29.1.13

Näitus on veel avatud

Võtsin aja ja külastasin Kuressaare lossis olevat jahitrofeede näitust. Oli ühtlasi mõte võrrelda enda hõbedasi hirvesarvi teiste omadega. Jäin rahule igati!

Kogu ekspositsioon oli üles seatud väga hästi, siinkohal ütlen tänu selle korraldajatele. Jahimehe seisukohalt on kõige pilkupüüdvam ikkagi hirvesarvede osa. On, mida vaadata. Kelle näitusel veel käimata, leidke aeg, te ei kahetse!

Oma sarved leitud! Keskmisel riiulil pea kohal.
Foto: Greta Vaik

Selline näeb välja punahirve kuldne sarvepaar.
Foto: Toivo Vaik

28.1.13

Metssea jaht kestab

Ehkki jaanuariga on hirvejahil joon all, ei ole meie mehed oma püsse tavotiga kokku määrinud ja murdesse peitnud. 

Kuni jaanuari lõpuni kestab jaht veel kõigile metssigadele, alates 1. veebruarist jäetakse aga emised rahule ja neil lastakse segamatult järeltuleva põlve tarbeks oma seapesad korda sättida. Kärla jahimaadel on eelmised paksu lumega talved oma jälje ka sigade arvukusele jätnud. Siiski ei ole me sigade küttimise arvu piiranud, et ei oleks võimalust uueks üleasustuse tekkeks.

Seni on meie artiklid kajastanud üsna palju ühisjahtidel toimuvat, ent ometi peetakse ka kollektiiv- ja üksikjahte. Blogipidajana kutsun mehi üles avaldama ka neist jahtidest oma lugusid ja loomulikult on oodatud fotod. Meie blogi loetavus on endiselt väga kõrge, seega pakub jahiteema inimestele huvi.

Algatuseks pakun enda 27. jaanuari õhtuse jahiseikluse, mil küttisin kesiku. Sellest loost on võimalik välja lugeda ka väikene kogemusetera noorele jahimehele.

Minu jahilugu.
Kuna olin paaril järjestikkusel õhtul sigadelt tünga saanud, reedel näiteks oli pool seitse juba plats tühjaks söödud, ronisin varitsuspukki juba valges, veerand kuue paiku. Esimene sigudik oli puude vahelt näha kümme enne kuut. Minu kahjuks oli asjaolu, et tuul oli pööranud ja puhus kuklapoolelt ning seega oli oht, et söödale tulnud notsud minu lõhna üles võtavad. Kuulsin, kuidas luurele saadetud kesik ruigas, nii andis ta karjajuhile märku, et laud on kaetud. Nägin sööda suunas tulemas suurt emist ja kesikut kohe tema kannul. Emis aga ei teinud viljahunnikust väljagi ja astus nina püsti edasi. Veel mõni samm ja ta oleks võinud mu lõhna saada. Tegutsesin kiiresti, kesikule optika rist esijalgade taha ja pauk teele! Hetkega oli lagendik tühi.

Läksin paarsada meetrit eemalolevasse autosse ja istusin seal rohkem kui pool tundi. Siis võtsin taskulambi ja otsisin üles sigade jäljed. Kõndisin väiksemaid jälgi mööda metsas oma sadakond meetrit edasi, kuid ühtki veretäppi lumel näha polnud. Siiski olin ma kindel, et möödalasku olla ei saanud. Veel paarkümmend meetrit ja siis märkasin esimesi imetillukesi punaseid laigukesi. Tundus, et kuul oli siga võtnud vaid kergelt riivamisi. Edasi leidsin juba koha, kus siga oli kukkunud. See oli kindel märk, et tabamus on õnnestunud. Endiselt oli verd imevähe. Noorele kuusele lähenedes nägin teist kukkumiskohta, kuid ikka veel polnud verd. Tundus üsna uskumatu. Haavatud loom oli juba paar korda kukkunud, ent lumel nähtavat verd ikka veel pole.
Lähenesin suure kaarega noorele kuusele, mille alla võis haavatud loom peitu pugenud olla. Kuid siis nägin teda lamamas kuuse kõrval oleva jämeda saaretüve taga. Tema hing oli juba läinud ära metssigade taevasse. Lamas ninaga minu laskepaiga suunas, oli enne mahajäämist end sinnapoole keeranud. Selleks, et vajadusel kohe rünnata.

Hiljem kodus ulukit üle vaadetes selgus, et kuul oli läinud mõlemast küljest ribide vahelt läbi ilma ühtki luud läbimata ja vigastanud maksa. Selle tõttu oli uluk ka verest tühjaks jooksnud. Nii kuuli sisenemise kui väljumise avad olid väga väikesed. Seanahk tundub justkui kummist olevat, oli haavade kohalt kokku tõmmanud ja kogu veri oli jooksnud kõhuõõnde, sellepärast oligi seda lumel imevähe.

Mõned minu tähelepanekud, mida võiks noor jahimees kõrva taha panna. Need ei ole saadud vaid seekordsest jahist, kogemused tulevad aastatega.

- Ole endas kindel, et su lask oli hea, ehkki uluk metsa jooksis.
- Ära mine haavatud loomale kohe järele. Las ta olla metsas vähemalt pool tundi omaette, veel parem kui sul on rohkem kannatust ja aega oodata.
- Autos olgu sul alati võimas taskulamp, mis metsas vähemalt tund-paar vastu peab.
- Kui verd ei ole isegi veel 100 meetri pealt leida, ära loobu ja jätka jälitamist.
- Maha jääv haavatud metssiga pöörab agoonias alati peaga jälitaja poole. Selleks, et viimast jõudu kokku võttes teda rünnata. Haavatud metssiga on väga ohtlik. Arvesta sellega iga kord!

Toivo Vaik
blogipidaja


Vaatamata pühapäeva õhtule, on ees suur töö. Ent kes tegi? Ise tegin.
Foto: Greta Vaik

Maahommiku saade jahiteemaline

26. jaanuari hommikul, kui paljud meist hirvejahil olid, näitas ETV saadet Maahommik, mis sel korral oli tervenisti jahiteemaline. Siinkohal võimalik saadet kordusena vaadata.


ETV: "Jõgevamaal Saare vallas arvatakse, et üks tõeline mees on ka jahimees ja nii kuulub kohalikku Kullavere jahiseltsi koguni 140 meest. Praegu on karusloomade küttimise kõrghooaeg. Et karusnahad pole viimasel ajal kuigi soositud, pole ka jahimeestel suuremat huvi neid küttida. Kogenud jahi- ja loodusemees Vahur Sepp aga arvab, et asjalood on muutumas, sest karusnahku ostetakse jälle kokku.
Käime koos jahimeestega karusloomadele seatud lõkse vaatamas ja uurime, millist lisasöötmist ulukid praegu vajavad.

Samuti võtame jutuks Riigikogusse lugemisele saadetud uue jahiseaduse, mis paraku jätab ikkagi lahendamata väikemaaomanike ja jahimeeste vahelised suhted.
Saame teada, millist tõugu koeri jahilkäimiseks kasutatakse ja kuidas neid Mustametsa jahikoolis treenitakse. Ja kuidas külmetusega hakkama saada, annab nõu taimetark Katrin Luke."

Saade oli eetris 26. jaanuaril kell 10.00, kordus oli E kell 11.55 ja tuleb K kell 15.15. Saatejuht on Madis Kimmel, toimetajad Silvia Karro ja Jana Rand, režissöör Priit Hummel, assistent Katrin Tõnts, produtsent Ruth Heinmaa.

27.1.13

Hirvejahil joon all

Selle hooaja hirvejahile võib kriipsu alla tõmmata. Ehkki hirvi meil jätkub, saime siiski nende arvukust olulisel määral vähendada. 

Jahimeeste arvates võiks hirvejaht kesta kauem, alata suvel paar nädalat varem ja kesta veebruari lõpuni. Vähemalt neis paigus, kus hirvepopulatsioon suurem, nagu seda on Saaremaa. Ent pelgalt jahimeeste arvamuse pärast seda olukorda ei muudeta, siin peavad oma sõna ütlema poliitikud, kes seadusi teevad. Poliitikutele peaks aga survet avaldama üleriigiline jahindusorganisatsioon ehk Eesti Jahimeeste Selts. Neile peame aga meie, jahimehed ja ehk ka maaomanikud, oma ettepanekud tegema. Võib-olla üritaks äkki?

Aga kui rääkida veel viimasest ühisjahi päevast 26. jaanuaril, siis võib ka selle edukaks lugeda. Meie saagiks langes noor hirvepull, kelle võttis täpse lasuga rajalt maha Peep Kuus

Siinkohal on paslik tänada ka kõiki neid, kes teevad ajujahis ajajana rasket tööd, kuid kellel ei ole võimalust panna end proovile kütiliinil. Ehkki jahisaagi jagamisel oleme ajajaid alati pidanud küttidega võrdseteks. Aitäh kõigile ajajatele ja jääb soovida vaid seda, et neist kord täpse käe ja terava silmaga kütid saavad.

Peep: "Kaval loom oli, kohe aju algul jooksis tagasi. Aga kuna olin õigele kohale passima sattunud, ei saanud ju ometi juhust kasutamata jätta ega näppu päästiku peal paigal hoida."


Peep oma saagiga
Foto: Kristjan Teär

25.1.13

Võhmal kütiti kaks hunti

24 jaanuari õhtul langes küttide saagiks kaks hunti, üks emane ja teine isane. Seega hetkel on maakonnas veel vaid üks hundi küttimise luba.
Vaata lisaks:
http://www.saartehaal.ee/2013/01/25/vohma-mehed-lasid-kaks-hunti/
http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=243


Oi aegu ammuseid... Kunagi on ka meie jahimeestel õnnestunud hundiga käsi "valgeks" saada. Jüri Mesila on isegi kuldmedali vääriliseks tunnistatud hunditrofee omanik. Sellel pildil on Janis Niit enda kütitud hallivatimehega.
Foto Rein Maimanni kogust

21.1.13

Jahiseaduse eelnõu jõuab Riigikokku

Neli aastat kestnud läbirääkimiste periood maaomanike ja jahimeeste vahel jõudis lõpuks kompromissini, uus jahiseaduse eelnõu on Riigikogus. Loodetavasti jätkub nüüd kõigil osapooltel tahet saavutatut hoida ja soovi asja lõpuni viia. 

17. jaanuaril toimus Riigikogu keskkonnakomisjoni istung, kus minister Keit Pentus tutvustas eelnõud. Riigikogu suurde saali jõuab jahiseaduse eelnõu 23. jaanuaril ja keskkonnakomisjoni poolne kaasettekandja on Kalle Palling. Riigikogu täiskogu infotund ja istung algab kolmapäeval kell 1300.
Valitsuse esitatud jahiseaduse eelnõu sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse. Seaduse jõustumine on kavandatud 2013. aasta 1. märtsile. Jõustumistähtaja valikul on arvestatud kehtivas jahiseaduses sätestatud jahipiirkondade moodustamise tähtaegadega, samuti sellega, et seaduse jõustumine langeks kokku jahiaasta algusega, milleks on eelnõu § 8 kohaselt 1. märts.
Loe lisa Riigikogu lehelt 
Kui võimalus olemas, jälgi Riigikogu otseülekannet SIIT (istungite vahel näeb Riigikogu teksti-TVd)

Et aga asjad on lõpuni vaidlemata, kinnitavad Jahimeeste Mõttekoja liikmed.
Ka tunnustatud erametsaomanik kirjutab oma blogis, et ei saa aru, milleks jahiseaduse muudatus vajalik on. Loe lugu ja kommentaare Leili Metsablogist.

Loe lisa meie blogist:
Sügis-talvisest hooajast 2011


Põder: "Ahhaa, siin ilmselt ongi see piir, kus jahipidamine ära keelatud on! Ainult kummal pool mina seisma peaksin, et mu nahk terveks jääks?"
Foto: Kristjan Teär

20.1.13

Kütiti kaks hirvepulli, järgmine ühisjaht 26. jaanuaril

19. jaanuari jaht oli väga edukas. Kas sellepärast, et jahimehed hommikul  -18 kraadiga välja tulid? Kes tuli ise, keda tuli kodust sooja ahju tagant välja meelitada, ometi osales sel pakaselisel päeval jahis 15 meest.

Jahijumalanna Diana näitas taas meile mitut hirvepulli karja ja andis võimaluse kaks sarvilist ära küttida. Täpse käega mehed olid seekord Arne Saagpakk ja Bert Aavasalu. Suurteks abilisteks olid meile külalisjahimees Jüri Murel ja tema koer Bingo.

Järgmiseks ühisjahiks koguneme 26. jaanuaril kell 9 paiku Kärla tankla juurde. Kütime hirvepulli, metssiga, hunti ja rebast. Hirve tabamiseks ühisjahil on sel päeval meil viimane võimalus.


Selle päeva tipptegijad (vasakult): Arne Saagpakk, Bert Aavasalu ja Jüri Murel koos Bingoga

14 külmatrotsijat meest ja laika pildil + kaadri taga fotograaf Kristjan

Kuule, peremees, ka seal üleval tundub kedagi olevat...
Fotod: Kristjan Teär

Kirjeldus jahifoorumist:
Taaskord oli väga vahva jahipäev. Hommikul varitsusest tabati vasakpoolne hirvepull ja pärast seda tegime veel 2 aju.
Esimesest ajust tabati teine pull. Läksime Jüriga metsa, tema noor koer jõudis 5 minutit otsida ja juba oli ta jälje üles saanud ning hirve ajamas. Haukus hirve umbes 10 minutit ja siis tuli meid otsima ning kui koer nägi, et oleme tulemas pani ta kohe jooksuga tagasi ja alustas uuesti hirve piiramist. Lõpuks ajas koer hirvepulli väga kenasti kütile ette. Suurepärane töö noore koera poolt! Ta oli teist korda üksi jahil ja oli oma ülesannete kõrgusel! Väga meeleolukas aju minusugusele noorele jahimehele.
Teisest ajust me küll midagi ei tabanud, aga meeleolukas oli see aju siiski. Koer ajas taas sigu, aga kuna need liinist üle läksid, siis jättis koer need loomad rahule ja asus uusi otsima. Sigu ta rohkem ei leidnud, aga siiski märkas ta puu otsas nugist. Haukus nugist samuti väga visalt, aga kahjuks siis kui me sinna jõudsime oli too juba jooksu pannud. Bingo tegi väga tublit tööd ja on kenasti aru saanud, et nüüd kui isa tal pensile jäi, peab ta ise töö tegemise enda peale võtma!
Nagu ma mainisin oli väga meeleolukas jaht ja jääb kauaks meelde. Suured tänusõnad Jürile ja tema koerale Bingole!

12.1.13

Ühisjaht 19. jaanuaril

12. jaanuaril oli Diana ulukite poolel. Jahimeestele halastas siiski niipalju, et näitas tervet hirvepullide karja, ent pani käe ette võimalusele ühtki neist küttida. Mitmed ajajad juhtusid nägema ka karja pealikku, kelleks oli vägevate trofeesarvedega pull. Siit mõte - jätkata kuni hirvejahi võiduka lõpuni.

19. jaanuari ühisjahiks koguneme kell 9 Käbi maaüksusele. Kava endine - küttida hirvepulle, metssigu, hunte ja rebaseid.


Meenutus sügisesest ühisjahist: Gert arvab, et küti parim positsioon on seal, kus linnud lendavad üle ja ulukid jooksevad alt. Ka põdrakärbsed ja sääsed ei saa liiga teha, tiivad neid lihtsalt nii kõrgele ei kanna.
Foto: Neeme Õige

9.1.13

Ühisjaht 12. jaanuaril

Kuna eelmine ühisjahi päev osutus edukaks, siis on tunda meeste pakilist soovi jätkata. Koguneme 12. jaanuaril kell 9 Kärla tanklasse. Kütime hirvepulli, metssiga, hunti ja rebast.

ÄRA UNUSTA JAHIÕNNE TEGEMAST!


No on alles elu! Jänesel vahetatakse enne talve tume kasukas valge vastu välja, mul, põdral, ei midagi sellesarnast. Leia pildilt teine põder!
Foto: Neeme Õige

6.1.13

5. jaanuar oli edukas jahipäev

5. jaanuari jaht läks igati korda. Ilm oli päikseline ja kerge tuulega. Näha oli, et hirvede arvukus meie maadel eriliselt vähenenud ei ole. Lõhutud silorullide lähedalt metsatukas ajujahti tehes küttis Ülo Metsmaa 13-harulise hirvepulli.

Ülo ise rääkis asjast nii: "Kuulsin, kuidas ajajad lähenesid. Ma ei osanud arvata, et uluk hoopis seljatagant tuleb. Kuulsin mingit oksa raksatust, pöörasin ringi ja umbes 70 meetri pealt ta saagiks võtsingi. Sarveharusid ma lugeda ei jõudnud, ent sarvede kuju nähes taipasin kohe, et tegemist on ulukiga, kelle sarvi me isekeskis nimetame "väärakaks". Eemalt oli näha, et puudu on nii kesk- kui vaheharud. Medalit sealt ilmselt ei tule, ent trofeena täiesti arvestatav."

Lisaks nägime Kandla metsas hundijälgi. Jäljed olid küll vanad ja sulaga laiemaks valgunud, ent täiesti selgelt nähtavad. Tundus olevat neljapealine kari.

 Sel jahipäeval läks nii

Aga põdrajaht on lõppenud, küll mina juba tean!
Fotod: Kristjan Teär
 
 Kui seda metsa ees ei oleks...
Neeme Õige mobiilifoto

4.1.13

Kogunemiskoha muutus 5.01.13

Pilt tehtud 2011 aprilliüleujutuste ajal. Foto M. Vaik
Kuna suurvesi igal pool laiutab ja muuhulgas on ka Raabeksi metsateelt silla ära viinud, siis meie laupäeva hommikuse ühisjahi kogunemiskoht muutus.

5. jaanuaril kell 9.00 koguneme Kärla bensiinijaama juurde.

Nõuanded suurujutuse korral: KV kodulehelt
Eelmisest suuruputusest meil loe siit

1.1.13

2013. AASTAL UUE HOOGA!

Head jahikaaslased! 

Seltsi juhatus soovib kõigile edukat uut aastat ja head jätkuvat läbisaamist Dianaga! Selleks, et jahijumalanna meid armastaks ja helde saagiga õnnistaks, peame lisaks kütiks olemisele olema head sõbrad ka emakese Looduse ja maaomanikega.

Et jahihooaeg veel kestab, kuulutab juhatus välja ÜHISJAHI 5. jaanuaril kogunemisega kell 9. Kütime hirvepulli, metssiga, rebast ja hunti.

Kestab teadusmaterjali kogumine, sh kogutakse rebaste päid marutaudi uuringute tarbeks. Kellel rebane saagiks langeb, sellel palume uluki pea eemaldada, tagada selle säilimine ja esimesel võimalusel viia ära Kalamajja Saarte Jahimeeste Seltsi. Vereproove sel aastal võtta pole vaja.

Veel on teada anda, et meie jahipiirkonna kasutusluba on Keskkonnaameti korraldusega 14.12.2012 nr HLS 1-15/482 pikendatud kuni 29.06.2023.

Kohtumiseni  laupäeva hommikul!


Meie seltsi hooaja hirverekord 195,36 punkti, mis on Reimo Prantsu käes,
vajab üle trumpamist! 
Foto: Kristjan Teär