Väike lugu reedeõhtusest seiklusest
Sai ennast soosse sätitud juba kella 20.00 paiku. Emalt kostus paar korda põdrapulli ohkimist. Tegin lehma ininat ja siis saabus vaikus. Taas hakkas ohkimist kostma poole tunni pärast. Nüüd tegin juba vastu samasugust ohkimist ja metsas läks hirmsaks raginaks. Oli selge, et olen temas "rivaalina" huvi äratanud. Igatahes, minul juba süda tagus sees nii et vähe polnud, kuigi looma veel ei näinudki.
Loom jõudis välja kell 20.39, aeg-ajalt märkasin tumedat kogu metsa taustal liikumas. Oli juba liiga pime ja binoklit mul kaasas polnud, ainult kaamera, mis kahjuks ei asenda korralikku binolikt. Üritasin kaameraga meeleheitlikult looma tabada, et aimu saada, millised sarved tal on. Mitte ühtegi matkimishäälitsust ei julgenud ma enam teha, algaja värk ju!!!
Siis tuli loom metsast välja ja läks üle truubi, mis oli minust umbes 15 m kaugusel. Üle keha värisedes mõtlesin, et no nüüd on jama, lähebki uluk minu selja taha ja sealt ei ole teda enam võimalik jälgida. Tõusin vaikselt püsti ja liikusin natuke teise koha peale. Siis kuulsin põtra taas ohkimas ja meeleheitlikult "mind" otsimas. Võtsin julguse kokku ja tegin korra häält, et selgusele jõuda, kui suured sarved tal on.
Põdraonu pööras otsa ümber ja hakkas tagasi tulema, aga mitte otse minu suunas, vaid mööda metsaäärt. Arvasin, et ta ei tule lähemale ja üritasin mingidki kaadrid saada. Järsku nägin silmanurgast liikumist. Põder oli vahepeal risti üle põllu tulnud ja seisis minust umbes 10 m kaugusel ja lähenes ikka veel. See oli viimane piisk minu karikasse! Võtsin kaamera kaenla alla, jätsin statiivi maha ja punusin kõrval olevasse jahitorni. Küll see põder piidles ja tiirles seal torni all veel pikka aega, minul tornis käed värisesid nautides seda kaunist olevust.
Lõpuks, kui ta oli minust umbes 50 m kaugusele eemaldunud, võtsin nõuks tornist alla tulla ja kodu poole minema hakata. Seal põllul ma teada ei saanudki, millise loomaga ma tegelikult kõrvuti seisin. Seda toredam üllatus ootas mind kodus pilte vaadates. Selgus, et olin tõeliselt võimsa põdraisandaga kohtunud!
Väike meeldetuletus blogi jälgijatele: Tee pildil hiireklõps ja see on palju nauditavam!
"Uskumatu, kuhu mu narritaja siis kadus? Läks lendu või?"
"Polnudki pull, käivad siin igasugused mind lollitamas..."
Lugu ja fotod: Kristjan Teär
