Metsast leiab peale seente ja marjade ka midagi muud

4. oktoobri ajujahi käigus hakkas jahimestele silma üks koht metsas, kus käis kõva kiskumine merikotkaste, ronkade ja vareste vahel. Neeme Õige läks uurima, millega tegu on ja leidis sealt hukkunud hirvepulli üpris lagunenud korjuse. Nii lagunenud, et hukkumise põhjust polnud võimalik kindlaks teha. Koheselt läbiviidud uurimine omade hulgas näitas, et meie jahimehed ei ole sel hooajal sealkandis hirvejahti pidanud. Kuna korjuse asupaik on suurte maanteede ristmiku lähedal, kus kruusamaardlate rohkuse tõttu sõidab ringi palju raskeveokeid ja ka naabrite maadeni oli sealt vaid mõnisada meetrit, siisvõis looma hukkumise põhjuseid otsida ka mujalt.

Selge on aga see, et midagi enam tagantjärele kindlaks teha pole võimalik. Me võime vaid oletada, kas loom oli hukkunud mingi haiguse, mõne jahimehe poolt tehtud kehva lasu, salaküti tegutsemise või liiklustrauma tõttu. Või oli tegu hoopis naabrite maadelt meile jooksnud haavatud loomaga. Kuna meie jahimeestel on häid koeri, kes haavatud ulukit on alati tulemuslikult jälitanud, siis ei tahaks haavatud uluki otsimata jätmise versiooni uskuda. Kes jahimeestest sellist saaki jälitamata jätaks kui on võimalik metsa tuua koer, kes selle tööga hakkama saab.

Niisiis, uluki lihakeha läks loodusesse "taaskasutusse" ehk siis loomulikku toiduahelasse. Sarvepaari tassis metsast välja ja puhastas ära Arne Saagpakk.
Fotole on Arne paigutanud ka ühe suurepärase sokutrofee, et oleks võrdlusmoment olemas.

Foto: Arne Saagpakk