20.9.26

Ühisjahid said avapaugu.

Kärla omadel on ühisjaht alanud. Laupäeva hommikul kella viie paiku sai nimekirja 33 hakkajat tegelast, lisaks olid stardivalmis ka mõned verejälgi ajavad koerad. Kuid sel hommikul olid tabamused nii täpsed, et koerte abi vaja ei läinudki. Kuid see ei tähenda seda, et neil hasardist puudu oleks jäänud.

Blogi alustab hooaja kajastamist samamoodi kui eelmistel aegadelgi. Püüame anda edasi jahimeeste reaalset tööd, mis on väga mitmetahuline. Me ei ilusta nende lugude juures midagi ja seetõttu võivad juhuvaatajate jaoks olla häirivaid kaadreid. Me arvestame sellega, et meid jälgivad jahimehed ja jahihuvilised, kes seda elu lähedalt näinud on. 

Asi muudkui areneb. Sellest hooajast on kogu asjaajamine elektrooniline, mingit pabereid mapi vahel kaasas kanda pole vaja. Jahijuhataja Arne Saagpakk on ise ka veel kergelt õppija seisus, aga mida hetk edasi, seda kiiremini asjad liikusid. Suve jooksul oli mõni teinegi unustanud, kuidas end telefonis jahti logida. Aga sõbrad aitavad, pole häda miskit!


Kui hommikused jutud aetud ja päevakäsud selgitatud, algas jahipaikade jagamine. Kogu jahimaa sai jahiohutust silmas pidades küttidega kaetud. Huntlock abiks, et mehed jahipiirkonna kaardilt üksteise asukohti leiaksid. Seega autodesse ja minekut!

Selleks ajaks kui idataevas pilvekõrvade tagant koidikut näitama hakkas, oldi kõik positsioonid sisse võetud.

Ei läinudki pikalt kui saaki vaikselt kogunema hakkas. Pole täpselt teada, kes mis järjekorras end selle päeva kütiks tegi, sest asuti üksteisest kaugel ja paukegi polnud kõikjale kuulda. Aga ega see polegi tähtis, kaaslaste õlalepatsutusi said kõik kodust jahiõnne kaasa toonud mehed.

Reimo Prants oli algul pisut kohmetu, sest nii suurt hirvevasikat tabanud mees polnud kindel, et on ikka vasikaga tegu, mitte noorloomaga. Ent nahal olevad täpid vaid kinnitasid seda.

Et enamus mehi oli oma jahipaigas üksinda, jäid kohapeal pildid tegemata. Nii said need üles võetud jahimajas. Ain Rüütel tegi enda käe valgeks karvaste sarvedega pulkpulliga. Väga õige valik!

Karvaste sarvede saaga jätkus. Oma "pliiatsitega" jõudis järgmisena kohale Taivo Villak. Nii jäidki uhked sarved metsa järgmisteks jahipäevadeks.

Täpse käega Ragnar Kane trehvas seakarja ja jõudis sealt saagiks teha kaks isendit. Üks suur, teine väike, aga metssead ju mõlemad! Sealsamas läks ka vereproovide võtmiseks, et saada kinnitust sellele, et pahad haigused meie loomi ei kollita.

Saaki muudkui lisandus. Peagi saabus abipalve ühest kaugemast metsanurgast, kus hirvelehma oli võtnud meie jahikülaline Jussi Salminen. Juhtus kuidagi nii, et suures väljatirimise tuhinas unus pilt tegemata. Aga kuna mees käib meil külas sageli, siis küllap me ta ükskord ka pildile saame.
Jahijuhataja asus juba päeva kokku võtma, sest väljakuulutatud jahiaja lõpp oli kohe-kohe tulemas kui tuli veel üks saagiteade.

Selle hooaja põdrajahi avas Teet Vakrõõm. Saagiks just selliste sarvedega loom, mis hommikuses jahikäsus kirjas oli. Selgituseks seda, et populatsiooni aregu tarvis ei küti me sel hooajal suurte trofeesarvedega põdraisandaid.

Varahommikuse jahipäeva kokkuvõtteks saab öelda vaid seda, et ühisjahtide hooaja esimest päeva saab igati kordaläinuks lugeda. Neli hirve, kaks metssiga ja põder! Hästi ju! Lisaks tulid veel mõned jahijutud, kus loomi nähti, kuid küttimiseks sobivat hetke ei tulnud. Seda, et keegi oleks paugu teinud ja mööda põrutanud, polnud kuulda. Tänud kõigile, kes varajasi hommikutunde voodis olemiseks ei kasutanud!

Tore on mõelda sellele, et meie vanad traditsioonid jätkuvad. Taas sai teoks see, et vähemalt ühe saaklooma teeb külalisjahimees ja ka vanameeste pink täidab muljetejagamise tunnil oma ülesannet. Eks hooaja jooksul näeb neid hetki veel palju.

Veel üks uus asi vajab ära märkimist. Apollol on sel hooajal ukukite tagaajamisel veel üks ülesanne. Nimelt tuleb tal anda põhjalik väljaõpe oma noorele paarilisele Adolfile.

Väljaõpe mitmel tasandil. Neeme: vaata, Adolf, kui ajujahid algavad, siis on sul vaja taga ajama hakkata teiste hulgas ka sellist ulukit! Jäta meelde.

Selle jahi pilte tegid Kristel, Rain ja Toivo. Veel üheks hiilimiseks koguneme 26.septembril. Kuna jahieelset pikemat jutuajamist pole enam vaja ja päev lüheneb üsna mühinal, siis koguneme kell 5.30.

KOHTUME JAHIL!