17.11.26

Ei paremat pole kuskil pool...

 ...kui talvel Kärla jahimaal...

Mõnda aega oli Saaremaa karu meie jahimaadel üsna sage külaline. Mitmeid kordi tabas teda Arne Saagpaku jahikaamera. Karujälgi leiti ka neis paigus, kus metssigadele sööta pandi, kuid kaameraid polnud. Siis aga tuli uhkel loomal rännukihk peale ja ta jäi pildile küll Pihtlas, Laimjalas ja mujalgi. Nüüd on aeg otsida talveuneks head rahulikku paika.

Nüüd käis Priit Kuus oma loomadele talvetoitu viimas ja ühtlasi vahetas jahikaameral kaardi ära, et uurida, mis masti notsud sealkandis liiguvad. Ja oh imet! Meie karu on tagasi! Ja veel nii suureks kasvanud.


 Vaatan korraks, kas miskit värsket ka toodud on. Enda turvalisust ei tohi aga unustada, mine tea, kes siin ringi hulgub. Ilm ka nii pagana soe, et unigi ei taha peale tulla.





 







MINE TEA, EHK TREHVAME JAHI KÄIGUSKI!

16.11.26

Mõnikord läheb ikka päris hästi.

Eelmisel laupäeval oli ilm kahetine. Justkui hakkaks sadama ja justkui ei hakka ka. Normaalse jahipäeva alustamiseks pole peale hea ilma muud vaja kui toredat seltskonda, tarku jahipaikade valikut ja kiiret tegutsemist. Mida tund edasi, seda rohkem tekkis arusaam, et täna on Diana meiega.

Peamine sagin käis õues, toasolekust polnud keegi huvitatud. Taevas tundus küll karvane, kuid end üha kõrgemale upitav sügispäike andis lootust.























Ei jää varajane hommik saagitühjaks kui Rain Mesila juba hiilimisjahi ette võtnud on.


Kui see saak töödeldud, otsustati, et võtaks ette jahimaja lähiümbruse. Esmane aju sai läbi viidud sõna otses mõttes kodumaja taga. Ka järgmised tehti neis paigus, kus sõitmise peale polnud vaja eriti palju aega raisata. Taktika õigustas ennast. Jahijuhataja Sven Mägi pidas hommikuse loengu maha ning jagas küttidele ja ajajatele positsioonid kätte. 
Saaki tuli igast kandist. Mis järjekorras keegi sellega hakkama sai, ei suutnud blogi järge pidada. Aga see polegi tähtis. Oluline, et päev korda läks.

Jüri Mesila ei saanud ju pojale alla jääda. Niipea kui võimalus tekkis, tegi mees asja ära.

Nii võistlemiseks läkski. Rain tõestas omakorda isale, et ega noorem põlvkond ka järele anna.

Kuna meil kõiki pilte panna pole, siis anname siia teada, et kahe saagi tegijaid oli veel. Priit Kuus küttis samast karjast kaks hirve ning Erich Suurpere erinevatest paikadest hirve ja põdravasika. Päev tundus järjest tuumikamaks muutuvat.

Neeme Õige on teatud-tuntud täpiskäsi. Seda tõestas ta ka seekord.

Janis Niit konstanteeris peale paugutamist, et näe, saingi pihta!

Ei läinud ka Tiit Mägi tehtud lask tühja. Ega vist saagi minna.

Kokkuvõtteks saab öelda, et läks ikka hästi küll. Kolmest ajust üheksa saaki lisaks hommikusele hirvele, pole just väga sage nähtus. Hea töö eest tuleb kiita ka ajus koertega jooksjaid Ive Mägit, Martin Leedot, Johani Furbeckit, Madis Metsa, ka noormehi Mesilaid. Teie töö kandis vilja! Aitäh ATV mehele Ott Lõugasele, kelle abi läks sel päeval palju vaja. Õhtu vajus sügispimedusse saagi töötlemisega jahilossis. Pilte tegid Jüri Mesila, Peep Kuus, Toivo Vaik, Aarne Mesila ja Kristiina Maria Lõoke.

21. novembril teeme jahti koos piirinaabritega Aste seltsist. Seda üritust juhatab Arne Saagpakk. Koguneme jahimajja kell 9. Kogu info hommikul kohapeal.

KOHTUME JAHIL!

8.11.26

Kolme jahisaagi päev.

 Jahipäevad pole ühesugused. Kiida või laida, aga meie oleme rahul alati. Kui üldse midagi kiita, siis seda saab teha õhtul soodsa ilma eest.

Nagu ikka, oli esimene aju Sülla taga ulukeid täis, kuid jahimeeste ja koerte ülekavaldamine käis täiega. Tundub, et ka ulukid teevad oma eelnevatest päevadest kokkuvõtteid, kuidas edasi minna, et nahk auguta jääks. Vaevalt nad muidu oskaksid koeri metsas ringi keerutades niipalju väsitada, et neil tähelepanu hajuks. Siis õigel hetkel välja valitud kohtadest kütiliinist välja murda. Loomulikult olid selleks ajaks juba laskjate rivi nõrgemad kohad kindlaks tehtud, sest kõikjale pole juba ohutuse mõttes võimalik kütte paigutada. Tuli leida uus aju tegemise koht.

Esimese selle päeva paugu tegi Toivo Vaik hirvepulli pihta. See aga saaki kohe maha ei võtnud ja nii Henri Viskus kui Tiit Kuus toetasid omakorda. Oli kuidas oli, aga esimene saak tehtud sai.


Teise saagi autor oli Arne Saagpakk.

Selle väljatoomiseks ei viitsinud Ott oma massinat treilerilt maha ajada, vaid võttis appi meie kanged naised Viivika ja Kristeli ning töö sai tehtud!

Nüüd üks äraarvamismäng. Leia pildilt metskits!

Tema otsustati loodusesse alles jätta.

Tulite jälle mu laupäeva rikkuma! Sööge parem puuoksi või sammalt!

Jätkuvalt kulges päev selliselt, et küttimiseks sobivat ulukit valides jäi tulemus arvuliselt kesiseks. Kolmanda saagi ehk põdravasika küttis Priit Kuus. Mis jäi selle juures aga tegemata, oli pilt. Viimase aju lõpus saime tõdeda, et selles paigas polnud ühtki looma kodus.

Nüüd on aeg anda juhised, mis edasi. Me koguneme järgmiseks ühisjahiks 14. novembril kell 9. Selle päeva jahti juhib Sven Mägi. Soovijatel lubatud teha varahommikust hiilimisjahti leppides eelnevalt jahijuhatajaga kokku. Hiilimisest võib küttida hirvepulle ja -vasikaid, põdravasikaid ja metssigu. 

KOHTUME JAHIL! 



Äraarvamismängu vastus. Kes kohe leidis, sellel lubame järgmisel korral terve jahipäeva ajust osa võtta!
Pilte tegid Hans Teder, Neeme Õige, Viivika Vakrõõm, Neeme Õige ja Toivo Vaik.

4.11.26

Kaunid hetked Janiselt ja Olavilt.

Loodus pakub meile aegajalt toredaid ja nauditavaid hetki. Neid on vaja märgata ja jäädvustada. Suureks abiks sellel teel on jahimeeste rajakaamerad. Hea pildi võib saada ka sõidu pealt kui vaid viitsid auto kinni pidada. Vaatame siis mõnda vahvat salvestust. 

Soolajärjekorras.


Päikesepeegeldaja.

Aeg heita puhkama.

 Saadan värvilist valgust.

Mina jõuan jalgsi igale poole. Kuhu teil alati kiire on, et autoga?

Foto uue isikudokumendi tarbeks.

Minu söödamaa, MINU! Kao juba minema!

HEAD HETKE NAUTIMIST! 

1.11.26

Oktoobri lõpp tõi võiduka saagipäeva.

 Olgu jahiõnnega, kuidas kellelgi on, aga ilmavana on meid ka sel hooajal hoidnud. Laupäevane ilm küll pisut pilvitas ja näitas päikest tükati, aga kümnekraadine soe ja suhteliselt tuuletu ilm oli jahiks nagu loodud. Lehtede langemine on muutnud võsastikud rohkem läbi nähtavaks, eks seegi on üks plussidest ulukite paremal tabamisel. Aga päev oli edukas ja läheme kohe selle kirjeldamise juurde.

Meie kibekäpp Rain Mesila tõi hiilimisest tulles jahimajja esimese saagi. Sellist aega annab otsida, mil mees jahil ja mingit saaki ei tee.


Nagu enamasti traditsiooniks on, läks esimene aju soojenduse peale. Et ajajad koos koertega liigesed lahti jookseksid ja kütid pilgu teravaks saaksid. Aga sellele järgnes päris maruline saagipäev, mille lõpptulemuseks jäi seitse hirve ja kaks metssiga.

Gert Aavasalu tegi otsa lahti. Pauk ja väikese ajahetke järel mööndus - maas.

Peep Kuus on laskmisel päris kibe käsi. Tabas üle tee "lendavat" hirve, kelle hoog oli nii suur, et jõudis oma sadakond meetrit veel liikuda enne kui maha jäi.

Põhjalikult oli jahiõnne teinud Rein Maimann. Temale ajas hirve ette Porka, kes oli elevil, et täpne lask saagi kohe maha võttis. Peale esimesi rõõmhõiskeid tormas koer metsa tagasi ja umbes veerandtunni pärast tuli sama küti ette järgmise hirvega. Ilmselt sai tubli koer aru, et selle mehe ette tasub ajada.

Järgmise lasu kohta andis Riivo Mesila raadioeetris selgituse, et sihtis parajat seatraavi tegevat põssat, kuid ilmselt mööda. Mõningase ajahetke järel tuli uus teave, et maas ikkagi.

Samasse ajahetkesse jäi teine teade, mis ütles, et järjekordse hirvesaagi tegi Maanus Kuris.

Veel käis pauk ja järgmine sõnum ütles, et hirve küttis Aarne Mesila. Kuna loomi langes juba loogu, oli ta jahi juhatamise ja lubade mahakandmisega nii ametis, et pilt jäi tegemata. Kuna tegemist on ikkagi ühe meie tegusama kütiga, loodame mehe koos saagiga millalgi ka välja panna.

Päeva viimase saagi tegi Toivo Vaik. Aga selle saagi kättesaamine osutus talle pisut niiskeks.

Peale lasku hüppas loom metsa, kuid ka kõrvalküttide sõnul oli näha, et tabamuse loom sai. Peale aju lõppu näitasid maas olevad märgid, et saak ei saa eriti kaugele minna. Appi kutsuti Apollo ja Adolf, kes  lamava kuid veel elusa looma ruttu leidsid. Vaja oli hingepauku, kuid meeste ja saagi vahele jäi vett täis kraav. Reimo sai mööda kraavis olevaid roikaid pidi üle vee ja tegi lõputöö ära. Kuid Toivo üritamine läks natuke nihu, sest roigas murdus ja oligi käes mudaravilas olemise tunne.

Reimo oli kiire mees appi tulema, ent jõudis jooksu pealt isegi pildi ära teha. Eriti rõõmus oli juhtumi üle pisut hiljem kohale jõudnud Andre, kes teatas, et vähemasti ei ole tema sel päeval ainuke, kes saabastega vett kraavist välja kannab. Aga sellised need jahid on ja iga väiksemgi seiklus lisab päevale värvi juurde. Õnneks kuulutati jahipäev juba lõppenuks ja sai hakata end kodu poole sättima.
Sellega oli oktoobrikuu viimane jahipäev, mida võib üheks saagirikkamaks lugeda, lõpetatud. Omamoodi sümboolne oli Neeme Õige poolt pildimasinasse tabatud "luuredroon", kes meie peade kohal siksakke tegi. Ehk tema oligi selle päeva jahiõnne tegija, mine tea.

Veel tegid pilte Hans Teder, Toivo Vaik, Priit Kuus, Olav Etverk ja Reimo Prants.

Järgmine ühisjaht 7. novembril kogunemisega 8.30. Jahti juhatab Arne Saagpakk. Lubatud varahommikune hiilimisjaht hirvedele, metssigadele ja põdravasikatele. Hiilimisjahist osavõtjad saavad jahise numbri jahijuhatajaga eelnevalt kontakti võttes.

AGA MEIE KOHTUME IKKA JAHIL!

26.10.26

Seekord oli saak kesisevõitu...

24. oktoobri jahipäev oli pisut tagasihoidlikum kui eelmine, mil kütiti kümme ulukit. Kätte jäi üks põdrapull, aga nagu juba varemgi öeldud, jahimehed on leplikud ja päevaga alati rahul. Olgu see pelgalt metsas ringitraavimise ja hõikamise ning kütiliinil passimise peale kulunud. Mõnusas seltskonnas olemine loeb alati!

Hirved oleks justkui aimanud, millistes paikades me kammime. Siin-seal üksikuid küll nähti, aga mingil seletamatul põhjusel kõik pääsesid. Metssead seekord endast märku ei andnud.

Oktoobri lõpuga võime ette kanda: hirvede laskekohustusest on täidetud pool, metssigadest umbes kaks kolmandikku. Ehkki hirvedega on asi kuidagi nii, küti palju jaksad, järgmisel hooajal pannakse muudkui otsa. Nagu vanal hallil ajal, ikka rohkem kui mullu! Eks see hooaeg näitab ära, et kusagil on ikkagi piir ja ka loodusesse ei teki mitte midagi iseenesest.

Päeva päästis Tiit Mägi. Arvestades eelmise jahi tulemust, teenis ta ära ühe kolleegi kommentaari: mees jätkab sealt, kus tal eelmine kord pooleli jäi.


Enamasti oleme põdrad jätnud iseenda "lihavabriku" tooraineks. Eelmisest korrast rippus üks juba jahekambris. Need kaks saaklooma otsustati ära töödelda pühapäeval. Iga jahimees teab, milliseid maitsvaid roogasid põdralihast valmistada saab. 

Kui blogimees oma autoga jahilossi juurde jõudis, oli tööpäev juba alanud. Nülgimine, kondistamine, tükeldamine ja hakkimine toimusid eri gruppides. Nii sai asi kolme tunniga valmis. Paneme siia ülevaate saamiseks pildiseeria. Piltide autorid on Toivo Vaik ja Urmas Trei.







Iga sellise päeva lõpus käib põhjalik koristamine. Seekord jäi tööhoos pildile Teet, kelle kaasa Viivika arvas, et peaks ehk mehe kodus ka sellele tööle rakendama. Oli näha, et ta sai suurepäraselt hakkama.

Aga meie oleme valmis jätkamiseks. Järgmiseks jahipäevaks koguneme Jahilossi selle kuu viimasel päeval kell 8.30. Jahijuhataja on Aarne Mesila. Kuna kellaaeg on muutunud, siis jääb rohkem hommikust valget aega hiilimiseks ja varitsemiseks. Sealt kütime metssigu, hirvi ja põdravasikaid. Eelnev kooskõlastamine juhatajaga kohustuslik!

NÄEME JAHIL!