28.8.23

Luud-liikmed paika ja riided selga.

Pealkiri käib ikka ehitatava kõrvalhoone kohta. Nagu eelmises loos kirjas, jätkus töö nädal hiljem. Ei tahaks küll ära sõnuda, aga niipea kui korraldus antud, lendavad mehed-naised kohale nagu mesilased (või siis herilased). Sest töö vajab tegemist ja mitmed asjad peavad veel enne suurt jahti paika saama.

Tegevus koosnes peamiselt erinevate puitkondtruktsioonide täiendamisest maja stabiilsusest lähtuvalt. Et jätkutööd oleks juba katuse panemine ja seinte vooderdamine. Lõpuks uksed ja selline siis peaks kogu asi välja nägema. Aga varju alla saab asju panna juba nüüd.

Aga kõneleme taas piltide keeles nagu eelmisel korral. Seekordsed fototajad olid Toivo Vaik, Arne Saagpakk, Kristel Hani ja Madis Mets.


Tööd ei karda me, juhhei...







Meie kõige suurem jahimees oli ka korraks kindla maa jalge alla saanud.











Mis tööriistaga seal tullakse?

















Kuuldi ju, et eelmisel korral oldi herilastega hädas...
ja eks neid punasekirjusid kerakesi kulub endalegi maiustamiseks ära.
















Ka 88. eluaatat astuv jahimees on kohal. Hing ei lase kodus olla kui kaaslased tegutsevad.
















Katsu ilma redelita pööningule minna...



 Teeks nüüd miskit omal käel või ootaks korraldused ära?












Hea tööriist on parim kvaliteedi toetaja. Seda teavad kõik profid ehitajad.
















Puutöö teeb mõnusaks elektrilise saeketta pehme surin.

















Ilmaennustus vist seekord peab.













Siin on igat masti insenere piisavalt. Meie paneme võssa.

















Kas pole siht nüüd hõredam? Kiire käe ja täpse silmaga kütt jõuab nii laiast sihist üle tormava hirvepulli vanuse ja sarvede arengu ära määrata ning sihtimise ja tulemusliku tabamise kindlasti toime panna. Elu on näidanud, et see väide peab paika.













Silm on vinkel, nina sirkel...













 
Mulle hakkab tunduma, et neid rohelisi kiiri väljaajavaid kuubikuid võibki usaldada! Aga siiski: üheksa korda mõõda, enne kui lõikad!















Kuidas meie eelkäijad küll maju ehitasid. Siis olid puutöö tegemiseks vaid käsisaag, kirves, peitel ja vasar. Ometi seisavad sadu aastaid vanad puumajad veel tänagi püsti.















Välimuse järgi maja mis maja.









On aeg sarikate peale kolida.













Kus puutöö käsil, ega sealt või ometi puidusikk puududa. Vastasel juhul saavadki majad igipõlised.
















Kaks teevad, üks abistab ja kuus juhendavad. Aga kuidas siis muidu tööga ühele poole saaks?












Sel aastal on teha vaid üks töö veel: asetada peale katuseplekk. Aga muus osas võib öelda, mis varjus, see varjus? Igatahes vihma põrandale enam ei saja ja sees võib liikuda juba kasvõi sokkides.

UUTE KOHTUMISTENI!

21.8.23

19.august - päev, mis tähistab töökust

 Sel hommikul koguneti kahel põhjusel: et lisada suve läbi kivistunud kõrvalhoone vundamendile midagi rohkemat ja teha eeltöid sügisel algavaks ajujahi hooajaks sihte laiemaks raiudes. Et selle päeva fotoreporteriks oli Kristel Hani, siis juhtus nii, et ehituse pool sai hoolega üles pildistatud, kuid võsabrigaad, mida juhtis Jürgen Tamm, jäi piltidelt välja. Aga sealgi tehti tööd mehemoodi.

Aga pikka juttu rohkem ei tee, paneme pildigalerii jutustama.


Siia peaks midagi toodama.








Jõudiski kohale.








Pigi kohta on juba vanast ajast teada, et kui see peab kuhugi minema, siis just sinna ta lähebki.







Kui juba tõstukiga masin kohal, oli paslik panna püsti ka oma aega oodanud uus lipumast.






Puitmaterjal hakkas liikuma oma ettenähtud paiga poole.








See pilt väärib pikemat kommentaari. Inimene on teatavasti mugav ja kuna peamaja on igati kaasaegne, jäi õuekemmerg vähese kasutusega. Loodus aga tühja kohta ei salli ja nii see majake üle võetigi. Esimene, kes ei viitsinud suurde majja marssida ja selle ukse lahti tiris, tõmbas kogu seltskonnale HÄDA kaela. Tigedike valusat pistet said päeva jooksul kogeda mitmed ehitajad. AI-AI!



Esimene sammas...








...ja teisedki.







Juba läksid redelid käiku.








Mis ehitusobjekt see on kui puuduksid töödejuht ja ehitusjärelvalve.







Edeneb.







Igal jahimeeste üritusel on tähtsuselt teisel-kolmandal kohal grillmeister.








Lõunapaus.








Järjest rohkem tundub, et saabki asja püsti.













Apollo, ma ju selgitasin sulle juba, et siia ei tule mitte jahikoerte ühikas, vaid varjualune jahipidamiseks vajalikele abivahenditele.







Kui sarikapärg väljas, on aeg ehitajatele välja teha.






Mis peab tulema, ei see tulemata jää.






Siiski-siiski, üks pilt võsalõikusest on saabunud. Et näidata, et ka see töö toimus

Foto: Riivo Mesila


Nüüd on siinkohal teada anda, et luukerele tuleb ka midagi toekamat ümber panna. Seega jätkub tegevus 26. augusti hommikul kell 10. Oodatakse kõiki, kes seekord ei osalenud. Ja ka neid, kes juba pingutanud on. Kui rahvast saab rohkem, nuputab Jürgen kindlasti välja mõne puhastamist vajava sihijupi. Nii et mitut masti tööriistad autosse ja Jahilossi!

KOHTUME SEAL!

19.8.23

Hooaja esimene hirv kütitud

 Eile õhtul tabas hirvemullika Olav Etverk. Viie minuti jalutuskäigu kaugusel kodumajast. Veab kui jahimehest inimene sattunud elama paika, kus ulukid nii lähedal käeulatuses on. Lisaks varasemale loole, kus mees tabas siga üleaedse kesapõllult, on ta peale seda veel ühe sea kodukandist küttinud.

Hirv sai küll tabamuse rindkeresse, kuid teadagi on tegemist elujõulise loomaga. Sellistel juhtudel on väga oluline õigesti käituda ja mitte hakata kohe haavatud looma jälitama. Appi sai kutsutud meile teada-tuntud jäljeajaja Apollo koos väsimatute Ive ja Jürgeniga. Viimane siis uluki leidmisel ka hingepaugu andis.

Õnnelik hirvekütt hooaja esimese saakloomaga.





Abiväge jätkus. Saagi metsast välja saamisel oli suureks kergenduseks omaküla mehe poolt osutatud traktoriteenus.

Fotod: Triin Etverk


Umbes samal ajal jäi Riivo Mesila optika ette üks metssea kesik. Ka Riivo on suve jooksul teinud üksjagu tõelisele kütile au andvaid tegusid. Seekord sattus kütt ise ka fotograafi rolli.




UHKEID JAHIELAMUSI KÕIGILE!

1.8.23

Juulikuu - täpse käega meeste kuu

Täna keskööl juhtus see, mille kohta naljamehed on öelnud: kui kokku saavad Juuli ja August, siis on kindel, et üheksa kuu pärast sünnib Mai. Iga töö peab olema tulemuslik. Teadagi!

Nii on ka meie juulikuuga, sest saagiks tehti 8 sokku ja 13 metssiga. Millegipärast on meie snaiperid muutunud aga nii tagasihoidlikuks, et blogile pole oma edukast jahist pilte tulnudki. On vaid see, mis blogija enda aparaadis leidub. 

Mis muud kui paneme saagitegijad siia rohelisele taustale ilusasti ritta. Soku lasid Kerli Mägi, Toivo Vaik, Reimo Prants, Jürgen Tamm (2 looma), Andres Lillemäe (külaline) ja Urmas Trei (2).

Sel ajal kui üsna suur seltskond meie omasid SJS kokkutulekul möllasid, lükkas jahimehe seitsmes meel Olavi metssea küttimise kohustust täitma. Kuid ega see jaht iseenesest üle mõne minuti kestnudki, sest kärsad olid asunud kobestama tema üleaedse kesapõldu. Aga tulemus räägib iseenda eest, mis seal ikka muud öelda.

Foto: Toivo Vaik

Aga mis siin ikka pikka juttu teha, lükkame tegusate seaküttide nimed ritta. Andre Pildre (2), Aarne Mesila, Riivo Mesila (2), Aivar Saagpakk, Endel Heinla, Olav Etverk, Urmas Trei ja Turvaldt Kuusk. Riivo Nael oskas rajalt maha võtta koguni 3 metssiga. Taas tuleb kasutada tuntud jahiklassiku sõnu: pole paha!

Aga siinkohal palve kõigile tublidele augustikuu küttidele: Blogi palub saata pilte oma tulemuslikust jahilkäigust. Nii nagu alati. Alles pilt annab blogi vaatajale selle õige jahitunnetuse kätte. Suurt huvi näitab seegi, et eelviimase artikli eel (ajavahemiks 2.07 kuni 1.08) oli meid klikitud 8300 korda ja tänase päeva kahe artikli valmimise vahel mõne tunni jooksul juba 393 korda. 
Mainimist väärib veel asjaolu, et augusti keskel saab alguse ka hiilimisjaht punahirvele! 

EDU KÕIGILE, KES VIITSIVAD JAHIPAIKADES RASSIDA!

Kärla omad on täpselt keskmised.

Kui võistlus, siis võistlus, kui pidu, siis täiega! Kokku tegi meie osavõtt SJS kokkutulekust täpselt 8. koha 16 hulgas. Aga millegagi paistame ikka silma ka. Kokanduse II ja mälumängu III koht. Tark seltskond ja veel head toiduvalmistajad!




Muljeid jagab Kristel Hani:

Oi pidu pidukest,

 Oli jälle üks igati tore ettevõtmine, kes olid võivad kinnitada ja kes polnud on kindlasti heas mõttes isegi kadedad. 

 

Kõik sai alguse otsusest, et võtame osa suvisest Saarte Jahimeeste kokkutulekust Veske külas. 

Tuumik jälle koos, kes hakkamist täis ja asju asuti arutama kolmapäeva õhtul nn toimkonna koosolekul.  Koosolek  sai tegus ja kõigile jagati kätte ülesanded, kes mille eest vastutas. Mindi ootusärevuses laiali.

Neljapäev sai olema igatpidi logistiline, kes mis käruga, kust midagi peab peale pakkima... kola koos, usute või mitte aga 3 haake täit saime 🙂🙂🙂

Reede hommik juba tempo peal, tööpäevad kiirelt tehtud, poest läbi, riided kotti ja minek...

Ei saa just salata, et kohale jõudes oli just vihm pooleli ja taevas pilves aga me ei lasknud ennast häirida, alustasime sättimist, teada tuntud tõde, et õiget Jahimeest ilm küll ei sega 😉

Laager püsti ja asjad sätitud läks pidu käima..... oi seda melu ja möllu.. 

Käisime ise külas ja meil käidi.. 

Võtsime kõikidest võistlustest osa nii hästi kui see parasjagu välja tuli, kõik said võistelda miskis alas ning andsid oma panuse.. 

Parimad kohad Kokanduses - teine ja viktoriinis kolmas koht... üldarveatuses saime tubli 8 tulemuse 16 jahiseltsi arvestuses...

Sedasi need päevad siis lendasid, juhtus palju toredaid seiku, mida pole võimalik edasi anda... kõik olid ülitoredad ja osavõtlikud, parim seltskond kellega aega veeta.  

Aitäh kõigile kes tegid, olid, läbi käisid ja eriti tore oli tõdeda, et koos perede ja lastega.

Nüüdseks siis asjad lahti pakitud ja aeg natuke puhata ja meenutada, meenutused panevad muigama. 

Korraldajatele ka meie poolt suured tänud!

 

Pilte saatsid  Kristel HaniArne Saagpakk, Neeme Sinimeri ja Neeme Õige. Mis annab neid päevi paremini edasi kui järgnev pildirodu. Head vaatamist!












HULK TOREDAID ASJU ON VEEL EES!