HEAD UUT AASTAT!

Foto: Wikipedia

Aastalõpu jaht ja uusaastasoovid

Täna oli tõesti ilus jahiilm. Soe nagu septembris. Kuid peale looduse nautimise ja hirvede, metssigade, kitsede, rebaste, ühe põdra ja kähriku eemalt imetlemise midagi rohkemat ei toimunud. Küllap ei olnud laskmise päev.

Mis tegi heameelt on see, et mehi oli jahis 23. See näitab, et peale jõulupühade aegse söömise-joomise ja logelemise järel oli vaja päeva, mil end maha käia. Kõik tänased jahilised end maha käia ka said.

Päris ilma trofeeta päev siiski ei jäänud. Üks meie sagedastest ajuskäijatest - Erkki Etverk - läks koju hirve leidsarvega. Nii et saak oli ikka olemas!

Peibutis tulevasele jahimehele: küllap omal ajal tuleb ka tõeline trofee. Seekord Erkki Etverk oma leidsarvega.

Foto: Olav Etverk

Ent kesine päev mehi ei heidutanud. Peale viimast aju hakati kohe sättima paika järgmist jahipäeva. Kokku sai lepitud, et järgmiseks kohtume 4. jaanuaril 2014 kell 10 Kärla bensukas. Et minna Kandla ja Sauvere kanti hirvepullide ja metssigade elu kibedaks tegema. Oodatud on jahimehed ja ka kõik need, kes soovivad end pühadejärgsel ajal veidi metsas liigutada. Normaalne koormus kõigile tagatud.

Lisada on veel selline teave, et Urmas Pildre andmetel hakkab Nasval 3. jaanuaril lund sadama. Sadu pidavat tema sõnul Kärla kanti jõudma 4. jaanuari varahommikul. No vaatame, kas metsas olles saab uskuda meest, kes suure osa oma elust on pidanud vee all olema.

Mida veel? Ega muud kui soovime kõik üksteisele toredat vana-aasta õhtut, kaunist aasta algust ja seda, et olgu 2014 kõigile inimestele mõnus ja tegus! Selle soovi kaunistamiseks olgu siia lisatud alljärgnev bukett:

Foto: Toivo Vaik

Teeks veel ühe ühisjahi!

Osade jahimeeste initsiatiiv sel aastal veel ühe ühisjahi korraldamiseks nakatab. Iga hetkega kogub homsest jahist osavõtta soovijate arv. Niisiis, me koguneme 29. dets kell 10 Käbisse, et minna ühiselt selle aasta viimasesse jahti. Kütime punahirve pulli, metssiga, metskitse. Kohtumiseni!

Värske metsseapraad vana-aastaõhtuks lauale? Miks mitte?

Foto: Arne Saagpakk

Taivo Villaku põdratrofee hinnati pronksivääriliseks

Lõppenud põdrahooaja trofeede kolmanda tulemuse Saare maakonnas tegi meie jahimees Taivo Villak, kes küttis 20. oktoobri varahommikusest hiilimisjahist põdrapulli. Sellest, et varajane ärkamine end ära tasus, annab tunnistust SJS poolt tehtud esialgne hindamine, mis näitab, et järgmise aasta jahitrofeede näituselt on tulemas pronksmedal. Hetkel teadaolevalt on see Kärla seltsi ainus medalilootus sel hooajal.

Meenutuseks veel niipalju, et 2013. a näituselt tõid meie jahimehed ära kaheksa medalit, kolm hõbedast ja viis pronksikarva. Kõik eelmisel hooajal kütitud medalistid olid hirvetrofeed.

Foto: Rain Mesila

III Taivo Villak, Kärla Jahiselts, vanus 7,5-8,5, sarvedevaheline laius 103, punkte 251,22, PRONKS

Foto ja hindamistulemus SJS kodulehelt

Metssiga avastas ökodukti

Üha mõnusam on lugeda neist asjust, kus metsloomi koheldakse inimese poolt kui olendeid, kellel on lisaks küti saagiks langemisele ka muid õigusi. Tänapäeval käivad küttimine ja ulukihoole käsikäes, teisti ei ole enam mõeldav. Just selliselt käitudes me hoiamegi ulukite arvukuse tasakaalus ja optimaalse.

Loe ökodukti avamisest ja vaata pilte siit:

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-esimene-metssiga-kondis-ule-aruvalla-okodukti.d?id=67482988

Pagan võtku, jään viimaks avamisele hiljaks ka veel!

Foto: Kristjan Teär

Jahirahu on välja kuulutatud

Eile kuulutati Pärnus välja selle aasta jahirahu. See aga ei tähenda, et metsas ei käida. Vastupidi, võta pereliikmed kaasa ja vii ulukitele rohkesti neile sobivat toitu.
Loe ja vaata pilte jahirahu väljakuulutamisest:

http://ejs.ee/et/uudised-ja-teated/1843-jahirahu-vaeljakuulutamisest.html

Anette kogub kodus kõik järelejäänud saiatükid kokku ja hoiab neid seni kuni vanaisale külla tuleb. Siis viiakse need koos metsanotsudele

Foto: Toivo Vaik

Uus kaitse-eeskiri meie kanti.

Tsiteerin uudist Delfi.ee-st:

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Kalana, Maalasti, Peipsiveere ja Haavassoo kaitsealade kaitse-eeskirjad.

/---/

Saare maakonnas Kärla vallas asuva Haavassoo looduskaitseala 398,7 hektari suurusel alal on looduslikud metsa- ja sookooslused ning mitmeid kaitsealused liigid ja nende elupaigad. Näiteks elab alal väheneva arvukusuega must-toonekurg ja vaid Lääne-Saaremaal kasvav Saaremaa robirohi.

Vaja paik üle vaadata, äkki toon oma pere ka siia

Foto: Kristjan Teär

Rosinad ja pähklid võtsid Tõnu hinge

Et metsloomale ei sobi igasugune toit, on selgemast selgem. Nagu inimesele ei sobi looma ninaesine.

Inimene ei anna endale sellest igakord aru, kõige tüüpilisemaks näiteks on talvine luikede saiaga söötmine. Tahetakse head, aga välja tuleb midagi muud. Toita ulukit selleks, et teda toiduga tappa! Arusaamatu.

Hoiame, meie, jahimehed, selles osas madalat profiiti ja anname endale aru, mida metsa loomadele söödaks viime. Siis ei juhtu selliseid asju nagu alljärgnevas loos:

http://www.ohtuleht.ee/556865

Selline toidulaud oleks Tõnule igati sobinud...

Foto: Kristjan Teär

Eelmisel suvel kohtus blogipidaja ka isiklikult Elistvere Tõnuga, kes kõigile huvilistele oma kaunist sarvepaari demonstreeris

Foto: Toivo Vaik

Jahirahu väljakuulutamine

Ongi aeg jälle nii kaugel, et jahirahu kuulutatakse välja. Jahimehed käivad metsades sel ajal ringi relvadeta ja kandamite poolest pakuvad konkurentsi jõuluvanadele. Kus sel aastal see pidulik üritus toimub, sellest loe:

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=273

Kaunist jõuluaega kõigile!

Foto: Kristiina Paunel

Taas sai üks susi jahimehelt tina

Ei ole hundisugu Saaremaal lõppenud. Ega lõpegi vist. Mis siin viga elada, kliima parajalt soe ja liha lidub nii metsas kui karjaaedades vabalt ringi.
Hea on see, et mõni neist hallivatimeestest ka jahimehe toru ette satub, sest teatud mõttes on hundid meile, jahimeestele, ju konkurendid. Muidugi mitte lambaaedikutes.
Kas Koimlas lastud isend on oma jälgi jätnud ka meie jahimaadele näiteks Lagenõmme või on meil endil pesakond olemas, sellele veel vastust pole. Täpsemini selgub asi siis kui maa valgeks läinud on. Seniks aga kõigile jahimeestele - silmad lahti ja ja ära värista kätt kui hundiga kohtud. Üks luba on veel püsti!

Loe lähemalt:
http://www.saartehaal.ee/2013/12/06/koimlas-lasti-hunt/

Et blogijal meie maadel viimasel ajal kütitud hundist pilti panna pole, sätime siia teda esindama ühe teise koerlase ehk kähriku. On rumal loom, keda on üpris kerge püssiga tabada, kes läheb nii kastlõksu kui laseb ennast ajujahi ajal kasvõi kaikaga küttida. Hunti tabada on sadu kordi keerulisem. Seni teadaolevatel andmetel on Kärla Jahimeeste Seltsi hundikütid Janis Niit ja Jüri Mesila, viimane neist on toonud jahitrofeede näituselt ära koguni hundikolju kuldmedali. Ilmselt ei ole kaugel aeg, mil mõni meist taas hallivatimehega kohtub.

Foto: Arne Saagpakk

Üks huvitav lugemine veel Meie Maast. Ka selline hirvetrofee on esitlemist väärt. Loe: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=56346

Meie blogi endiselt maailma huviorbiidis

Ehkki ajujahid on esialgu lõppenud ja blogisse mingeid erilisi arikleid lisada pole, näitab ststistika, et huvi selle vastu raugenud ei ole. Siin väike ülevaade viimase kuu aja lugemistest. Lehevaatamised riikide järgi Kirje Lehtede vaatamisi Eesti 2038 Ameerika Ühendriigid 235 Soome 126 Rootsi 24 Šveits 16 Taani 15 Vietnam 14 Saksamaa 10 Kanada 5 Indoneesia 4

Siinkohal annab blogipidaja teada, et endiselt on oodatud kõik jahilood ja fotod. Saata võib ka ajaloolisi pilte, mis skännitakse ja tagastatakse saatjale.

Ühisjahiga on esialgu kõik

Kärla jahimehed on sel aastal eriti tublid olnud. Eileõhtuse seisuga on kütitud 37 punahirve (kohustus vähemalt 35) ja 15 põtra. Ka põtrade küttimiskohustus on sellega täidetud.

Hommikusel rivistusel: "Tänase päeva miinimum on küttida vähemalt üks põder!"

Oleme saanud hetkeseisu ülevaate meie metsades elavatest ulukitest, keda kusagil leidub ja kuipalju. Näib, et põtradega on asi tasakaalus, arvukus tundub optimaalne. Ka metssiga ei tekita enam nii suuri kahjustusi kui aastaid tagasi. Mitmeaastase aktiivse küttimisega oleme ka punahirvede populatsiooni hirmkiire kasvu suutnud peatada, ent püssi rippu lasta on siiski veel vara.

Seepärast annab juhatus kõigile Kärla jahimeestele teada, et esialgu on ühisjahid lõppenud. Jätkame kui lumi maha sadanud on! Siis teeme ühist ajujahti metssigadele ja hirvedele. Kui lumi ei tule maha enne detsembri keskpaika, siis sel aastal enam ühisjahti ei korraldata ja uuesti jätkame jaanuaris.
Mis teeb heameelt? See, et oleme viimasel ajal seltsi liikmeks võtnud mitmeid noori jahimehi ja mis peamine, õigeid mehi! Aktiivseid, tublisid ja hakkajaid. Eks selle taga on ju ka meie edu! Loomulikult ei ole ka vanemad mehed toanurka jäänud. Tore on näha, kuidas meie jahimeeste erinevad põlvkonnad omavahel sobivad. Naljast, naerust ja sõbralikust aasimisest olid kõik ühisjahi päevad pungil.

Selle hooaja viimase põdra küttis staažikas jahimees Endel Heinla. Järelikult ei ole täpne käsi ja terav silm meest maha jätnud.

Kütt Endel Heinla (vasakul) võtab vastu õnnesoovi külalisjahimehelt Soomest

Saak metsast välja!

Lõunapaus metsas jahilõkke ääres!

Seltsi juhatus tänab kõiki aktiivseid jahimehi ja neid noori, kes on ajujahis ajajatena meile abiks olnud. Hea on teada, et ka lähiaastatel on meil järelkasvu peale tulemas.

Ei jäta siinkohal tänamata ka jahijumalannat Dianat, kes meie vastu on sel aastal eriti helde olnud. Anname kõik koos talle vande, et mida karmim talv tuleb, seda rohkem oleme me ulukitel abiks, et karge aeg neil kergemalt mööduks.

Lõunapausi ajal valvas meeste jahirelvi turvarebane

Fotod: Kristel Hani ja Arne Saagpakk

TÄHELEPANU KÄESLA-HIRMUSTE ja LAGENÕMME kandis jahti pidavad kütid! On nähtud liikumas emahunti kolme kutsikaga! Suuri hundiälgi on leitud ühest Lagenõmme karjäärist. Hetkel ootavad maakonnas realiseerimist kaks hundilaskmise luba. Hoiame silmad lahti!

Uluki käitumine võib olla äraarvamatu

Kui meie oleme pidanud hirve araks ja ettevaatlikuks loomaks, keda on raske küttida, siis alljärgnevast nähtub, et alati pole see sugugi nii. Vaevalt uluk taipas, et teda pildistanud fotograaf pole talle nii ohtlik kui jahimees.

Vaata lisaks:

http://www.ohtuleht.ee/553659

Turvalisi kohtumisi looduses!

Kõik päevad pole vennad

Seda tõdemust tundsime täna, kui õhtul enne kojuminekut autodesse ronisime. Lohutuseks teadmine, et nii hästi, kui sel hooajal, pole meil vist varasemalt kunagi veel läinud.

Seega: pikk päev värskes metsaõhus ringi trampides ja meid kõikjal ümbritsevat loodust ning siin-seal end vilksamisi näitavaid ulukeid vaadeldes - uskuge, see on väärtus omaette!

Aga järgmisel laupäeval uuesti! Ajujahiks koguneme 16. nov. kell 9. Enne seda hiilimis-varitsusjaht. Hiilime ja varitseme PÕDRAVASIKAT, HIRVEVASIKAT JA HIRVEPULLI. Ka hunti ja metssiga kui ette satub. Neid ja ainult neid!

Taevasse vaadates märkad alati midagi huvitavat...

Foto: Toivo Vaik

Kes soovib osaleda hommikusel hiilimis-varitsusjahil, võtku nädala jooksul kontakti seltsi esimehega.

Ettevaatust põdrajahil!

Praegu põdrajahihooaeg täies hoos. Kui paugutamisega liiale minna, võib ka juhtuda järgnev:

Eilset ühisjahipäeva võib pidada seapäevaks

Seapäevaks mitte ainult sellepärast, et kütiti kaks metssiga, vaid seetõttu, et leidsime üles ühe suurimatest seapesadest meie maadel. Ükski jahimees ei julgenud öelda, et ta on lähiaastatel sellist sigade hulka korraga näinud, mis selles kohas siia-sinna ringi sibasid.

Jahipäeva võib lugeda taas igati kordaläinuks. Kütiti kaks metssiga ja põder. Küttideks osutusid Janis Niit, Jüri Mesila ja Toivo Vaik. Viimasest ajust välja tulnud põtra lasid nii Janis kui Toivo.

Hommik algas kogunemisega kohas, mis alles paar aastat tagasi uue jahikorralduskava käigus meie jahipiirkonnaga liideti. Seetõttu oli vaja kohalikke olusid tundvaid ajujuhte. Nendeks valiti Jüri Mesila ja Tiit Mägi.

Jüri: "Kaart lauale, seda peab iga jahimees lugeda oskama."

 Kompassiga võeti kurss otse kaardilt

Esimesest ajust läks hirvepaar tagasi ja ikka sinnakohta, kus kütte polnud. Hirv on selline uluk, kelle käitumist ei oska kõige kogenumgi jahimees ette prognoosida. See-eest tõi teine aju meid lausa seakarja keskele. Janis: "Seisin sihi peal kui korraga mu ees metsalune kõik liikus ja piuksus. Ole siis mees ja vaata, kuhu sihid või keda kütid!" Pauke käis küll paar tükki rohkem, ent sigadel oli ikka selline minek, et tabamuse said neist vaid kaks.

Täpsed ja kiired mehed need seakütid Jüri ja Janis

Siis kui ajajad olid juba kolmandaks ajuks laiali saadetud ja kütid end veel paigale polnud jõudnud panna, segasid ootamatult meie tegemisi keskkonnainspektorid. Jahijuhataja Toivo Vaik pidi ühisjahi dokumendid välja kraamima ja ette näitama. Peale dokumentide uurimist ja väikest vestlust lubati meid jahipäevaga jätkata ja anti märku, et võime enne päeva lõppu veelkord trehvata. 

Toivo: "Olen kord aastaid tagasi näinud, kuidas keskkonnainspektorid meid põdrajahi ajal kontrollisid. Neid kahte kontrollreidi ei saa omavahel üldse võrreldagi! Kui toonane reid algas ühe inspektori kisa ja jahimeeste kallal ülbitsemisega, siis eilse kohta võib julgelt öelda, et oleme ka selles osas igati euroopalikule tasemele jõudnud. Hea teada, et meil silm peal hoitakse, see distsiplineerib."

Ilmselt jäädi meie jahikorraldusega rahule, sest uut trehvamist ei tulnudki. Päevapunkt pandi ühe põdra küttimisega ja kätte oli jõudnud aeg minna rohket saaki töötlema. 

Järgmiseks ajujahiks koguneme 9. novembril kell 8 meie tavalises kogunemiskohas.

Innustuseks järgmiseks ajujahi päevaks meie ühisfoto peale seajahti.

Fotod: Kristjan Teär

Enam kui kolmveerand küttimiskohustusest täidetud

Eilne jahipäev tõotas oma nigela algusega tulla viletsavõitu. Juba ärgates oli kuulda, kuidas vihm vastu katust ja renne sabistab, ent vaatamata kehvale ilmale oli 25 meest hommikul rivis. Peale jäi seisukoht, et pole halba ilma, võib olla, et varustus on kehva. Nii ka ilma trotsiti ja metsa mindi.
Esimese aju ajal aga algas alles tõeline sadu. Mütsidelt jooksis vett nagu räästast, ent ometigi ei saanud ju keegi sellepärast aju pooleli jätta. Kohe algul oli kuulda pauke, peale aju lõppu selgus, et esimene täpne kütt oli Gert Aavasalu, kellele suunas looma ette Ülo Metsmaa.

Soe sügis küll, ent sarved juba maas!

Ega midagi, ilm jube mis jube, tagasi platsile ja lõke põlema! Sai ju talgupäeval tõotatud, et ükskord me süütame selle lõkke niikuinii.

Bert: "Ülo, oled sa kuulnud, et vihma pärast jääb jahil või kalal käimata?"

Oli juba arvamusi, et tabatud põder rippu ja nahk maha, katuse all vähemalt ei saja. Ent vanaisa Endel Pangaga kaasas olnud pojapoeg Joosep teadis, et Kärla jahimeeste blogis olev ilmateade lubas kaheteistkümne ajal vihma lõpetada. Ega midagi kui nii, siis võileivad välja, et juhul kui vihm järele jääb, pole enam söömise peale aega viita.

Joosep (istub keskel) teab: Juhtuski nii, et pool kaksteist pani keegi taevaluugid naksuga kinni

Reimo Prants: "Las aurab, kes see ikka märja mütsiga ajusse läheb!"

Ehkki päike just särama ei hakanud, aurasid mehed lõkke ääres nagu vanad lokomotiivid ja kui suur osa niiskusest kehalt atmosfääri tagasi saadetud, läks uueks andmiseks. Järgmine täpse käega kütt oli Bert Aavasalu.

"Näete, vendade jahipäev täna," nentis Toivo.

Bert: "Nägin langi servast juba ajumehi tulemas, ent korraga oli põder ees. Kust ta tuli, ei näinudki."

Kuna jahiõnn oli jätkuv, peeti nõu ja üldine arvamus oli, et üks aju veel ja siis aitab, läheb kuidas läheb. Autode poole sammudes ütles Reimo Toivole, et vaata, su parema käe esimene näpp millegipärast tõmbleb! Lõbus aasimine on meie seltskonnas igapäevane nähtus, see kuulub ühisjahi juurde. Ja ega seekordki lasknud tulemus end oodata: põdravasika küttis Kaljo Lihulinn.

Kaljo: "Nägin, kui Toivo mulle märku andis, et keegi tuleb minu suunas."

Kujutage ette, ka see ei olnud veel kõik. Peale seda kui aju juba väljas oli, andis jahijumalanna veel ühe võimaluse ja põdralehma küttis Toivo Vaik. Ja mida seal imestada, Reimo oli seda ju veidi enam kui pool tundi tagasi ennustanud.

Toivo: "Nägin kahte põtra puude tagant vaskule jooksmas. Kaljo pauk saatis teise tagasi."

Fotod: Kristjan Teär

Kärla meestel on laskekohustusest nii punahirve kui põdra osas täidetud rohkem kui kolmveerand. Et kohustus saaks ikka täiega realiseeritud, koguneme järgmiseks ajujahiks 2. novembril kell 8 Kogula - Tehumardi teele Hirmuste küla teeristi juurde. Seekord võtame vaatluse alla sealsed rabad-metsad.

Kotkapäev läks igati korda

SJS-i poolt kolmapäeval korraldatud kotkapäev läks igati korda. Pika mõtlemise peale kõndis selle blogi pidajagi kohale ja tagantjärele mõeldes ei ole üldse kahju ilusa ilmaga õhtust, mida oleks võinud jahipidamise eesmärgil kasutada.

Kuipalju me, jahimehed, teame neist metsasukatest, keda me ei küti? Tunneme merikotkaid ja oskame ära määrata musta toonekure. Kindlasti veel paljutki. Ent kotkaliike leidub Eestis mitmeid ja paljud neist võivad Saaremaale sattuda vaid rände ajal ega ole siin kunagi pesitsenud. Kui näeme metsas kusagile puu otsa sätitud risupesa, siis kas me oskame ära arvata, kelle elupaik seal on? Milliste tunnuste alusel saame väita, et  just selles pesas elab näiteks kalakotkas?

Neile ja paljudele muudele küsimustele saime vastused ilma küsimatagi. Loomulikult tekkis elav keskustelu ja igaüks sai rääkida sellest, mida ta looduses liikudes tähele pannud on. Nii mõnigi küsimus, miks oli tol korral just nii või mitte teisti, sai selgituse.

Päris põnev oli meie kuulsa musta toonekure Priidu teekonna uurimine. Satelliitside ja vastav arvutiprogramm koos Priidu selga paigutatud saatjaga tegi selle võimalikuks. Omamoodi põnev oli ka lugu sellest, kuidas Priidu kinni püüti ja talle saatja selga istutati. Oma käega sai kaaluda einevate saatjate raskusi, uurida mitmesuguseid linnurõngaid ja saada selgust, mida sellel olevad värvid, tähed ja numbrikombinatsioonid tähendavad. 

Tundideks naelutas seltskonna laudade taha videoesitlus otse linnupesade kõrvalt. Õhtu jooksis vaikselt öötundidesse, kuni jahimeeste kaasad mures olles helistasid, et kas on midagi juhtunud, et mees magamamineku ajaks koju jõudnud pole. Aga see kõik oli lihtsalt nii põnev, et aja lendamist enam keegi ei märganud.

Iga osaleja sai kaasa väikese brošüüri "Kotkad ja must-toonekurg Eestis". Lisaks taskumärkmiku mõõtu "Suurte risupesade välimääraja", mille lehed on plastist ja seega kinnitavad metsa kaasa võtta isegi märja ilmaga.

Suur tänu korraldajatele ja esinejatele! Kes ei saanud osaleda, see saab vaid kahetseda.

Fotod: Toivo Vaik

Eestis pesitseb 222 linnulii­ki, neist 24 kuuluvad rööv­lindude hulka sh ka kuus liiki kotkaid. Must-toonekurg ja kõik kotkad on Eestis rangeima kaitse all.

Leitud suurtest pesadest tuleb teatada keskkonna­ametile. Lisaks ministeeriumile tegelevad kotkaste kaitsega Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi (www.kotkas.ee). Euroopa Liidu programmide toel lisaks põhieesmärkidele informeeritakse ka üldsust kotkaste tegevusest ja olukorrast (nt projekt EAGLELIFE 2004-2009).

Hiljuti lõppenud Eesti ja Läti ühise projekti ESTLAT Eagle projekti "Kotkad riigipiire ei tunne" tuules toimuvad teemaõhtud üle Eesti.

Loe lisa: Uudised saatjatega lindudest, Eesti kotka aabits 2005, Kotkas.ee, Seireandmed, Uuringuinfo, Hiidlaste muljed

Maaomanik, keelamise asemel kasuta!

Maa omanik, kes on andnud teada, et tema maal ei tohi loomi küttida, ei saa ka ise kohalikust jahiseltsist looma küttimiseks luba küsida.

Kui soov väikeulukeid siiski küttida, siis juhend tegutsemiseks allolevale lingile klikates:

Eesti Erametsaliit: jahikeelu asemel saab omanik küttimiseks tingimusi seada

Et siis vastuseks artiklile, kus maaomanik kurtis, et talle makstasse käde: SH sept 2013
 
Samas on ka kampaania, mis kutsus jahimehi oma metsadest eemale hoidma, lõppenud.
Vaata: http://www.jahiseadus.ee/

Absurdne lugu lõppenud.
.

Riigimetsade teed uuenesid

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) uuendab või rekonstrueerib selle aasta lõpuks üle Eesti 18,7 miljoni euro eest 360 kilomeetrit metsateid ja 18 300 hektarit metsakuivendussüsteeme.

Lisainfo: Tartu Postimees 23.10.2013

Kõik põdrast

Kui põdrajahi ajal vahel mahti maha istuda, siis selleks puhuks film põtradest ja jahimeestest.

Vaata ka teist osa:

SJS teatab

Kolmapäeval, 23.oktoobril, algusega kell 17.00 toimub
Kalamajas kotkaste teemaline õhtu.
Teemad mida käsitletakse: ülevaade kotkaste olukorrast Eestis, kotkaste
seaduslik kaitsmine, veebikaamerad ja saatjad, suured pesad metsas puu
otsas.
Osalejad saavad omale suurte risupesade välimääraja.

Esinevad Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikmed Urmas Sellis,
Joosep Tuvi ja Rein Nellis.
http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=266

Eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette ulukiseireosakonna ettepanek
huntide küttimismahtude koha, mille kohaselt on Saare maakonna limiidiks 2 hunti, kuna aga sellest arvatakse maha oktoobris erilubadega kütitud
hundid, jääb meie küttimismahuks 0 hunti.
Seoses tekkinud olukorraga arutame enne kotkaste teemat huntidega seonduvat.
Käesoleva aasta murdmiste ja küttimiste kaart (Tammini poolt kütitud
huntide asukoht lisandub homme):
https://maps.google.com/maps/ms?msid=216314244896610680965.0004e91cf4ec7ec615439&msa=0

Täname, kes on suurulukite küttimise aruannet esitanud. Kokkuvõtted
küttimisest on meie kodulehel http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=268

Järgmine ajujaht 26.10

Seekord Diana kiusas meid, küllap seepärast, et me olime tema arvates eelmisel korral liiga ahneks läinud. Ajude tulemus oli null kui välja arvata koera poolt murtud kährik. Keskpäeval nöökis ilm, ent see meeste indu ei jahutanud. Seetõttu tekkiski õhtul mõte, et jätkaks jahipäeva täiskuu valgel hiilides ja kui jahijumalanna helde on, siis saaks tasutud kõigile, kes tühja saagikotiga koju pidid sammuma.

Dianal oli ilmselt meist ikkagi kahju, sest ta saatis Taivo Villaku ette terve põrdakarja ja lasi ära küttida vana põdrapulli ja ühe kaksikvasikatest. Pull oli sõna otsese mõttes vana, nii sarvede kui ka kulunud hammaste ja halli kasuka poolest. Täiesti õige aeg oli ta ära küttida. Võib arvata, et järgmisel aastal tal enam nii uhket ehet peas poleks olnud.

Õnnelik kütt Taivo Villak oma trofeeloomaga

Rain Mesila mobiilifoto

Järgmiseks ajujahiks koguneme 26.oktoobril kell 8.30. Edukat nädalat kõigile!

Soomlased huntidega hädas

Eks meiegi lambakasvatajad ole huntidega hädas, ent Saare maakonnas on huntide arvukuse piiramine tõsiselt käsile võetud. Loomulikult tänu Keskkonnaameti mõistvale suhtumisele, sest ilma hundiküttimise lubadeta ei saaks jahimees lambakasvatajate heaks mitte midagi teha. Hetkel on Saaremaal olemas neli kehtivat hundiküttimise luba.

Oli saagirohke päev, järgmine ajujaht 19.oktoobril

12. oktoobri ühisjahipäev oli üks viimase aja paremaid. Suurepärane ilm ja rohke jahist osavõtt tagasid edu. 

Kokku kütiti neli põtra: vasikas, kaks lehma ja pull. Hiilimis-varitsusjahist küttis varahommikul noore lehma (mullika) Rein Maimann, ajust küttis lehma ja vasika külalisjahimees Jaan Veltman ning kaheharulise pullitrofee omanikusks sai viimasest ajust Janis Niit. 

Martin Saare mobiilifoto

SJS-i kotkapäev

Kolmapäeval, 23.oktoobril, algusega kell 17.00 toimub Kalamajas kotkaste
teemaline õhtu.
Teemad mida käsitletakse:
        - ülevaade kotkaste olukorrast Eestis
        - kotkaste seaduslik kaitsmine
        - veebikaamerad ja saatjad
        - suured pesad metsas puu otsas.
Osalejad saavad omale suurte risupesade välimääraja.

Esinevad Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi liikmed Urmas Sellis,
Joosep Tuvi ja Rein Nellis.

http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=266

Foto: Kristjan Teär

Enam kui 60 aastat jahimaadel kõndinud mees on alati rivis

Kalev Teär on mees, kes sündinud ja kasvanud Kärla vallas, elanud siin kogu oma elu ning pidanud jahimeheametit poisipõlvest alates.

Metsamehe perre sündinuna sai ta looduse kutse endasse juba emapiimaga. Vaatamata 77-le eluaastale on mees aktiivselt tegev Kärla Jahimeeste Seltsis ja ega jahikaaslased mäletagi korda, mil ta oleks ühisjahilt puudunud.

Ka sõpradega koos on mees jahile minekul igal ajal "käsi". Helista vaid ja Kalev on kohe valmis hüppama maasturisse, vajadusel panema auto järele käru ning on platsis. 

Jahikaaslased soovivad Kalevile tugevat tervist ja jätkuvat edu!

 Hiljutine ülitäpne tabamus ja hirvelehm saagiks!

Foto: Olav Etverk

Loe Teärte perekonnast veel: 4 põlve jahimehi 

Järgmine ajujaht 12.oktoobril 2013

Esimese ajujahi hommikul kokkuvõtteid tehes selgus, et Kärla jahimehed on hiilimis-varitsusjahilt küttinud 20 punahirve ja 1 põdrapulli. Kütitud hirvedel soolis-vanuselised proportsioonid kenasti paigas, nii et asi läheb.

Esimesest ajujahi päevast lisandus  meie kontole 2 põtra. Täpse käega kütt oli Tiit Ennemuist.

Šaakalid lindpriid, ahm pani kaks mootorsaagi pihta

Mõni aasta tagasi väideti Saaremaal ahm ringi liikuvat. Ei tea küll seda, kas ta jõudis mõne mehe Husqvarna-sae just pintslisse pista, ent kaduma on neid aegade jooksul mõni siiski jäänud. Mine võta kinni, kelle töö.

Eelmisel talvel Läänemaal rajakaamerasse jäänud šaakali pildi meediasse jõudmise järel tuli teateid selle eluka olemasolust nii Lääne-, Hiiu- kui Saaremaalt. Kahjuks on veel kindlaks tegemata, mida kõike šaakalid söövad. Meil kaob aegajalt ehitusobjektide soojakutest tööriistu, äkki on see hoopis šaakalite temp? Politsei võiks oma otsingutel seda varianti kaaluda.

Loe pikemalt:
http://www.tartupostimees.ee/2095792/riik-kuulutas-saakalid-lindpriiks
http://www.ohtuleht.ee/548497

Metsaseaduse eelnõust

Siim Vahtrus tutvustas Riigikogus arutelu all olevaid metsaseaduse muudatusi ka möödunud laupäeval KUKU raadios. 

Intervjuu algab 14. minutil: http://podcast.kuku.ee/2013/09/28/ilmaparandaja-2013-09-28/

RK Keskkonnakomisjon saatis metsaseaduse eelnõu (463 SE) ja veeseaduse eelnõu (467 SE) esimesele lugemisele 17. septembril.

Keskkonnaõiguse keskuse kommentaar augustis ja Keskkonnaministeeriumi oma septembris.

Keit metsapätte kimbutamas

Metsaseadusest jahimeeste blogis varemgi kirjutatud

EJS annab teada

Eesti Jahimeeste Selts

Jahidokumentide uued hinnad

Täna allkirjastati Keskkonnaministeeriumi (KKM) poolt uuest Jahiseadusest ja halduslepingust tulenevate jahinduslike teenuste uued hinnad. Senised hinnad püsisid muutumatutena 2010. aastast. Teenuse hinnad on oluliselt väiksemad, kui uue jahiseadusega sätestatud riigilõivude määrad.

Jahitunnistuse andmise taotluse läbivaatamise eest on kehtestatud tasu 10 eurot, see kehtib ka välismaalase jahitunnistuse kohta.

Imemees Kristjan Teär

Jääb arusaamatuks, mis mees see Kristjan ikkagi on ja milliseid sidemeid ta looduse ja ulukitega endas peidab. Läks noormees korraks eile õhtul ja täna varahommikul loodusesse ja sai sellise pildiseeria. Arvan, et kui mehel kõik jahimehepaberid taskus on, siis on meil seltsis muretu elu. Kui me oma küttimiskohustusega toime ei tule, siis saadame Kristjani püssiga metsa ja kõik saab tehtud. Muidugi, kui ta sellega ise nõus on.

Esimene ajujaht 5.oktoobril

Eilne ühisjaht oli taas edukas. Ilm oli ilus, kerge öökülm kahutas põldudel, raielankidel ja soodes. Sügis on end täiel rinnal sisse seadnud ja seoses sellega on ka ulukid rohkem liikuma hakanud. Täpse käega kütiks oli seekord aastakümneid jahimehe ametit pidanud Bert Aavasalu, kelle saagiks langes vana põdrapull. Sellega sai ühtlasi antud avapauk meie sügisesele põdrajahile. Loodame vaid senise edu jätkumist!

Trofee, mis võttis isegi vana jahimehe tõsiseks

Foto: Kristjan Teär

EJS tuletab meelde

EJS tuletab kõigile linnujahihuvilistele meelde, et linnujahil on pliihaavlid keelatud. Loe edasi:

http://ejs.ee/et/uudised-ja-teated/1715-pliihaavlite-kasutamine.html

Hundid langenud, uued load tulekul

Kaks hiljuti välja antud hundiküttimise luba on realiseeritud. Hallivatikandjad tabati Kihelkonna ja Musjala maadel. Kaja Lotmanni sõnul eraldatakse veel kaks hundiküttimise luba.

Loe täpsemalt Meie Maast:  https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=55231

Saare Uluk annab teada

Alates 7.09.2013 alustasime jahimeestele hirvede ja põtrade varumisel uluki Saare Ulukisse toomise eest transpordi kompenseerimist.

Järgmine ühisjaht 28.septembril

Eelmise laupäeva ühisjaht hirveküttimise tulemuslikkusele täiendust ei toonud. Siin-seal küll loomi nähti, et küttimiseks sobivat võimalust ei avanenud. Tundub, et punahirvede õige jooksuaeg hakkab alles kätte jõudma, sest pullide ürgsed möirged saavad iga päevaga hoogu juurde.

Küll aga sattus seakarjaga silmitsi Janis Niit, kes küttis täpse lasuga kesiku.

Järgmiseks ühiseks hiilimis- ja varitsusjahiks koguneme 28. sept. kell 5.30.

Varahommikune seakari kodu poole teel

Foto: intrenet 

Jaht koduõuel. II seeria

Nagu ma oma loo I seerias enda pikka aega kestnud "mägranuhtlusest" kirjutasin ja Joosep Tootsi tsiteerisin, nii ka oli. Loomi oli tõepoolest mitu. 

Mägra küttimisest ei muutunud mu murul ertiti midagi, ehkki oli märgata, et kahjustuste ulatus oli väiksem kui varem. Kuna ööd olid muutunud päris sügiseseks ja pimedaks, siis minu jätkuv mägravahis olek enam tulemusi ei andnud. Appi tuli võtta kastlõks.

Esimene ühisjaht oli edukas

Esimene ühisjaht oli tulemuslik, täpse käega kütiks osutus Priit Kuus, kes "tassis" oma saaklooma kogunemise ajaks jahiplatsile. Kütti assisteeris meie tegus Must Jahikass (pildil paremal pool pakul), kes on olnud kõikide meie ühisjahtide truu kaaslane juba aastaid.

Varajasel hommikutunnil vanaisaga koos kõrgistmel varitsenud Kristjan Teär meelitas enda juurde järjekordse põdrapulli.

Huvi meie blogi vastu on endiselt suur

Päev (14.sept) on kuidagi eriline, blogi on täna kella 19-ks külastatud juba 120 korda. Paistab, et jahihooaja algus on ka blogihuvilised arvutite taha ajanud.

Järgnev on viimase kuu aja külastatavuse statistika. See peaks andma meie jahimeestele veel rohkem indu blogile kaastööde saatmiseks. Andke teada, mis jahimaadel toimub ja kindlasti saatke oma pilt! Edu kõigile uuel jahihooajal!

Kalle Voog käis koos sõbraga fotojahil

Täna hommikul näitas hirvepulliisand end lahkesti fotojahimehele. "Tabamus" on ilus, udu ja metsa taustal paistab uluki ehe kenasti välja.

Üks jahimehele otsepildis vastu vaatav sarvepool on nn "ragulka" ehk siis V kujuline, mis on pullide valiklaskmisel küttimiseks aktsepteeritav näitaja.

Kristjan Teäre 13 ja reede

Väike lugu reedeõhtusest seiklusest

Sai ennast soosse sätitud juba kella 20.00 paiku. Emalt kostus paar korda põdrapulli ohkimist. Tegin lehma ininat ja siis saabus vaikus. Taas hakkas ohkimist kostma poole tunni pärast. Nüüd tegin juba vastu samasugust ohkimist ja metsas läks hirmsaks raginaks. Oli selge, et olen temas "rivaalina" huvi äratanud. Igatahes, minul juba süda tagus sees nii et vähe polnud, kuigi looma veel ei näinudki. 

Kerli Mägi uurimistöö Kärla jahipiirkonnast

Lugemist kõigile jahi- ja loodushuvilistele

Töö autor Kerli Mägi on eelmisest aastast, mil omandas kõik jahimehele vajalikud dokumendid, Kärla Jahimeeste Seltsi liige. Juba enam kui kümmekond aastat on ta käinud isa Tiit Mägiga jahil kaasas. Kerlile meeldib loodus, jahipidamine ja kõik, mis annab juurde sellealaseid teadmisi ja kogemusi.

Kerli toob oma isikuga jahimeeste maskuliinsesse seltskonda uusi tuuli. Loodame, et ta on selles osas oma sookaaslastele teenäitajaks.

Ühisjaht ja talgupäev korraga

Tuletame Kärla jahimeestele meelde, et esimeseks selle hooaja ühisjahiks koguneme oma tavapärasesse kohta 15. septembril kell 5 hommikul. Hiilime ja varitseme igat liiki hirve, põdrapulli, metssiga ja hunti.

Hundijahiks taas kaks luba

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni korraldusega 6.09.2013 nr HLS 1-15/13/368 on antud Saare maakonnas, sh Kärla jahipiirkonnas, välja kaks hundi küttimise luba tähtajaga kuni 31.10.2013. Lubatud on hiilimis- ja varitsusjaht.

Hundi küttinud jahimees on kohustatud ulukilt võtma teadusmaterjali vastavalt seadusele ja selle esitama Keskkonnaametile.

Hundi küttimisest teavitada viivitamatult regiooni jahindusspetsialisti telefonil 53 040 354.

Hunt Sauvere kandis metssigade söödaplatsilt matti võtmas

Foto Madis Metsa rajakaamerast

Koolitusel saadud kogemus tõi metsast loodusfotograafi välja

5.septembri õhtupoolikul kogunesid Kalamaja lasketiiru asjast huvitatud jahimehed hirve- ja põdrapeibutamise koolitusele. Kohal käis ka selle blogi toimetaja ning sai sealt elamuse ja hunniku uusi teadmisi kätte.
Loe pikemalt: http://www.sjs.ee/page.asp?p=3&il1=0&i=264

  Targa hirvepulli võib pelgalt papist toru või plastpudeliga ära petta  

 Foto: Toivo Vaik