Sügis näitas palet

Esimene vihmasegune ühisjahi päev oli meid nöökima tulnud, taevased pildid näitasid karmi nägu. Siiski olid välja tulnud nii vanad kui noored. Kuidas sa ikka koju jääd, teised ju lähevad!

Taevast vaatas alla üsna karmipalgeline jahiilm ja sadu algas enne veel kui asjad paika said...

...juba ammu pole hommikusel kogunemisel nii sirget rivi nähtud.

Fotod: Kristel Hani

Kuna jahimehed pole harjunud ilma üle kurtma, siis esimese vihmapataka järel algas täiesti tavaline jahipäev. Oligi just selline, mil tundus, et peab vist ikka enne lõuna ära pidama kui laksu lahti saab. Siiski kuuldus kolmandas ajus paugutamist ja tabamuse kohta olid ka tunnused olemas. Ega midagi, Apollo jälje peale, sest tegu tuli lõpule viia.

Seekordse küttimise viis finišisse Andre Pildre, aga kuna esimese tabamuse teinud kütid ei suutnud kokku leppida, kumma pauk tabas, sai seekord pildile pandud Apollo (vasakul), kes oma saavutust tutvustas nüüd juba pensionipõlve pidavale õpetajale Terrile. Viimane arvas, et õpilane sai hakkama.

Foto: Toivo Vaik

Õnneks ei jäänud vahelduvatele vihmasabinatele vaatamata jaht seisma ja mitte keegi ei tulnud välja nõudmisega minna maksa praadima. Jaht kestis edasi ja nii juhtus, et saagiks sai teinegi hirv, kelle küttis täpse tabamusega Teet Vakrõõm. Aga nagu ikka jutub, polnud ka seekord päeva lõpp kerge, sest saak tuli taas välja tuua sealt, kuhu inimesel tavapäraselt asja pole.

Selle looma kättesaamiseks tuli forsseerida Killikari jõge. Aga millal siis saak välja tassimata jäänud on, seda pole vist ükski jahimees kuulnud.  

Foto: Kristel Hani

Aga meie jätkame tavapärases joones ja koguneme 30.oktoobri hommikul kell 9. Hiilimisjahi soovijad, kes veel pole nimekirjas, pangu end reale Jürgeniga kontakteerudes. Kütime kõiki liiki hirvi, metssigu, põdrapulli ja põdravasikat. Kühvlikandjad põdrapullid ja põdralehmad jätame laskmata, selline päevakäsk!

KOHTUME JAHIL!

Jätkuvalt läheb hästi

Eks jahiõnnega on nii kuidas on, see kestab tavaliselt mingi aja ja siis võib hoopis sarved maa sisse pöörata. Aga et edu kestaks, tuleb sellest palju rääkida ja sellega valjusti kiidelda. Igal võimalusel. Nii püüamegi blogis anda hoogu, et ka järgmisel laupäeval oleks, mille üle uhkust tunda. Sinnamaani kuni meile pandud küttimiskohustus täidetud saab, on veel väga pikk tee minna.

Varahommikune küttimisring hiilimisel andis tulemuseks kolm hirve. Algust tegi jahikülaline Mattias Kõrvemaa, kes sai täpsete laskudega maha kaks hirve. Toreda pulksarvepaari sai suvemaja seinale viia Tiit Ennemuist, kes eelnevalt nägi arenevate sarvedega noorlooma ja jättis selle tõuparanduse huvides loodusesse. Ehk siis loodushoidliku suhtumise pärast talle pulgad ette aetigi.

Meil juhtub tihti niiviisi, et kes meile jahikülaliseks tuleb, see saab oma püssirauda õhtul ikka nühkida.

Foto: Rain Mesila

Jahimaid hästi tundev Tiit leiab saaklooma ikka üles kui ta seda vaid soovib.

Foto: Kristel Hani

Ega jahimehed väga ebausklikud ka pole, ometi näitab kogemus, et kui varahommikul hästi läheb, kipub asi minema nii tormiliseks, et lõunasöök ununeb jahipauna põhja. Või kui alguses laksu lahti ei saa, siis peab enne võileiva ära sööma kui jahijumalanna oma tiibu lehvitama hakkab. Seekord tuli käiku esimene variant, sest hirvi langes ridamisi. Tubli tabamuse teinud mehed olid Timo Jõeäär, Alar Aavasalu, Priit Kuus, Peep Kuus ja Janis Niit. Pilte küll niipalju panna pole kui väärt oleks, aga riputame välja need, mis blogisse saadetud on. 

Mandrilise eluviisiga Alar satub vanematekoju küll harva, ent pea igal korral on ta ka jahil käies saagi teinud

Pildi saatis Alar

Jahil ja ka muidu väga kibe käsi Priit ei jäänud saagita ka seekord

Foto: Tiit Ennemuist

Jahil vana rahu ise ehk Janis teeb pauku ainult siis kui on saagi tabamises kindel.

Pildi saatis Janis

Niisiis päädis hirvesaak kaheksa kütitud loomaga. Tekkis arutelu, et huvitav küll, et põtru polegi näha olnud. Selle peale tuli muidu tühjast ajust välja mees, kellel uhke põdratrofee käes.

Ehkki keelatud oli kühvelsarvedega põtra küttida, leidis Jüri Mesila metsast tunnusmärgi, millest saab järeldada, milline uhke elukas meie maadel sarvi vahetanud on. 

Foto: Arne Saagpakk

Kas uhke sarveleid ka põdraõnne tagasi tõi, selles võib ju alati kahelda, ometi küttis järgmisest ajust põdra Urmas Trei. Sellega oli asi ühel pool ka põdralehma küttimisel. Saaklooma väljatoomine võttis nii palju aega, et väljas läks juba hämaraks ning pilt kütist sai tehtud jahimajas.

Foto saatis Urmas

Järgmiseks ühisjahiks kohtume 23. oktoobril kell 9.00 ja seda jahipäeva veab Jürgen Tamm. Hiilimisjahi reeglid samad, ent kühvelsarve kandava põdra küttimise keelule lisandub ka põdralehma laskmise keeld.

Selle looduspildi tegi Arne Saagpakk ja mis teda pilti tegema paelus, jäägu igaühe enda fantaasialennu teemaks. Igatahes selline huvitav pilt siia lõppu!

KOHTUME JAHIL!

Suurepärane nädalavahetus

Seekord kulus jahile terve nädalavahetus. Laupäev küttimisele ja pühapäev saagi jagamisele. Oli, mida jagada. Laupäevane saak koosnes viiest hirvest ja kolmest põdrast. Lisaks ootas töötlemist jahekambrisse eelmisest korrast jäetud kaks põtra. Aga kõigest järgemööda.

Varahommikused täpsuskütid olid Madis Mets ühe ja Andero Saimre kahe hirvega. Algus oli ilus ja seetõttu saimegi väikese nöögi esimesest ajust, kus polnud ulukitest kippu ega kõppu. Teises läks vähe paremini, ajust läksid läbi mõned hirved ja jäid järgmist jahipäeva ootama. Ikka parem kui eelmine, ka pelgalt looma nägemine annab küttidele indu!

Sellega olid ettevalmistustööd tehtud ja päris küttimine võis alata. Valju kärina saatel pani paugu teele Endel Pank ja tulemus oli suurepärane!

"Väga äge!" tuli Endli huultelt kommentaar siis kui loom maha kukkus. Vaatamata sellele, et mees juba kevadel 77. eluaasta seljatas, toimib ideaalselt kõik, mis jahipidamiseks vaja. 

Foto: Toivo Vaik

Sealsamas kütitud looma juures tegi mees avalduse, milles teatas, et annetab oma värske jahitrofee uhkete põdrasarvede näol jahimaja puhkeruumi seinale.

Edasi läks jaht aina edukamaks. Hirvi küttisid veel Tiit Ennemuist ja Kaljo Lihulinn. Seejärel saabus taas põtrade kord. Põdralehma küttis Kristel Hani ja noore pulli Madis Mets.

"Sarved peas ju, järelikult pull, pruuni värvi ju, järelikult hirv," arvas Tiit ja tegi looma saagiks. Lask oli suurepärane!

Foto: Priit Kuus

Kui seda metsa ees ei oleks ... arvasid Madis Metsa poolt kütitud pulli väljavedajad. Vaatamata asjaolule, et saak lamas tõelises pärapõrgus, kuhu isegi ATVga asja polnud, sai see välja toodud.

Foto: Jaanika Kinks

Kristel avaldas oma saakloomale austust isemoodi, tehes talle jahimajas väikese kalli.

Foto: Toivo Vaik

Sellega olid kõik pildid tehtud, mis võimalik. Mõned jäid tegemata, aga sellest pole ju ka midagi. Küll järgmisel jahipäeval uued saab. Sellega oligi karm laupäev õhtusse aetud ja mindi laiali, et hommikul taas kokku tulla.

Laupäeva õhtul sai kogu hirvesaak ja üks põder töötlemisettevõttesse saadetud. Pühapäeva hommikul kogunes jahimajja täiesti arvestatav seltskond, et tükeldada-hakkida neli põdrarümpa lihaks. Sedaliiki töö sai ette võetud esimest korda uue jahimaja ajaloos. Tegijaid oli kohe nii palju, et tööd jätkus õuealalegi.

Tükeldamine on meile juba harjumuspärane tegevus. Sellega said lahti lõigatud tulevased põdralihast ahjupraed. Kalle Voog jälgis, et hunnikud saaksid ühesuurused ja kinni on peetud kõigist toiduhügieeni reeglitest.

Esmakordne oli aga hakkliha valmistamine ja jaotamine kohapeal. Parimaks pätsmeistriks osutus Kristiina Maria Lõoke, kes isegi Kallele suutis õpetada, kuidas hakklihast valmivad täpselt ühesuurused portsud.

Fotod: Arne Saagpakk

Jälle same tõdeda, et parim seltskond maailmas on jahimeeste ja -naiste oma. Saagid kotis, rahulolev naeratus nägudel - nii asuti kodupoole teele. Et tulla taas kokku järgmisel laupäeval.

Ent jahil näeb ka palju muud, mis otseselt jahti ei puutu, kuid leiavad jahiliste poolt jäädvustamist. Kui  pilt tehtud, on see väärt, et blogisse panna. Seekord siis sellised.

 Ehkki orav on meie metsades suhteliselt haruldus, on nad head poseerijad kui neid pildile püüda.

Esmapilgul jupp trossi metsas, pead paremale pöörates jõuab vaatajani arusaam, et tegemist on hoopis omapärase ehk vintis kadakatüvega.

Nähtavalt märgistatud pehmendiga tõkkepuu, ära pead ära löö!

 Loodust vaatles ja pildid tegi Neeme Õige

Veekogude lähedases metsas elab visa töörügaja, kes ülemuse käsku ei oota, vaid teab ise täpselt, millal millise puu langetamiseks õige aeg on

Foto: Aarne Mesila

Selle pildiseeria lõpetab väike näppaja lihajagamise juurest, kes avastas, et temale portsu ei pandudki ja seega tuli kärmelt ise tegutseda, et mitte tühjade kätega lahkuda.

Foto: Kristel Hani

Kuna nädalavahetuse lood ja pildid on lugemiseks-vaatamiseks väljas, on paras aeg anda teavitust järgmisest ühisjahist. Nimelt me koguneme 16.oktoobril kell 8.45. Selle päeva jahti juhib Arne Saagpakk. Küttida on kõiki liiki põdrad, v.a kühvelsarvede kandjad, kõiki liiki hirved ja metssead. Kes tahab varahommikul hiilida, hoolitseb selle eest, et ta jahijuhatajal nimekirjas on. Hiilimisel tabamuse teinud kütt annab sellest otsekohe jahijuhatajale teada.

KOHTUME HÕIMUPÄEVA HOMMIKUL!

Esimese ajujahi tulemus ületas ootusi

 Hommik algas nagu varasemadki, hetk hiljem aga koos üllatuskülaliste saabumisega. Vaevalt olime omi asju ajama hakanud kui hoovi sõitis auto keskkonnainspektoritega. Ikka selleks, et veenduda Kärla jahimeeste seaduskuulekuses. Ega meilgi nende vastu midagi ole, varasematel aastatel pidime esimesel jahipäeval ise kõik mehed üle kontrollima. Nüüd tegid ülevaatuse ära inspektorid ja meile jäi veendumus, et asjad on korras. Oleme tänulikud!

Pealik Aarne Mesila sai kinnituse: meie meestel-naistel on asjad korras.

Foto:Kristel Hani

Kontrollimise ajal saabus kohale Janis Niit, kellel kärus kopsakas metskult. See oligi selle hommiku esimene saak ja Janis sai endale au riputatada alles tund tagasi tööle pandud jahekambrisse esimene saakloom. Pilt on võetud siis kui kult veel metsast välja toomata oli.

Pildi saatis Janis Niit

Aga juba esimene aju, mis üldjuhul luhta läheb, andis kaks hirve. Selline asjade seis näitas, et Diana on täna kusagil Lagenõmme kandis kõndimas. Harksarvedega hirvepulli küttis Arne Saagpakk ja hirvelehma Madis Mets.

Arne sai pildile püütud, kuid Madis on nii häbelik mees, et ta oli seni peidus kuni pildimasinatega vehkijad tüdinesid ja ära läksid.

Selle päeva vingeima töö tegi ära Tiit Kuus, kelle snaiperioskuste tõttu sellest põdraperest kedagi leinama jääma ei pidanud. Saagiks metsast teineteise järel välja jooksnud põdralehm ja -vasikas.

Fotod: Kristel Hani

Jahiõnn naeratas veel ühele mehele ja hirvelehma küttis Kaljo Lihulinn.

Foto: Toivo Vaik

Ometi olid mitmed mehed kuulnud veel ühte "matsuga" pauku, mis kostus eemalt soo pealt aju tagantpoolt küljest. Asja uurimisel selgus, et täpse käega oli seekord meie naiskütt Kristel Hani.

Kuid päeva lõpus tabas meid veel üks üllatus. Olime juba otsi kokku tõmbamas kui saime telefonikõne naabritelt, kes andsid teada, et nende jahikoerad olid jooksnud meie jahimaade sisse, piiranud seal sisse ühe hirvepulli ning keelduvad saaklooma juurest ära tulemast. Kuna aga nemad meie maadel küttida ei tohi, siis palusid saata kedagi, kes küti töö ära teeks.

 

Naabrite heatahtlikkus tõi meile veel ühe saaklooma juurde, meie poolt läks seda küttima sealseid paiku kõige paremini tundev Neeme Õige.

Foto: Neeme Sinimeri

Aga pildistamata täpse käega kütid tabasime  jahimaja juures askeldamas, Madis ei saanud ometi ju kuuma panni juurest ära pageda.

Foto: Alar Aavasalu

Nobedalt ise teistest pilte tegev tänane hirvekütt Kristel jäi pildile alles siis kui ta hetkeks majatrepile puhkama istus.

Foto: Toivo Vaik

Kas Jahijumalanna ka järgmist jahipäeva meiega koos veeta kavatseb, seda saame teada alles järgmise laupäeva õhtul. Me koguneme uueks edukaks jahipäevaks 9.oktoobril kell 8.30. Hiilimisjahi reeglid samad, nagu eelmisel korral.

KOHTUME JAHIL!