Seekord kulus jahile terve nädalavahetus. Laupäev küttimisele ja pühapäev saagi jagamisele. Oli, mida jagada. Laupäevane saak koosnes viiest hirvest ja kolmest põdrast. Lisaks ootas töötlemist jahekambrisse eelmisest korrast jäetud kaks põtra. Aga kõigest järgemööda.
Varahommikused täpsuskütid olid Madis Mets ühe ja Andero Saimre kahe hirvega. Algus oli ilus ja seetõttu saimegi väikese nöögi esimesest ajust, kus polnud ulukitest kippu ega kõppu. Teises läks vähe paremini, ajust läksid läbi mõned hirved ja jäid järgmist jahipäeva ootama. Ikka parem kui eelmine, ka pelgalt looma nägemine annab küttidele indu!
Sellega olid ettevalmistustööd tehtud ja päris küttimine võis alata. Valju kärina saatel pani paugu teele Endel Pank ja tulemus oli suurepärane!
"Väga äge!" tuli Endli huultelt kommentaar siis kui loom maha kukkus. Vaatamata sellele, et mees juba kevadel 77. eluaasta seljatas, toimib ideaalselt kõik, mis jahipidamiseks vaja.
Foto: Toivo Vaik
Sealsamas kütitud looma juures tegi mees avalduse, milles teatas, et annetab oma värske jahitrofee uhkete põdrasarvede näol jahimaja puhkeruumi seinale.
Edasi läks jaht aina edukamaks. Hirvi küttisid veel Tiit Ennemuist ja Kaljo Lihulinn. Seejärel saabus taas põtrade kord. Põdralehma küttis Kristel Hani ja noore pulli Madis Mets.
"Sarved peas ju, järelikult pull, pruuni värvi ju, järelikult hirv," arvas Tiit ja tegi looma saagiks. Lask oli suurepärane!
Foto: Priit Kuus
Kui seda metsa ees ei oleks ... arvasid Madis Metsa poolt kütitud pulli väljavedajad. Vaatamata asjaolule, et saak lamas tõelises pärapõrgus, kuhu isegi ATVga asja polnud, sai see välja toodud.
Foto: Jaanika Kinks
Kristel avaldas oma saakloomale austust isemoodi, tehes talle jahimajas väikese kalli.
Foto: Toivo Vaik
Sellega olid kõik pildid tehtud, mis võimalik. Mõned jäid tegemata, aga sellest pole ju ka midagi. Küll järgmisel jahipäeval uued saab. Sellega oligi karm laupäev õhtusse aetud ja mindi laiali, et hommikul taas kokku tulla.
Laupäeva õhtul sai kogu hirvesaak ja üks põder töötlemisettevõttesse saadetud. Pühapäeva hommikul kogunes jahimajja täiesti arvestatav seltskond, et tükeldada-hakkida neli põdrarümpa lihaks. Sedaliiki töö sai ette võetud esimest korda uue jahimaja ajaloos. Tegijaid oli kohe nii palju, et tööd jätkus õuealalegi.
Tükeldamine on meile juba harjumuspärane tegevus. Sellega said lahti lõigatud tulevased põdralihast ahjupraed. Kalle Voog jälgis, et hunnikud saaksid ühesuurused ja kinni on peetud kõigist toiduhügieeni reeglitest.
Esmakordne oli aga hakkliha valmistamine ja jaotamine kohapeal. Parimaks pätsmeistriks osutus Kristiina Maria Lõoke, kes isegi Kallele suutis õpetada, kuidas hakklihast valmivad täpselt ühesuurused portsud.
Fotod: Arne Saagpakk
Jälle same tõdeda, et parim seltskond maailmas on jahimeeste ja -naiste oma. Saagid kotis, rahulolev naeratus nägudel - nii asuti kodupoole teele. Et tulla taas kokku järgmisel laupäeval.
Ent jahil näeb ka palju muud, mis otseselt jahti ei puutu, kuid leiavad jahiliste poolt jäädvustamist. Kui pilt tehtud, on see väärt, et blogisse panna. Seekord siis sellised.
Ehkki orav on meie metsades suhteliselt haruldus, on nad head poseerijad kui neid pildile püüda.
Esmapilgul jupp trossi metsas, pead paremale pöörates jõuab vaatajani arusaam, et tegemist on hoopis omapärase ehk vintis kadakatüvega.
Nähtavalt märgistatud pehmendiga tõkkepuu, ära pead ära löö!
Loodust vaatles ja pildid tegi Neeme Õige
Veekogude lähedases metsas elab visa töörügaja, kes ülemuse käsku ei oota, vaid teab ise täpselt, millal millise puu langetamiseks õige aeg on
Foto: Aarne Mesila
Selle pildiseeria lõpetab väike näppaja lihajagamise juurest, kes avastas, et temale portsu ei pandudki ja seega tuli kärmelt ise tegutseda, et mitte tühjade kätega lahkuda.
KOHTUME HÕIMUPÄEVA HOMMIKUL!
Foto: Kristel Hani
Kuna nädalavahetuse lood ja pildid on lugemiseks-vaatamiseks väljas, on paras aeg anda teavitust järgmisest ühisjahist. Nimelt me koguneme 16.oktoobril kell 8.45. Selle päeva jahti juhib Arne Saagpakk. Küttida on kõiki liiki põdrad, v.a kühvelsarvede kandjad, kõiki liiki hirved ja metssead. Kes tahab varahommikul hiilida, hoolitseb selle eest, et ta jahijuhatajal nimekirjas on. Hiilimisel tabamuse teinud kütt annab sellest otsekohe jahijuhatajale teada.
