltki ürituselt, olgu need millise suunitlusega tahes. Saabujatele anti teada, et metsast olevat miskit tulemas ja abilisedki teele saadetud. Veidi ootust ja jahipäev algab!

Tekkis väikene ajalõtk, et võtta veel üks hommikukohv või rääkida kaaslastele ära mõni hiljutine eriskummaline jahijuhtum. 

Mõningase ootamise järel ilmus välja ka jahijuhataja Priit Kuus ja võttis rahva päevakäskude ärakuulamiseks rivisse. Miks tema jahile hiljaks jäi, sellest edaspidi.

Järgmine nõupidamine tehti lõunapaiku kui selgus, et ei lähe nii hästi kui loodetud oli. Arutamiseks valiti paik, mis oli tihedalt hirvejälgi täis pikitud. Et ehk mõikab...

Jah nõiu palju tahad, aga kui päev sellisena ette antud, siis tuleb see vastu võtta. Nähtud sai igat masti metsaelanikke: uhkeid põdrapulle, ennasttäis arenevaid sarvi välgutavaid hirvenoormehi, peitu ei pugenud isegi kährikud ja mägrad, kes jahikoertele pisutki elevust pakkusid. Isegi varsti "punasesse raamatusse" jõudev metssiga tegi kusagil koerte ees piuksu. Aga mida metsast ei kostnud, olid matsuga püssipaugud, mida kõik igatsusega ootasid.

Nüüd siis sellest, mille pärast jahijuhataja õigeks ajaks jahilossi ei jõudnud. Nimelt oli ka tema ärganud ajal, mil kuu ja päike positsioone vahetasid. Seega tuli istuda autosse ja minna just sinna kohta!

Priit Kuus on läbi aegade meie üks viljakamaid kütte. Seda tõestas ta ka sel hommikul uuesti.

Samasse kategooriasse kuuluv Taivo Villak oskab alatihti metsast saaki välja võluda. Hea jahitaju sel täpse silma ja käega mehel, nendivad kaaslased.

Nemad meie päeva päästjad olidki. Aga mitmed tunnid mööda metsasihte trampimist andis meestele ja jahikoertele just seda, mida eelolevaks hooajaks vaja on. Iga saavutuse ette peab trenn käima, nii on see koguaeg olnud. Ja nii ka jääb.

Pildid: Jürgen Tamm, Bert Lepik, Urmas Trei ja Toivo Vaik.

Nüüd on aeg rääkida sellest, mis edasi saab. Järgmiseks ajujahiks koguneme 10. oktoobril kell 8.30 jahilossi. Selle päeva jahti juhatab Arne Saagpakk. Lubatud on pidada hommikust hiilimisjahti jahijuhatajaga eelnevalt kokku leppides. Sealt võib küttida metssigu, hirvi ja põdralehmi-vasikaid. Ülejäänud päevakäsud juba hommikusel rivistusel.

KOHTUME JAHIL!

Jahipäevade vahele mahtus ka muud tegevust.

 Ega jahimehed ela ainult meie koostööpartnerite poolt ümber töödeldud ulukitoodetest. Vahetevahel tahaks maitsta ka seda, mida kodus ahjust või pannilt on võimalik välja võluda. Selle tõttu otsustati kaks esimest põtra lihaks teha. Kuna väljaõppinud lihatöötlejad ja head masinad majas endal olemas, saigi lihatalgud välja kuulutatud.

Ette tükeldaja Arne ning hakklihamasinistid Neeme ja Jüri töös. Järgmine vahetus on samuti ootevalmis. Kondistamine käis töötlemisruumis.

Kõige raskem hetk tuli siis kui portsude jagaja tööle pidi hakkama. Vabatahtlikke ei leitud, sest selle ameti tõttu võis suure kriitikalaviini alla sattuda. Sundkorras pandi seda tööd tegema Toivo, kellel  viimasest matemaatikatunnist üksjagu aastakümneid möödunud oli. Aga arvutamist, kaalumist ja mõõtmist siin jätkus. Aega võttis, kuid asja sai.

Aga kõik läks hästi, portsjonid kadusid laualt välgukiirusel ja proteste ei esitatud.

Sel ajal kui teised liha jaotasid, oli Kristel kutsutud põdrapulma fotograafiks. Ta jagas blogilegi paar pilti peo algushetkest. Algul väike meelitussõnum, siis järgnes kutse avavalsile. Mis edasi juhtus, jäi avalikkuse eest varjatuks isikuandmete kaitse seaduse alusel. Lisaks pidi veel ka liiga uudishimulikuks muutunud rivaale eemale peletama.

Pilte tegid Kristel, Arne ja Toivo

KUS MUJAL ME IKKA KOHTUME KUI JAHIMAADEL!

Ka teine hiilimine läks korda. Ajujaht tulekul.

 Eelmisel laupäeval oli meeskond väge täis vaatamata varahommikusele tõusmisele. Pimedus aitab liikuda vaikselt jahipaika, et seal olla enne kui uluk välja ilmub. Üks vana jahimehe tarkusetera ütleb varitsusjahi kohta seda, et ega sina metsas kõndides ulukit üles leia. Kui saaki tahad teha, siis oota kuni loom ise su juurde tuleb.

Pimeduse varjus liigume ka meie oma positsioonidele.

 

Hommikune korraldus oli eelmisega analoogne: kõik metssead ja hirved ning põdrapull mitte üle kahe sarveharuga. Kuna otsustatud oli, et lasta võis vaid ühe põdrapulli, siis oli vaja, et info liiguks välgukiirusel. Nii ka läks.

Päikesetõusu ajal leidis sobiva põdrapulli üles Tiit Kuus.

Pilt Ott Lõugaselt

Teine saagimees oli Neeme Õige hirvevasikaga.

Pilt Tiit Mägilt

Aga omamoodi huvitav nähtus oli see, et meie kokkulepe küttida ainult noort põdrapulli ja hoida alles tõsisemad isendid, oli otsapidi ka metsaelanikele pärale jõudnud. Miks muidu juhtus see, et ilusate sarvedega põdraisandad ei püüagi end jahimeeste eest varjata.

Arne põder, Neeme põder, Janise põder...

Need pildid ja jahimaadel nähtu annab aimu, et metsade uhkus kogub tasapisi jõudu ja on lootus, et põtrade arvukus on tasapisi tõusule pööranud.

AJUJAHID ALGAVAD NÜÜD!

Ajujahiks koguneb meie jahiseltskond 3. oktoobril kell 8.30. Selle päeva jahijuhataja on Priit Kuus. Enne päikesetõusu ärkajatel on luba pidada varahommikust hiilimisjahti, kuid selleks tuleb võtta eelnevat ühendust jahijuhatajaga. Temalt siis ka kõik juhised ja ohutuse tagamise nõuded.

Ajujahti ootavad ärevusega ka kõik meie tublid jahikoerad. Siinkohal pilt ühest eelmise hooaja rõõmuhetkest, kus Madise sõbrad on tänulikkusest miilustamas oma peremehega.

EDUKAT AJUJAHTIDE PERIOODI JA KOHTUME JAHIMAADEL!