Kuidas läks meil hooaja viimane ühisjaht?
Ehkki hirvede küttimiskohustus sai täidetud juba eelmisel jahipäeval, otsustati ära kasutada ka see ainus järelejäänud laupäev, mil pulle veel lasta võis. Hommikusel kogunemisel oli oma veerandsada entusiasti ja päev sai alata. Päeva lõpuks oli kütitud kaks hirvepulli.
Nagu varasematelgi kogunemistel oli esimeseks tegevuseks enne rivistust ehitajate töö seiramine. Seekord oli siis nädalaga saanud luukerest maja moodi asjandus.
Foto: Kristel Hani
Päev tõotas tulla keeruline, sest meie jahipäevade suur abiline ja pihtasaanud ulukite väsimatu ülesotsija Apollo oli eelmisel jahipäeval saadud vigastuse pärast "sinisel lehel". Ega keegi meist teagi, millise orgi otsa ta lumes sumbates sattus, kuid asi oli nii tõsine, et ta vajas loomatohtri abi. Head tervenemist talle!
Viimase jahipäeva rassimisest Apollo pääses. Aga teades, kui innukas jahindustegelane ta meil on, siis küllap ta oleks diivanil vedelemise asemel jahimeestega metsas ringi tuulata tahtnud.Foto: Sven Mägi
Teadupärast on vanasõnagi öelnud, et kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Selgus, et juba eelmisel õhtul olid end taas Saaremaale vedanud meie jahisõbrad Järvamaalt. Ja päev tõestas, et nende abi osutus vajalikuks.
Rene Järvmägi ja Joel Potman on hirvejahti ikka tõsiselt kiindunud. Ega nad muidu võta igal nädalavahetusel ette edasi-tagasi kokku pea kümmet tundi nõudvat sõitu. Selle päeva vägevaid lumevõlusid sai üsna tõsiselt maitsta ka jahile pühendunud Terri.
Foto: Toivo Vaik
Aga kui nüüd päevast jahiteemal rääkida, siis juba esimeses ajus sai pihta hirvepull ja seda isegi kahest relvast, ent ometi suutis ta sumada enam kui poole kilomeetri kaugusele sinna, kuhu paksu lume tõttu polnud võimalik ilma vastava tehnikata jõuda. Just siin oli abi Terrist, kes vaatamata ajus olemise väsimusest haavatud loomale järele sumas ja ta kinni pidas kuni kõige lähemale jõudnud kütt Neeme halastuslasu teha sai.
Terri: "No on neil pagana saarlastel ikka palju lund!" Aga mis käes, see käes.
Foto: Neeme Õige
Tunnustust väärib ka masin, mille tõid kohale Aarne Mesila ja Tiit Mägi.
Foto: Kristel Hani
Päev kulges edasi nagu ikka, ent rass esimese saakloomaga tegi meid ettevaatlikuks ja edasi tuli valida kohti, kus tabatud looma kättesaamise võimalused paremad oleksid. Eks selle tõttu tuli ka paar pullitühja aju, ehkki lehmade-noorloomade karjasid sai nähtud küll ja veel.
Kuni jõudis kätte hetk, mil tabati murtud ja ühtlasi ka äbariku sarvepaariga kakleja. Sellele loomale said pihta Taivo Villak ja Gert Aavasalu. Pildile jäädvustamise au loovutas Gert esimese lasu tegijale ehk siis Taivole.
Päeva lõpul saime pildile ka piikpulli, kelle haavamine suure rassimise põhjustajaks oli. Püssi saavad peale jahti nühkida Neeme Õige, Tiit Mägi ja Aarne Mesila.
Fotod: Toivo Vaik
Kuidas meie hooaeg läks?
Rahuloluks põhjust on. Kütitud on 113 punahirve, 10 põtra, 107 metskitse ja 32 metssiga. Kohustused täidetud peale metssea. Loomade arvukuse kontrolli all olemist näitab ka asjaolu, et meie maadel on liikluses viimasel aastal hukkunud vaid 3 metskitse. Varasemalt on need numbrid oluliselt suuremad olnud. Usume, et ka põllu- ja metsamehed on meiega rahul, sest suurematest kahjustustest teateid esialgu saabunud ei ole.
Metssigade küttimisnorm jääb küll täitmata, ent mitte sellepärast, et seajahti ei viitsita pidada. Tundub, et katkust kosumine võtab veel aega, ometi saab lastud iga püssitoru ette sattunud notsu. Sellele pildile on jäädvustatud kümmekond päeva tagasi ühel kuuvalgel ööl kütitud 3-4 aastane metskult, täpse lasu sooritajaks
Taivo Villak. Foto: Rain Mesila
Kuna blogi järgmised lood tulevad ilmselt sellest, kuidas jahimaja kerkib, siis palus
Arne ajada
Toivol auto majja sisse, et proportsioone võrrelda.
Foto: Arne Saagpakk
Tänase lõpulooga on meie blogil ka pisike juubel. Nimelt on 10 aastaga saanud küljele 800 seiklust ja lugematu arv pilte.
UUTE KOHTUMISTENI MEIE JÄRGMISTEL ÜRITUSTEL!