30.1.19

Midagid on tääda anda...

Kes soovib 2.veebruaril koos kolleegidega metsseajahti pidada, tulgu kogunemispaika kella 9-ks. Tegemist ei ole ühisjahi korraldamisega. Infot jagab Arne Saagpakk.

Seoses hirvepullide jahi pikendamisega korraldab seltsi juhatus ühisjahi 9.veebruaril kell 9. Realiseerimiseks on kaks pulli luba. Oodatud on kõik, eriti need, kel selle hooaja trofee veel metsas ringi jookseb.

Kõik on ammu nähtud, aga ikka uus...
Foto: Kristel Hani

AGA NÜÜD TÄHELEPANU!

KÄESOLEVAGA ANNAB JUHATUS TEADA, ET 2018/19 VÄGA TULEMUSLIKU JAHIHOOAJA LÕPETAMISE PIDU TOIMUB 22. MÄRTSIL MEILE JUBA ARMSAKS SAANUD MARTA-LOVIISE JUURES. 
SIIN KIRJAS OLEV ON EELTEADE, ET SAAKSIME END JUBA PIKALT ETTE MUUDEST KOHUSTUSTEST VABAKS TEHA. TÄPSEMALT ANNAME EDASPIDI TEADA. JÄLGIGE BLOGI JA TE EI MAGA MITTE MIDAGI MAHA!

27.1.19

Hirvejahi lõpp päädis metsseajahiga

Et meile pandud punahirvede laskekohustused on kuhjaga täidetud, otsustasime selleks hooajaks ühisjahile punkti panna ja viimasel päeval vaid järelkasvu küttida. Paraku on lugu aga selline, et sattusime hoopis tummisele seakarjale, kes meie maadel ennast ühte kohta elama on sättinud. Hea teada, et vaatamata uutele katkujuhtumitele neid ulukeid ikka siin-seal leidub, loodame, et loomastiku mitmekesisus meie metsades jätkuvalt säilib.

Esimestel lumistel jahipäevadel nägi hirvede radu sagedamini kui nüüd. Mida aeg edasi, seda rohkem tundub, et intensiivne jaht on nende ridu harvendanud
Foto: Arne Saagpakk

Kuna lumikate on samblases-kanarbikuses ja alt külmumata maa kohal juba piisavalt paks, siis said ajus olijad üsna priskelt rassida. Ka puudel oli paras kiht, mis igalt poolt kaela langes ja lasudki nii ära summutas, et kaugemal olevad kütid midagi ei kuulnud. Kuni raadioeetrist kostus ajus oleva Sveni hääl, et ma leidsin surnud sea! Tegemist oli loomulikult naljaga, sest tabamuse saanud metssiga oli natuke aju poole tagasi jooksnud ja siis maha jäänud. Veidi aega hiljem tuli teade ka teise notsu tabamisest. Siis selgus ka, et mõlema tabamuse autor on Arne Saagpakk.

Arne laskesektorist läbi jooksev uluk pääseb haruharva kasuka augustamisest
Foto: Kristel Hani

Kuna mõlemal metsseal oli päris paks peki- ja rasvakiht ning elundite esmasel vaatlusel katku tunnuseid märgata polnud, siis hakkas Kristel seapõrnade abil ilma ennustama. Tulemus oli selline, et külma aega paistab olevat veel kuu aega, kahe kuu pärast saabub kevad ning maikuu teises pooles läheb soojaks. Täname teda kõiki meid innustava ja igati meeldiva ilmaennustuse eest!


Head jahilised! Oleme tänulikud neile, kes on kohustuste täitmiseks oma panuse andnud. Olgu see siis ajus rassides, kütiliinil passimise ajal külmetades või üksikjahil valiklaskmist teostades. Selle hooaja medalisadu on aegade parim ja kui kõik kokku löödud saab, siis anname lõpptulemusest ka oma blogis teada.

Hirvejahi lõpetuseks on siia panna ka üks tore pilt rajakaamerast, mille koos kommentaariga saatis blogisse Sven Mägi.

Paistab, et ka ulukite hulgas leidub omasooiharaid isendeid...


KOHTUME JÄRGMISEL ÜHISÜRITUSEL!

20.1.19

Finaal on 26.jaanuaril

Olemegi jõudnud finaali. 26.jaanuaril kell 9 algab selle hooaja viimane ühisjaht punahirvedele ja metkitsedele. Jaanuarikuuga on hirvlaste jahipidamisel kriips all. Ehkki üldise jahihooaja lõpuni jääb veel pisut enam kui üks kuu, siis ei ole meie jahimeestel enam suurema kambaga asja relvastatult metsa minna, sest jätkuvalt on metssiga meie jahimaal "punase raamatu" tegelane. Viimasel ajal on märgatud ka mõningaid hunte, kes teadagi on sigudikkude peale maiad. Loomulikult saab huvi korral küttida veel karusnahka kandvaid väikekiskjaid, aga seda tehakse juba üksikjahi korras. Kui just mõnda suuremat sorti hundijahti ei korraldata...

Ka eilse päeva jaht läks hästi, saagiks tehti viis punahirve ja kaks kährikut.

Hommikune rivistus koos informatsiooniga jahijuhatajalt. Lisaks järjekordne manitsus: ohutus, ohutus ja veelkord ohutus!!!

Edasi läks ühe eelmise päeva jahisaagi jagamiseks. Kui kõigi pilgud olid algselt suunatud lauale, siis peale Toivo hüüatust, et härrad, tüdruk teeb teist pilti, pöörasid mehed hetkega ringi ja naeratasid.

Kui hulk rõõmsameelseid jahimehi koos, ei siis saak metsa jää.
Fotod: Kristel Hani

Alati on päev läinud hästi kui metsa on jooksma saata tublisid jahikoeri. Jüri on seekord jahil koos oma Arukuuse Bossi, koera ema ja õe ning loomulikult koos nende peremehe Oleviga. Jüri ise nimetas seekordset jahipäeva jahikoerte suguvõsa kokkutulekuks.

Boss (vasakul) teadis, et enne suuremat möllu tuleb ikka jahiõnne ka teha. Sugulased aga vaatasid juba igatsevalt Saaremaa metsade suunas. Neil meie kadakate vahel jooksmise kogemus veel puudus.

Tublid ajajad leidsid esimesest ajust peagi viiepealise hirvekarja, kes tiirutasid ajus sees ega leidnud endale mitte kusagilt väljapääsu. Käis ka esimene pauk, mille tulemuseks sai Andre Pildre kütitud hirv.

Selge silm ja täpne käsi tegid saagi
Foto: Arne Saagpakk

Kuid tundus, et tegemist oli karjast eraldi oleva isendiga ja viisik jäi siiski alles. See kari käis mitmes kohas end küttide ees "pakkumas", ent kütiliinist läbi jooksmist ei üritanud. Kuna ohutuse mõttes ei ole ajus olevate koerte ja nendega koos jooksvate meeste poole laskmine just parim idee, vaadati edasi ja lasti koertel töötada. Kuni käis üks äkilisemat sorti väikelahing. Seekord näitasid taas klassi vennad Tiit Kuus ja Priit Kuus. Kuna eetrisse anti teada kahe looma küttimisest, siis jäi kõikide meeste mõtetes ajus ringlema veel kolm looma.

Nagu vendade jutust hiljem selgus, trügisid need loomad hoopis küttide selja tagant ajusse sisse ja kiire reageeringuga mehed tegid laske selliselt, et mõlemad loomad said kuuli mõlemalt mehelt. Seega, ajusse nad ei pääsenud ja saak sai maha.
Foto: Toivo Vaik

Aga jaht jätkus ja mõne ajas möödudes tabati veel üks hirv. Sellele looma tegi saagiks Tiit Ennemuist. Tabatud loom sörkis küll laskepaigast veidi edasi, kuid kaaslaste abiga veeti saak metsast välja.

Tiit teab, mis on korralduse täpne täitmine. Ka sel hommikul sai peamiseks ülesandeks järelkasvu vähendamine.
Foto: Jürgen Tamm

Alles jäänud loomad võtsid aga kogu oma tarkuse ja instinktid kokku ning murdsid ajust välja läbi küttimispaiga lähedale jäävate õuede, kuhu kütte sättida polnud võimalik. Raadiolainetelt kostus veel Jüri nördinud hääl, et jooksid paganad majade vahele ja ma ei saanud enam mitte midagi teha. Ega saanudki, aga kavalus on varemgi mõnele loomale naha selga või sarved pähe jätnud.

Järgmises ajus kaapisid tublid laikad urust kaks kährikut välja ja lõpetasid nende talveunise eksistentsi. Samal ajal murdis ajust üks hirv välja, mida hakkasid jälitama ja tegid lõpuks saagiks Jüri Murel koos oma Bossiga. Seekordne pilt on küll pisut verine, kuid paremat võtta pole. Ei saa ka panemata jätta, sest esimest korda tegid oma päris isikliku saagi meid paljudel jahtidel aidanud koer ja tema peremees. Kui kellelgi hakkab sellest vaatamisest paha, pangu meie blogi ruttu kinni ja valigu vaatamiseks mingi muu portaal, mida loodusest ja loomade elust väga palju saadaval on. See muudab tuju kindlasti palju paremaks.
Veelkord, blogija vabandused juba ette!

Selle saagi tegid nad enam kui paar kilomeetrit ajukohast eemal kahekesi. Jüri ise kommenteeris, et puhtalt Bossi saak. Mulle jäi vaid seisva koera eest uluk saagiks teha.
Pildi saatis Jüri Murel

Püüti vastu õhtut teha küll veel üks aju, kuid seal jooksis esialgu ringi vaid põder ja korraga algas paras lumesadu ja tuule tõustes pääses valla tuisk. Lootsime kohata seal hunte, kes eelmise laupäeva jahi ajal Jaanus Saaremi kaameras end peegeldasid, kuid polnud isegi nende jälgi kusagil.

Ometi jäi üks hundu sealsamas rajakaamerasse pühapäeva hakul kesköö paiku. Seega käivad hundid meil naabermaadelt külas. Ega vanarahvas ilmaasjata öelnud, et hunt pesa ümbert ei murra.
Foto Jaanus Saaremi rajakaamerast

Jaanus avaldas telefonis arvamust, et algul mõtles ta, et mandrimeestel jäi mõni koer kadunuks. Aga ei, koerad korjasid end ilusasti kokku ja sõitsid koos peremeestega mandrile tagasi.

Tore päev oli, saagirohke je emotsioone täis. 
Aga üks selline tuleb veel!

KOHTUME JAHIL!

12.1.19

Pika ninaga ei jäädud

Hommik algas tavapärase rivistusega, mille põnevaim osa oli loomulikult aasta viimase saagipäeva eest saadud toodangu jaotamine. Iga sel päeval osalenu sai koju viia priske noosi. Kuid samal ajal käis arutelu võimalike jahipaikade valikute üle nagu hommikuti ikka tavaks.
Läbi käis läbi ka teema, et hundijaht pole sel aastal erilist minekut näidanud, huvitav kas hunte pole või oskavad nad meie maadest eelmale hoida.

Järgnev lugu on aga südamest naermist väärt, sest kogu see melu toimus meil hommikul poole kümne paiku. Päeval saatis Jaanus Saarem blogisse oma rajakaamera pildid. Mis näitab, et umbes samal ajal kui me oma kogunemispaigas hunte taga rääkisime, olid nemad meist vaid linnulennult kilomeetri-poolteise kaugusel. Jaanus ise väidab, et tema kaamera kell näitab aega tegelikust ühe tunni varasemaks. Aga eks veendugu igaüks neid pilte vaadetes ise, kellega tegu olla võib.

Piltmõistatus: Leia pildilt hunt

Siin pole enam mõistatada midagi

Erievalt mõnest inimesest kaameral topeltnägemist ette ei tule
Pildid Jaanus Saaremi rajakaamerast

Jahipäev algas üsna nukralt ja tundus, et me oleme oma metsad hirvedest päris tühjaks kamminud. Korraks mõlkus mitmetes peades mõte hooaja esimesest tühjast päevast.
Ei lohutanud ka teise aju ajal kõlanud lask, mille kommentaaris teavitas kaaslasi Tiit Mägi, et rebane on maas. Aga jahisaak ikkagi!

Nii koheva karvastiku imetlemiseks on just praegu õige aeg
Foto saatis Tiit Mägi

Ent siiski mõjus rebase küttimine innustavalt ja juba järgmises ajus oli pullisadu, kes kõik korraga samas paigas ajust välja murda püüdisid. Hommikul jäi kokkulepe, et keskendutakse järelkasvu küttimisele. Kui satubki ette pull, siis tehakse saagiks kas medalist või kütitakse väärareng. Selliselt andis korralduse jahijuhataja Arne Saagpakk. Mees ise suutiski oma kümnepealisest pullikarjast tabada looma, kelle vasaku poole sarvel olid vaid silmaharu ja kroon. Kõik mis sinna vahele peaks käima, jäi olematuks.

Peale pauku andis Arne raadioeetrisse ehmatusega küll teate, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Õnneks asi ikka nii hull polnud, sest looma sarvedel olid kindlad väärarengu tunnused
Foto: Kristel Hani


Veel on teada anda, et igale jahigrupile väljastatakse üks hirvevasika küttimise luba kui seda soovitakse. Nii et gruppide juhid, tormake! Sel hooajal on ka metskitsejahti jaanuari lõpuni pikendatud. Ka need load on saadaval.

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 19.jaanuaril kell 9Külla on oodata tublisid jahikoeri ja nende peremehi! Seega, pingutame veel, finiš pole enam kaugel!!!

KOHTUME JAHIL!

6.1.19

Aasta algas kaheksahirvepäevaga

Uus aeg nõuab uusi tegusid! Just nii saabki selle aasta esimese ühisjahi päeva kohta öelda. Ehkki hirvi on kütitud Kärla maadelt juba 111 (blogija tagasihoidlik arvestus, mis ei pretendeeri absoluutsele täpsusele), on ilmselt meie jahilistel välja kujunenud profesionnalsus juba nii kõrge tasemega, et vahele jääb üha uusi ja uusi sõrakandjaid. Meeldetuletuseks niipalju, et miinimumkohustus oli meil 89.
Kuna meie peamine eesmärk on jätkuv punahirve arvukuse vähendamine, saab viimasel hooaja  jahikuul keskendutud järelkasvu ehk noorloomade küttimisele. Nii ka eilset jahipäeva võetud sai ja seekord jäid hiigeltrofeed metsa. Mis aga ei tähenda seda, et kui mõni sobivat kasvu pullelajas püssi ette astub, siis lastakse tal rahulikult minema jalutada.

Selle päeva tegijateks ehk siis kütitud loomade autoriteks saab nimetada ja rohelisele alusele sättida järgmised jahimehed: Jürgen Tamm (2 isendit), Aarne Mesila (2), Neeme Õige (2, kusjuures ta oli kaasautoriks ka nimekaimu looma küttimisel, seega 3 tabamust), Neeme Sinimeri ja Peep Kuus.

Seekord sätime esimeseks päeva lõpul tehtud pildi, kus poseerivad koos kolm kõva tagijat igas mõttes
 

Edukale päevale pole vaja põhjust mujalt otsidagi, sest meil olid külalisjahimehed koos koertega abiks. Meile juba vana tuttav Jüri Murel ja esimest korda Mati Valk ja Gert Niisuke. Me kõik täname neid jahimehi ja nende tublisid jahikoeri!

Sellele pildil jäid Mati ja Gert koos oma vanema tegusa norrakaga. Noorem ja keevaverelisem oli ajude vaheliseks ajaks autosse kinni pandud.


Päev pakkus ka üksjagu jalutamist haavatud uluki jälitamise näol, kuid hea on see, et ükski tabamuse saanud looma metsa ei jäänud. Tore päev, kõik klappis.

Aarne Mesila oma hommikpoolel tabatud saakloomaga
Fotod: Toivo Vaik

Peep: "Läks teine oma kilomeetri veel enne kui hingepaugu anda sain. Aga tubli norrakas oli koguaeg abiks."
Foto: Kristel Hani

Selle aasta esimese jahipäeva nimekirja sai kantud 28 nime, mis oli ikka hooaja pikkust ja pühadejärgset aega arvestades ikka veel üsna tubli tulemus. Seega, jahiindu meil jätkub ja ilmselt jätkame kuni hooaja lõpuni.
Selleks koguneme 12. jaanuaril kell 9.

KOHTUME JAHIL!

2.1.19

Alustame!!! 2019 NÕUAB UUSI TEGUSID!

Nagu eelmise aasta tervituses kirjas, koguneme ühiseks hirvejahiks 5.jaanuaril kell 9. Peep Kuus lubab taaskord põnevat jahipäeva, sest talle tulevad külla jahisõbrad koos tublide jahikoertega. Loomulikult võtame nad vastu, sest koerajahid on meil alati suurepäraselt õnnestunud. Seega peame arvestama sellega, et küttidel tuleb palju laskepaigas passida, mis omakorda nõuab vastavat riietust ja jalatseid. Aasta 2019 on meil alanud tormiliselt ja toonud kaasa ehtsa talveilma.

Aga pühadevahe on meile toonud ka saagilisa. Seda suuresti trofeede näol. Riivo Mesilal tuli läbi viia kannatava looma eutanaasia, tasuks suurepärane sarvepaar. Gert Aavasalu küttis väga uhke looma, keda lõplikult aitasid leida Sven Mägi tublid verejälje koerad.

Pelgalt sarve jämedust mõõtes võib juba oletada, millise tulemuse mõõdistamine annab

Keda küll selline saakloom tõsiseks ei võtaks?
Fotod: Sven Mägi

Blogil on veel andmeid, et vahetult peale jahirahu lõppu küttis meie veteranjahimees Ülo Metsmaa hirvevasika. Kuu varem sai tema saagiks hirvelehm. Taas on võimalus jahimeeste kohta tõdeda, et meile ju aastad ei loe. Ülo on nimelt astunud aastasse, mis toob talle selga kolmveerandsajase juubeli. Aga loomulikult ootame selle päeva ära ja siis juba täpsemalt sellest tublist mehest ja tema tegemistest.

KOHTUME JAHIL!