Päeva päästis Taivo Villak

Tänane jahile pühendatud varahommik algas suhteliselt vaikselt. Ilm suviselt soe, tuuletu ja tundus, et ka ulukite liikumine oli kuidagi loid. Hirvepullide maskuliinsed möirged on tasasemaks jäänud, kuid siin-seal neid ikkagi veel kuulda on. Ilmselgelt on suurem jagu loomi sellest möllust oma osa saanud ja need, kes hooajal jahimeeste saagiks langemisest pääsevad, kannavad kevadel taas uue põlvkonna ilmale.

Ei olnud just parim saagipäev, kuid jännist päästis Taivo Villak. Väga oluline asjaolu, et päris ilma saagita ei jäädud, olgu see kasvõi üksainus uluk. Taivo on tänase seisuga selle hooaja üks kõvematest tegijatest või isegi kõige kõvem. Näis, kuidas edasi läheb.

Uluk ise oli päris kopsakas oma pulksarvepaari kohta. Õige jahimees tänab alati saagi andjat!

Foto: Jüri Mesila.

Nädala sees potsatas meie postkastidesse pilt ühest õnnestunud individuaaljahist. Pilt saabus Riivo Mesila aadressilt ja teadagi, millistel asjaoludel tal selline pilt üles võtta õnnestus.

Aga et kellelgi ei tekiks hooaja algul käegalöömise meeleolu, et parimad trofeed on juba metsast välja toodud, siis on siiakohta paslik panna üks pilt, mille leidis Kalle Voog oma rajakaamerast.

Seega, jahimaadele on asja veel küll ja küll. Aga järgmine nädalavahetus tuleb jahi poolest kuum.

Laupäeva ehk siis 30. septembri hommikul koguneme hiilimis-varitsusjahiks kell 5.30. Pühapäeval 1.oktoobril koguneme kell 8 esimeseks ajujahiks. Sel hommikul me eelnevalt ei hiili ega varitse. Seda teeme aga kõikidel edaspidistel ajujahi hommikutel.

MIS MUUD KUI NÄEME JÄLLE JAHILOSSI ÕUEL!

Asi edeneb, ka ühisjaht andis korraliku saagi.

Eile toimunud esimene ühine hiilimis-varitsusjaht oli päris edukas. Esimese korra kohta üle ootuste igatahes. Aga enne veel kui hakkame seda varahommikut lahti lõikama, seame siia ritta ka kõik need, kes septembri esimeses pooles üksikjahist on tasapisi saaki nokkinud. Edukaim tegija on Taivo Villak, kes on suutnud tabada selle ajaga viite metskitse-sokku ja kolme hirve. Kitse on saagiks teinud ka Kalle Voog. Panus metssigadele on küll tagasihoidlikum ja seda peamiselt kahel põhjusel. Üks osa kärssninadest istub ööpäev läbi turvaliselt maisipõldudes, kus tõlvik juba suupäraselt maitsev on. Kes sinna pole jõudnud, ootab kusagil tamme all tõrude kukkumist ja söötmisplatsidel on suht vaikne. Aga sead on siiski üles leidnud ja maha paugutanud Tiit Kuus ja Madis Mets.

Toivo Vaik tegi saagihirve ühel udusel varahommikul, kus loom tema soolakule ilmus. Järjekordne saak tuli vastavalt meil kehtivatele reeglitele üle anda juhatusele majandamise tarbeks. 

Foto: Olav Etverk

Ehkki üksikjahtidest rohkem pilte blogile saabunud pole, on kuu esimese poole hirveküttide nimekiri lisaks eelpooltoodutele üsna aukartustäratav. Täpse käega olid veel Jürgen Tamm, Aivar Saagpakk, Andre Pildre, Kaido Teär, Ain Rüütel, Margo Annusvere (külaline), Madis Mets, Neeme Sinimeri, Priit Kuus, Kristel Hani ja Karl Heinla. Andres Mürk jõudis maha võtta isegi 3 hirve. Jääb vaid loota, et kuu teine pool vähemalt sama edukas on.

Aga nüüd siis ühisjahi juurde, milleks oli kella viieks kogunenud 29 jahilist. Võta pilti kust nurgast tahes, pildistamiseks ei mahu telefoni ekraanile kogu seltskond mitte kuidagi ära.

Foto: Kristel Hani

Sellehommikuseks saagiks langes viis hirve ja ka esimene põdrapull ohverdas ennast Diana tahte kohaselt. Et blogile pole saagi tegemise järjekord teada, siis paneme siinkohal nimed rivisse jahipäeva lõpparuande pealt võetuna. Esimese selle hooaja põdrapulli küttis Madis Mets. Varahommikused hirvekütid olid Margus Mäeorg, Taivo Villak, Kalle Voog ja Priit Kuus, viimane jõudis saagiks teha isegi 2 hirve.

Kui Olav ja Toivo käruga laskepaiga lähedale appi olid jõudnud, kuuldus ergus hommikupäikeses ATV mootorimüra ja heledalt kilkava koera häält. Tema saak oli ju! Pull oli nagu tellitult laskmiseks sobiv ehk meie keeles äbarik nii oma kehakuju kui alla 10 cm nässakatega seal, kus tõelisel põdrapullil sarved peast välja sirguvad.

Foto: Toivo Vaik

Kuna põdra populatsioon on meil väga maha käinud, siis olemegi kokku leppinud selles, et me ei küti sel aastal ühtegi päris-sarvepaari kandvat põdrapulli.

Tohooh, peab hakkama rohkem varju hoidma, paistab, et jahihooaeg on alanud!

Margus sai järjekordse kinnituse, et nii ta ise kui jahirelv on jahipidamiseks tipptasemel.

Fotod: Neeme Sinimeri

Kalle sai pärast uhket indiaanlase stiilis poseerimist teha saagi väljatoomisel ränka tööd, seetõttu saabus tema kütitud pullike jahilossi viimasena.

Pildi saatis Kalle Voog

Juba ainuüksi tänase loo põhjalikum lugemine annab pildi, mis mees see Taivo metsaradadel tegutsedes on. Ikka pauk ja loom!

Foto: Jürgen Tamm

Niipalju on siis pilte edukast jahist saabunud ja siiakohta sai need ka üles pandud.

Aga kui rahvas veidi enne üheksat jahi lõpetamiseks kogunema hakkas, jaotas jahijuhataja Arne Saagpakk jahilised kahte leeri. Esimesse need, kes olid looma küttinud või vähemalt mõnda eemalt silmanud. Teise need, kes ei küttinud ega olnud ka kedagi näinud. Vastavalt sellele kujunes hommik edasi.

Need, kes saaklooma ei lasknud ega polnud näinudki, saadeti poolelioleva abihoone juurde killustikku laiali kandma.

Teised, kes looma küttisid või vähemalt näinud olid, võisid astuda rikkalikult kaetud laua juurde head-paremat maitsma, mille olid oma toodete tutvustamiseks saatnud Linnamäe ja Rannarootsi lihatööstused. Hea oli tõepoolest!

Fotod: Kristel Hani

Sellisena see septembri esimene pool meil sai. Aga paremad päevad ootavad kindlasti veel ees. Järgmiseks ühisjahiks koguneme 23.septembri varahommikul hiljemalt kell 5.15.

KOHTUME JAHIL!  

Aeg kõigil kokku saada, sest see algab...

 Ehitustööd jätkuvad, ent tundub, et jaht surub peale, sest neid, kes käsi külge panna saavad või tahavad, jääb objektil üha vähemaks. Teisalt jälle on hea, et saagiks langenud hirvede arv üha paisub. Kuidas muidu me 150 isendi turjalt naha maha võtta saame. Aga jahist veidi hiljem, praegu keskendume veelkord ehitamisele ja teeme seda taas piltide keeles.

Tänase päeva töökäsk: see lauavirn värvi alla saada ja plekk katusele kinnitada.

Kas mulle ka pintsel antakse või mädin ma sabaga?

Naistel on värvimine nagu rohkem käe sees kui meestel. Millegipärast.

Tubased rauatööd jäeti rauamehe kanda.

Nullenergia alekokk, hea abivahend kui higi jooksma hakkab.

Kas siin keegi kamandab ka või peab tööotsa ise leidma?

Ma hakkaks rõõmuga ülemuseks, kuid kes seda mulle võimaldama peaks?

Seltsi liikmeskond 62-pealine, aga täna puuduvad millegipärast 56 inimest. Kuhu me küll selliselt jõuame?

Ometi sai ka selle päeva töö kavandatud mahus tehtud. Vaatamata popitegijate suurele arvule. Aga olgu, viimast võtame me kõik naljana ega hakka kohe selle väljaütlemise pärast üle õla sülitama.

Pildid klõpsisid Arne Saagpakk, Kristel Hani ja Toivo Vaik. 

Aga nüüd...

Esimeseks ühiseks hiilimis-varitsusjahiks tuleme kohale 16. septembril hiljemalt kell 4.45. Et me jõuaks enne jahti kõik korralikult läbi rääkida ja saaksime positsioonidele kella poole kuueks. Palume kõigil käia silmadega üle enda dokumentidest ja jälgida, et meie kõige püham hüve, mida riik meile võimaldab ehk siis jahipidamise õiguse tasu poleks aegunud. See kehtib nimelt üks aasta tasumise päevast alates.

KOHTUME JAHIL!

Sügis läheneb, küttimine hoogustub.

 Augustikuu vihmased ja udused ilmad on küttimisele hoogu lisanud. Õnneks on olnud suhteliselt soe, seega passival kütil polnud külmetamise kartuses vaja end soojalt riietada. Aga iga kell kasvõi selgest taevast alla sadava vihmasabinaga tuli arvestada koguaeg. Augusti ilma kohta on ju vanarahvaski ütelnud, et seda võib võrrelda tite tagumikuga, sest pole võimalik ennustada, millal sealt midagi tuleb.

Kuu keskpaigast alates käib ka hirvejaht, esialgu küll vaid lehmale ja vasikale. Nagu juba öeldud, oli täpseid tabamusi üksjagu ja paneme tegijad siiakohta ilusasti ritta.

Olav Etverk 2 hirve ja metssiga, Toivo Vaik hirv ja sokk, Reimo Prants hirv, sokk ja siga, sokumehed on veel Rein Maimann, Tanel Truu ja Urmas Trei.

Kus sa jahimehe käest ikka pääsed! Liiatigi veel siis kui hea ninaga abimees käepärast võtta.

Foto: Madis Mets

Jätkame loetelu. Riivo Mesila on rajalt maha võtnud 2 metssiga, samuti tegi sea saagiks pildil koos saagi ja koeraga poseeriv Timo Jõeäär. Hirveküttide nimistusse on pääsenud veel Aarne Mesila ja Raimund Pugi.

Ka septembrikuu alguspäevad on saagilisa toonud, sealhulgas ka esimesi sarvilisi hirvi. Aga sellest juba septembriküttide loos.

IKKA TÕUSVAS JOONES EDASI!

Luud-liikmed paika ja riided selga.

Pealkiri käib ikka ehitatava kõrvalhoone kohta. Nagu eelmises loos kirjas, jätkus töö nädal hiljem. Ei tahaks küll ära sõnuda, aga niipea kui korraldus antud, lendavad mehed-naised kohale nagu mesilased (või siis herilased). Sest töö vajab tegemist ja mitmed asjad peavad veel enne suurt jahti paika saama.

Tegevus koosnes peamiselt erinevate puitkondtruktsioonide täiendamisest maja stabiilsusest lähtuvalt. Et jätkutööd oleks juba katuse panemine ja seinte vooderdamine. Lõpuks uksed ja selline siis peaks kogu asi välja nägema. Aga varju alla saab asju panna juba nüüd.

Aga kõneleme taas piltide keeles nagu eelmisel korral. Seekordsed fototajad olid Toivo Vaik, Arne Saagpakk, Kristel Hani ja Madis Mets.

Tööd ei karda me, juhhei...

Meie kõige suurem jahimees oli ka korraks kindla maa jalge alla saanud.

Mis tööriistaga seal tullakse?

Kuuldi ju, et eelmisel korral oldi herilastega hädas...

ja eks neid punasekirjusid kerakesi kulub endalegi maiustamiseks ära.

Ka 88. eluaatat astuv jahimees on kohal. Hing ei lase kodus olla kui kaaslased tegutsevad.

Katsu ilma redelita pööningule minna...

 Teeks nüüd miskit omal käel või ootaks korraldused ära?

Hea tööriist on parim kvaliteedi toetaja. Seda teavad kõik profid ehitajad.

Puutöö teeb mõnusaks elektrilise saeketta pehme surin.

Ilmaennustus vist seekord peab.

Siin on igat masti insenere piisavalt. Meie paneme võssa.

Kas pole siht nüüd hõredam? Kiire käe ja täpse silmaga kütt jõuab nii laiast sihist üle tormava hirvepulli vanuse ja sarvede arengu ära määrata ning sihtimise ja tulemusliku tabamise kindlasti toime panna. Elu on näidanud, et see väide peab paika.

Silm on vinkel, nina sirkel...

 

Mulle hakkab tunduma, et neid rohelisi kiiri väljaajavaid kuubikuid võibki usaldada! Aga siiski: üheksa korda mõõda, enne kui lõikad!

Kuidas meie eelkäijad küll maju ehitasid. Siis olid puutöö tegemiseks vaid käsisaag, kirves, peitel ja vasar. Ometi seisavad sadu aastaid vanad puumajad veel tänagi püsti.

Välimuse järgi maja mis maja.

On aeg sarikate peale kolida.

Kus puutöö käsil, ega sealt või ometi puidusikk puududa. Vastasel juhul saavadki majad igipõlised.

Kaks teevad, üks abistab ja kuus juhendavad. Aga kuidas siis muidu tööga ühele poole saaks?

Sel aastal on teha vaid üks töö veel: asetada peale katuseplekk. Aga muus osas võib öelda, mis varjus, see varjus? Igatahes vihma põrandale enam ei saja ja sees võib liikuda juba kasvõi sokkides.

UUTE KOHTUMISTENI!

19.august - päev, mis tähistab töökust

 Sel hommikul koguneti kahel põhjusel: et lisada suve läbi kivistunud kõrvalhoone vundamendile midagi rohkemat ja teha eeltöid sügisel algavaks ajujahi hooajaks sihte laiemaks raiudes. Et selle päeva fotoreporteriks oli Kristel Hani, siis juhtus nii, et ehituse pool sai hoolega üles pildistatud, kuid võsabrigaad, mida juhtis Jürgen Tamm, jäi piltidelt välja. Aga sealgi tehti tööd mehemoodi.

Aga pikka juttu rohkem ei tee, paneme pildigalerii jutustama.

Siia peaks midagi toodama.

Jõudiski kohale.

Pigi kohta on juba vanast ajast teada, et kui see peab kuhugi minema, siis just sinna ta lähebki.

Kui juba tõstukiga masin kohal, oli paslik panna püsti ka oma aega oodanud uus lipumast.

Puitmaterjal hakkas liikuma oma ettenähtud paiga poole.

See pilt väärib pikemat kommentaari. Inimene on teatavasti mugav ja kuna peamaja on igati kaasaegne, jäi õuekemmerg vähese kasutusega. Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii see majake üle võetigi. Esimene, kes ei viitsinud suurde majja marssida ja selle ukse lahti tiris, tõmbas kogu seltskonnale HÄDA kaela. Tigedike valusat pistet said päeva jooksul kogeda mitmed ehitajad. AI-AI!

Esimene sammas...

...ja teisedki.

Juba läksid redelid käiku.

Mis ehitusobjekt see on kui puuduksid töödejuht ja ehitusjärelvalve.

Edeneb.

Igal jahimeeste üritusel on tähtsuselt teisel-kolmandal kohal grillmeister.

Lõunapaus.

Järjest rohkem tundub, et saabki asja püsti.

Apollo, ma ju selgitasin sulle juba, et siia ei tule mitte jahikoerte ühikas, vaid varjualune jahipidamiseks vajalikele abivahenditele.

Kui sarikapärg väljas, on aeg ehitajatele välja teha.

Mis peab tulema, ei see tulemata jää.

Siiski-siiski, üks pilt võsalõikusest on saabunud. Et näidata, et ka see töö toimus

Foto: Riivo Mesila

Nüüd on siinkohal teada anda, et luukerele tuleb ka midagi toekamat ümber panna. Seega jätkub tegevus 26. augusti hommikul kell 10. Oodatakse kõiki, kes seekord ei osalenud. Ja ka neid, kes juba pingutanud on. Kui rahvast saab rohkem, nuputab Jürgen kindlasti välja mõne puhastamist vajava sihijupi. Nii et mitut masti tööriistad autosse ja Jahilossi!

KOHTUME SEAL!