Veebruar lõpetas, märts alustas.

Peakiri käib jahimehe aasta kohta, mis toimibki selliselt. Kui talupidaja loeb tibusid sügisel, siis jahimees teeb oma tehtud saagist kokkuvõtteid kevade hakul. Aga et üks hooaeg lõpeks ja teine alata saaks, tuleb maha pidada üks tõsine "aastavahetuse" pidu. Järgnevast on näha, et kõigi aegade rekordhooaeg saadeti teele väärikalt.

Piduliste bussi korjamine algas juba siis kui päev veel valge oli. Vana traditsiooni kohaselt tuli pileti ostmise asemel võtta lonks vahuveini otse pudelist. Sellega oli tagatud ka istekoht.

Pidumajja jõudes oli esimene mure, et kus see parim paik peolaua taga võiks olla. Selle pidi igaüks enda jaoks valmis mõtlema.

Nagu ühel tõsisel aastavahetuse peol sai ka nüüd tunnustatud neid, kes oma panustamisega enim silma paistnud. Tegelikult oleks pidanud esiletõstetuid olema veelgi rohkem, ent võimatu on ju korraga kõiki premeerida. Ka järgmiseks hooaja vahetuse ajaks peab miskit tegevust jaguma.

Et meil on paraja hoo saanud sisse jahikoerte pidamine ja kasvatamine, on hea märk. Just nende abil olema saatnud hooaja mööda nii, et ühelgi jahipäeva hommikul polnud vaja laulda "tuleb päev, tühi päev, võibolla neid on palju veel...". Seetõttu tõsteti eriliselt esile tegijaid, kes ei ole pidanud paljuks koertega rassida nii kodus kui ajujahis. Toome siinkohal kõigi nende nimed välja: Ive Mägi, Karl Mattias Mesila, Marcus Mesila, Teet Vakrõõm, Viivika Vakrõõm, Tiit Mägi, Riivo Mesila, Kristel Hani, Martin Leedo, Madis Mets.

Juhatusel autasusid jätkus.

Gerard Aavasalu ja Urmas Pildre on mehed, kes otsekohe käed külge löövad kui jahimajas on vaja miskit putitada või korda seada.

Ka blogi pidamist peeti jätkuvalt tunnustamise vääriliseks.

Tunnustuse said veel meie taustajõud ja ühisjahtide supikorraldaja ning igati tubli toimetaja seal kus vaja Ott Lõugas ja mõnus huumorimees ning üks täpsuslaskuritest Tiit Kuus. Superküti tunnustuse said veel Rain Mesila ja Priit Kuus.  

Loomulikult on selle ürituse üks tähtsamaid osasid peolauast osasaamine. Teadagi, et tühi kott püsti ei seisa ja eks tantsulusti tarbeks pea ju ka energist talletama.

Peale esimest toidu ja joogi manustamist viis Toivo Vaik läbi mälumängu, milles sisaldus 15 küsimust. Seekord läks nii, et tekkis arusaam, nagu kõik võistkonnad oleks sellesse eelnevalt kuidagi häkkinud, sest tulemused oli üllatavad. Kõik said niipalju punkte, et paremusjärjestust välja ei hõigatudki. Igale võistkonnale anti õigus endale ise jahutuskapist auhind võtta. 

Aga ei saa jätta mainimata, et mis pidu see on kui õige pillimees ei tegutse. Aga just õige pillimees leitud oligi! Aare Tomson oli mees, kes pani kogu seltskonna elama. Eranditult. Lisaks korraldas ta ka mõnusaid seltskonnamänge! Aitäh talle!

Kõige menukamaks osutus mäng, kus jahimees pidi etendama teatud omadusega või tegevuse juures olevat metslooma ja seda teistele selliselt, et see ka ära arvatud saab. Kes arvab, see peab minema ise järgmiseks miimikuks.

Nüüd jõudis pidu faasi, kus kõik tegevused läbisegi olid lubatud. Kes vestles, kes tantsis, kes vennastus kellegagi, kes pajatas oma üleelatud jahiseiklusi, kes kiitis oma ilusat naist või kodus kapis hooaja tööst puhkavat täpset jahipüssi. Ka järgmiseks hommikuks valmistumine oli lubatud.

Enamus pilte Kristelilt, mõned Toivolt.

Ega siis midagi, seekord tõmbame sellele melule joone alla. Ees ootab uus töö ja uute kohustuste täitmine. Kas see saab olema sama edukas kui äsja lõppenu, seda näitab aeg. Suvel kohtume veel kindlasti mitmeid kordi, sest traditsioonilisi talgutöid ei saa ka sel aastal tegemata jätta. Selleks kõigile jõudu ja...

UUTE KOHTUMISTENI!

Jahihooaja lõpu lõpetamine, millele järgneb kevadball.

 Elu on näidanud, et niikaua kui jätkub entusiaste, ei lõpe siin maailmas miski enne otsa kui on käsk lõpetada. Eriti käib see jahimeeste kohta.

Hommik oli kevadine, linnud laulsid, olemine oli päris mõnus. Peale argumenteeritud vaidlusi sai selgeks, et juhatama hakkab Priit Kuus. Talle omase tagasihoidlikkusega andis ta peanoogutusega märku, et on nõus. Avakõne oli lühike, ohutusjuhis ja küttida metssead! Kuna eelmisel õhtul ja varahommikul oli sealuure töötanud, siis selle põhjal otsustati haarata Allivälja ja Vessiku soo.

Jätab hoidja, tabab püüdja. Senikaua kui meie omad jahijuhatajat valisid, püüdis Asser juhatamise saarlastelt üle võtta. Nii palju juba siin käidud, pilt koguaeg silme ees ja paberid kõik laual.

Aga jaht on tõsine töö ja unistus saarlasi kamandama hakata lükati vaikselt tagasi. Sõit läks sihtkohta, aga paraku olid sealkandis hirved end kokku võtnud ja need juba teavad, kuidas koerad ära lollitada. Sealt uuesti masinatele järgmiseks sihiks Killikari ja Laasmaa nurk. Kahjuks taas hirved, hirved ja hirved. Justkui oleks astunud metssigadele katet tegema.

Aga värskelt magatud seapesad ju ometi olemas! Siis peavad ju sead ka kusagil olema.

 

Lõpuks otsustas Priit, et Põlenu mets ja siis tuli arusaam, et kogenud jahimehe kõhutunne oli tööle hakanud. Sellest ajust vormistati kolm kärssnina saagiks. Aga jahiisu polnud sellega veel ühelpool. Saferist leiti veel kolme põrsakese jäljed ja seal tehti otsus hooaja lõpetamise kohta. Vaatamata asjaolule, et madalamates kohtades oli jääl vesi peal ja see ei kandnudki igal pool enam. Mõnes kohas oli pokulisel soomaal lund ajajatel hargivaheni, mis siis veel koertest rääkida. Aga eks nad ähkisid oma ähkimised ära ja panid edasi. Ja kõik kordus. Hirved, hirved ja hirved! Noored, vanad, sarvilised. Eks see andis lootust järgmise sügise ootamiseks. Ega ühe hooaja lõpuga lõpe veel meie püha üritus. Aga Bosse oli teistest natsa kobedam ja otsis sealt ühe kärsakandja välja. Seega läks viimane jahipäev kirja neljanotsulisena.

Selle põneva päeva küttideks said Tiit Kuus, Asser Soomets, Neeme Õige ja Roman Uibo. Pikad paid said Porka, Mörri, Poisu, Zeera, Hurga, Bosse, Maru ja Apollo.

Mis maas, see metsast välja ja koju.

Siinkohal on paslik lõpetada Neeme Õige poolt välja öeldud sõnadega: Tegelikult on meil üldse kõik see mees üks vägev kamp. Siia lisada pole enam mitte midagi vaja, kõik on öeldud.

Lugu sai kirja Kristeli muljetamisest. Pildid Neeme, Kristel ja Riivo M.

KOHTUME JUBA MÕNE PÄEVA PÄRAST!