25.1.14

"Tere tulemast hundiklubisse!"

Need pealkirjas olevad sõnad lausus laupäeval ühisjahiks kogunemisel meie seltsi hunditrofee kuldmedaliomanik Jüri Mesila värskele hundikütile, kelleks sai hea juhuse tahtel Arne Saagpakk. Järgnes mehine käepigistus. Käepigistusi tuli veel hulgi, sest enam kui kolmkümmend paarikümnekraadise pakasega jahile kogunenud meest soovis värske hundimehe kätt katsuda.

Arne: "Reede hommikul pildistasin suuri hundijälgi. Õhtul läksime koos kaasaga jahikantslisse sigu passima. Kella kaheksa paiku tulidki emis ja kolm põrsast söödale. Mõtlesin just ühe põrsa küttida kui korraga olid nad kadunud. Mõtlesin veel, et küllap vigurdavad nagu sigadel ikka kombeks ja tulevad varsti niikuinii tagasi. Umbes veerand tunni pärst ligineski kaks kogu, panin püssi palge ja optikast nägin et ... ohoo, hoopis HUNDID! Sellapärast siis sigadel nii kiire hakkaski."

Värskelt kütitud noor isahunt kaalus 32 kilo ja oli 66 cm turjakõrgusega. Kasukas oli muidugi tore ja kohev, osav kütt saab sealt ilusa trofeenaha. Arne kaasa Kristeli sõnul olid loomal ilusad valged ja terved hambad ning suurepärased kihvad. Selle tõttu tasub ka hundikolju väärindada, näis, millise hinnangu see spetsialistidelt saab.

Tulevane hundikütt võrdleb jäsemate suurust...

Arne Saagpakk  - värske hundikütt oma uhke saakloomaga
Kristeli ettevalmistus jahimeheks saamisel - sobib ju küll!

Nagu juba eelpool öeldud, kogunes viimaseks hirvejahiks 32 jahimeest, vaatamata sellele, et külmapügalaid oli paarkümmend alla nulli . Päev saagita ei möödudnud, hirvevasika küttis külalisjahimees Lasse Soomest. Sellega pandigi punkt käesolevale hirvejahihooajale tulemusega 40 kütitud punahirve.Mõnus tunne toredast ja saagirikkast jahihooajast ning viimasest pikast jahipäevast karges talveilmas oli kõigile nahavahele pugenud.

Meie jahimehed on kõik suurulukite küttimiskohustused täitnud ja ega siis midagi - uus hooaeg ju tulemas! Kärla Jahimeeste Seltsi juhatus tänab kõiki aktiivseid jahimehi ja soovib jätkuvat jahiõnne ka uuel hooajal!

Peale hundimehe käesurumist tavapärane hommikune rivistus

Kütiliinil olles imetlesime põtru, kes justnagu teaksid, et jaht neile on lõppenud (leia pildilt põder)

Lõunapaus koos külalisjahimeestega Soomest

Käre pakane lausa lükkab lõkke lähedusse

Bert: "Panen siin omaette, pagan neid soomlasi teab..."

Põhjamaa mees Lasse eestimaise saagiga
Fotod: Kristel Hani ja Arne Saagpakk

23.1.14

Söödapõldude rajajatele!

Palun andke teada, kes ja kui palju soovivad käesoleval aastal rajada rapsipõlde. Neile tellitakse SJS kaudu rapsiseemet, söödapõldude rajajatele ostab seemne välja meie seltsi juhatus. Seemet külvatakse 6 kg hektari kohta. Kes soovib rapsipõldu rajada, võtku seemne tellimiseks ühendust Tiit Mägiga.

Suve jooksul kontrollib revisjonikomisjon üle, kas selsti kulul tellitud seemnega on ka vastavas suuruses söödapõlde rajatud.

Palume tellimused panna kirja hiljemalt 1. veebruariks.

Sellele perele sobib raps suurepäraselt
Foto: Kristjan Teär

19.1.14

Tulekul selle hooaja viimane hirvejaht

Ühisjahiks koguneme oma tavalisse kogunemispaika 25. jaanuaril kell 9.00. Jahti peame hirvepullile, hirvevasikale, metsseale, rebasele, kährikule, šaakalile ja hundile. Hommikul enne ühisjahti lubatud hiilimis-varitsusjaht. Kes soovib varitseda ja hiilida, võtab eelnevalt ühendust seltsi esimehega. Reeglid samad, mis eelmistel ühisjahi päevadel.

18. jaanuari ühisjaht jäi hirvede kohalt nulli, ent tabati kaks metssiga. Kindla käega kütid olid Kalle Voog ja Argo Saagpakk.

Ikka jälle Argo!

Arne vaatab venna saagi üle, kas kütitud sai ikka õige loom

Üks põllumeeste nuhtlus vähem

Selle päeva heledakarvalised "polaarsead" lähevad teele
Fotod: Kristel Hani

17.1.14

Ühisjaht 18.01

Koguneme ühisjahiks Käbisse kell 9.00. Küttimistingimused samad, mis eelmisel laupäeval. Kes soovib varahommikul hiilida-varitseda, see võtab esimehega eelnevalt kontakti! Meeldivaid jahihetki kõigile!

Sel hetkel ei teadnud veel keegi, et tuleb saagipäev!
Pildi saatis Arne Saagpakk

Äkki ootab sindki selline hea juhus....
Magical: The inquisitive animals, native to the forests of Lithuania, stand proud and alert, arching their necks towards a waiting lens, and unknowingly forming a mesmerising optical illusion
Foto: Mail Online

14.1.14

Hirmuste kandis hundid liikvel!

Tuntud jahimees Ülo Metsmaa andis juhatusele teada, et sattus Hirmuste kandis hundijälgedele. Ühed suured ja kolmed väiksemad. Hundijäljed kulgesid mööda hirvejälgi, seega olid ka hundid jahil. Kuna lumi maas ja kuuvalged ööd, on jahimehed neil öödel rohkem ringi liikumas kui tavaliselt. Kes meist ikka kuuvalgetel talveöödel nii väga magada saab! Nii, et kes sealkandis liikumas, olge tähelepanelikud. Üks hundiluba on veel täiesti olemas.

Poole sajandi pikkuse jahimehekogemusega Ülo (pildil paremal) oskab loodust lugeda nagu juturaamatut. See mees niisama tühja juttu ei aja.
Foto: Arne Saagpakk

Asjast huvitatud võtku Üloga asjaolude täpsustamiseks ühendust. Viimasest teadaolevast hundiküttimisest Kärla maadel on ikka üksjagu aega möödunud.

13.1.14

Veel üks medalilootus

Ehkki 26. detsembri artiklis sai väidetud, et Kärla jahimeestel on sel aastal vaid üks pronksine põdramedal loota, tuleb siiski hakata oma sõnu sööma. Tegelikkuses koidab näituselt ka hirvemedal, selleväärilise hirvepulli küttis sügisel Tiit Ennemuist.

Jahimehe tasu aastatepikkuse pingutuse eest 
Foto: Arne Saagpakk

Kohapealne hindamine näitab, et hõbemedalist jääb paar punkti puudu, ent varemgi on juhtunud, et jahitrofeede näituse mõõtmisel tuleb esialgsele paar punni juurde. Seega kõigub Tiidu trofee hetkel pronksi-hõbeda piiri lähedal. Trofee iseenesest on ikka väga uhke, vaatamata, milline medal tuleb. Aga pronks on juba kindel mis kindel.

Kindla käega kütt Tiit Ennemuist oma uhke trofeega
Foto: Teet Vakrõõm

Siinkohal tahaks kõigile meie jahimeestele südamele panna, et kui kellelgi on veel midagi toredat, mida meie blogisse üles panna, andke sellest blogijale teada. Äkki on veel mõni huvitav trofee, mis on kütitud üksikult jahti pidades ja mille kohta info veel kohale jõudnud ei ole.

11.1.14

Jälle Argo! Ühisjaht jätkub.

Lumi tuli maha tänasel varahommikul. Täpselt nädal hiljem kui meie oma ilmatark ennustas, ent tühja sest nädalast, mõned asjad on ka kuudega mööda pandud. Ühesõnaga rõõmus jahipäev algas. Ikkagi talv, ehkki väga õhuke. Kuid elukutselised ilmaennustajad tõotavad nüüdsest pikka külmaperioodi.

Aga esimese talvise päeva jaht õnnestus. Argo Saagpakk oli see mees, kes noore hirvepulli küttis.

Täpse tabamuse eest vanemalt kolleegilt kuuseoks mütsi külge
Foto: Kristel Hani

Naljamehed küll väitsid, et Argo olevat olnud hoopis ajus kui tema lähedalt pull tagasi jooksnud. Ta olevat olnud nii kiire, et jooksnud pullist mööda auto juurde, võtnud sealt püssi, selle laadinud ja jõudnud veel aju taha tee peale joosta ja ajust tagasi läinud pull küttida. Kas see nii just oli või on tegemist hambameeste poolt väljamõeldud jahilooga, mine võta kinni!

Rääkigu hambamehed mida iganes, pilt ei valeta. Argo Saagpakk koos oma saagiga.
Foto: Toivo Vaik

Meestel hoog sees, seega jätkame ühisjahtidega. Koguneme taas Käbisse ühisjahiks 18. jaanuaril kell 9.00. Kütime hirvepulli, metssiga, rebast, kährikut, hunti ja šaakalit. Tingimused samad, mis eelmisel laupäeval. Kes soovib varahommikul hiilimisjahti pidada, see võtab nädala jooksul ühendust seltsi esimehega.

6.1.14

Ilm nöökis, aga järgmine ühisjaht on 11.01

Laupäevane Urmase ilmaennustus läks enamvähem täide. Hommikupoole hakkaski sadama. Tõsi küll, mitte just lund, aga lõrtsisegust vihma küll. Ja päeva kasvades aina hullemaks. Seega läks jahipäev nässu, sest töö tuli poolepealt kinni panna. Siiski kõik mehed päris ilma saagita koju ei pidanud minema, hommikul küttis hiilimisest Argo Saagpakk metssea.

See pilt on Argost tehtud ühe varasema ühisjahi ajal. Tunnustatud laskesportlasena ja täpse käega kütina ei korralda mees metsas tühja paugutamist. Kui laseb, siis on ka saak tagatud.
Foto: Arne Saagpakk

Ent päev tõi ka väikese üllatuse. Kasesoo lähistel ajujahti tehes ja uuesti Mustjala teele välja sõites leidsid jahimehed sellise liikluskorraldusvahendi, mida ei osanud mitte keegi lahti mõtestada. Et tegemist oli laupäevaga, polnud ka võimalust asjaomastelt instantsidelt nõu küsida. Eks siis saigi koos mõistatatud, kuidas peaks sellise märgi puhul käituma, et seadusesilm ei saaks pahaks panna. Vastust ei teadnud ka äsja autokooli läbinud ja juhitunnistuse saanud noored jahimehed.

Autojuhtidel mõistus otsas...
Foto: Kristjan Teär

Ega midagi, terve nädal aega nuputada. Järgmiseks ühisjahiks koguneme oma tavalisse kohtumispaika 11. 01 kell 10. Kütime punahirve pulle, metssigu, rebaseid, kährikuid ja ühte hunti. Maha võib lasta ka kõik šaakalid, kes vastu tulevad. Hommikul enne kogunemist lubatud neile ulukitele ka hiilimis-varitsusjaht. Kellel soov minna varem välja, võtab eelnevalt kontakti seltsi esimehega. Kui juhtub, et kütitakse rebane või kährik, tuleb pea maha võtta, et see vet. ametile edastada. Kütitud hunt ja šaakal tuleb terve täiega metsast kaasa tuua. 

3.1.14

Aeg päid lõigata

Ehkki tundub, et Saaremaal enam ühtki marutõbist väikekiskjat ringi ei liigu, nõuab vet. amet vastavalt seadusele väikekisjate päid. Nagu allpool olevalt lingilt nähtub, on meie meestel seni kogu peadelõikamise töö tegemata. Aga sellega tuleb kindlasti alustada nüüd, et õigeks ajaks valmis jõuda. Uuri täpsemalt:

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=274

Pea pakule?
Foto: Kristjan Teär