Jahipäevi on ikka nii- ja naasuguseid. Lahjemaid ja saagirikkamaid, märjemaid ja kuivemaid, mitmepalgelisemaid või igavamaid. Kahjuks ei saanud loo autor ise sel päeval osaleda ja seega saab päevast aru anda vaid piltide ja jahikaaslaste muljete alusel. Ka selle päeva suurtegijaga saime jutule.
Sellist ühisjahipäeva vist polegi kui Rain Mesila kohal on ja saaki ei tee.
Samad sõnad võib öelda ka Neeme Õige kohta. Kui tema juba paugu teele saadab, siis on tulemus kindlapeale tehtud.
Gert Aavasalu. Ei soovita ühelgi ulukil joosta tema laskesektorisse.
Tiit Mägi esimene. Milliseks tema päev kujuneb, ei teadnud veel keegi.
Veel üks mees meie täpsuslaskurite reast. Taivo Villak omas elemendis.
Nagu juba öeldud, saime Tiiduga jutule telefonitsi. Tema sõnul algas Oriküla teeristis tehtud saagi järel ootamatu edu Sauvere külatagusel alal, kus nad end kütiliinile seadsid. "Kuulsin, kuidas Rain soovitas raadiojaamas tulla mul oma esialgsest asukohast pisut edasi uue raielangi peale. Nagu hiljem selgus oli see hea mõte, sest sealt tuli paras ports loomi." Õige koha valik loeb küll kui vaid teaks, kus see on.
"Esmalt tuli hirvepull, kes sai küll pihta, kuid vajas teist lasku veel. Kui see maas, tuli põder. Kukkus küll kohe, ent vajas hinge päästmist. Veidi aja järel hirvevasikas umbes 50 meetri pealt. Sellist jahipäeva, kus mul tuli saagiks kokku neli suurulukit, ei ole kunagi varem olnud."
Ta lisas, et eks aitas kõigele sellele kaasa ka asjaolu, et ta on üsna pidev lasketrenni tegija. Soovitas ka teistele jahimeestele rohkem käia lasketiirus või mõnes vanas karjääris harjutamas. Harjutamisel kulutatud moon hoitakse tema sõnul jahil kokku. Kõik selle päeva tehtud seitse pauku olid pihta.
Järgneb pildiseeria, kus peaosa täitis Tiit Mägi.
Vaatamata tublile päevale, polnud seegi veel kõik. Jüri Mesila sarviku kohta rääkis üks jahikaaslane seda, et hirv tuli mehele otse peale ja lasu sooritamiseks pidi ta isegi selga tahapoole kõverdama, et püss saaklooma ja küti vahele ära mahuks. Aga sealt tuli kaelepauk ja sarved seinale!
Olukord oli selline, kus Diana oli seltskonda teve päeva juba hellitanud. Aga jahi lõpetamiseks oli vaja panna punkt ühe põssa küttimisega ja seda tegi Timo Jõeäär.
KOHTUME JAHIL!
Sellise jahipäevaga saab olla ülimalt rahul. Ilm suurepärane, jaht ilma suurema ringisõitmiseta ja tabatud saaki ei pidanud mööda metsi koertega suurt jälitama. Pisku kadedustunne neilt, kes sellest päevast osa ei saanud. Ainus lootus vaid, et taoline päev viimaseks ei jää. Kummardus ka kõigile neile, kes ajus rassides saagi metsast välja ajasid.
Järgmist saagirohket ja mõnusat jahipäeva üritame teoks teha kogunedes Jahilossi 24.oktoobril kell 9. Päeva reeglid tehakse teatavaks kohapeal.
