Šaakal tuleb loodusest eemaldada

Et šaakali looduses ära tunned, vaata kõigepealt pilte:
https://www.google.ee/search?q=%C5%A1aakal&client=firefox-a&hs=o9E&rls=org.mozilla:et:official&channel=np&tbm=isch&imgil=pornK1QPKKY8CM%253A%253BEpD1aw_gpOhN8M%253Bhttp%25253A%25252F%25252Fet.wikipedia.org%25252Fwiki%25252F%25252525C5%25252525A0aakal&source=iu&pf=m&fir=pornK1QPKKY8CM%253A%252CEpD1aw_gpOhN8M%252C_&usg=__bvwrUYQbKr8yPqp_cVetdu0pF9g%3D&biw=1071&bih=557&ved=0CDQQyjc&ei=fbVIVNfZCI-WgwTkh4HQBg#facrc=_&imgdii=_&imgrc=pornK1QPKKY8CM%253A%3BEpD1aw_gpOhN8M%3Bhttp%253A%252F%252Fupload.wikimedia.org%252Fwikipedia%252Fcommons%252Fthumb%252F8%252F88%252FGolden_jackal_small.jpg%252F240px-Golden_jackal_small.jpg%3Bhttp%253A%252F%252Fet.wikipedia.org%252Fwiki%252F%2525C5%2525A0aakal%3B240%3B202

Keskkonnaamet on 22.10. 2014 välja andnud käskkirja nr 1-4.1/14/466 Šaakali loodusest eemaldamise korraldamine. Teen siinkohal käskkirjast mõned väljavõtted, mis on oluliseks teabeks kütile, kes jahil olles šaakaliga silmitsi satub.

...

Euroopa floora ja fauna ning nende elupaikade kaitse konventsiooni raportis käsitlenud šaakalit Eestis võõrliigina. Keskkonnaamet küsis Keskkonnaministeeriumilt 08.08.2013 kirjas nr 14‑4/13/18917-1 kinnitust, kas nimetatud dokumentidele tuginedes võib Keskkonnaamet võtta šaakali loodusest eemaldamisel aluseks loodusesse sattunud võõrliigi isendite arvukuse reguleerimist käsitlevad sätted ehk looduskaitseseaduse (LKS) § 57 lg 3 ja jahiseaduse (JahiS) § 23 lg 4 p 2. Keskkonnaministeerium kinnitas (28.08.2013 kiri nr 13-11/13/6885-2, Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud nr 14-4/13/18917-2 all), et šaakal on Eestis võõrliik ning tema loodusest eemaldamisel tuleks aluseks võtta LKS § 57 lg 3 ja JahiS § 23 lg 4 p 2.

…

Šaakal on Eesti looduses uus liik ning ei kuulu JahiS-s ega keskkonnaministri 28.05.2013 määruses nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) loetletud jahiulukite nimekirja.

…

Keskkonnaameti hinnangul on šaakali küttimiseks kõige otstarbekam kasutada olemasolevat jahipiirkondade struktuuri ning anda šaakali jahilubade andmise õigus jahipiirkonna kasutajatele, sest jahipiirkonna kasutajatel on huvi šaakali küttimises osalemise vastu ning selliselt oleks võõrliigi ohjamine korraldatud kogu riigi ulatuses. Kuna šaakal on oma olemuselt pigem väikeuluk, siis tuleb tema küttimise aegade, lubatud jahipidamisviiside, jahikoeraga jahipidamise aegade ja tingimuste määramisel lähtuda teiste väikeulukite (kährik, rebane) jahipidamiseks sätestatust ehk tugineda jahieeskirja § 4 lg‑tele 1–3 ja 6. Seega on šaakali küttimine lubatud järgmistel viisidel: peibutus- või varitsus- või hiilimisjaht ning jaht kastlõksuga käesoleva käskkirja kehtivuse ajal; uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. Nagu teiste väikeulukite urujahil, tuleb ka šaakali küttimisel lahtikaevatud uruosad jahi lõppedes kohe kinni ajada. Šaakali küttimisel võib kasutada koeratõugusid vastavalt jahieeskirja §-s 2 sätestatud koeratõugude nimekirjale.

…

Kütitud või muul viisil hukkunud/hukatud šaakalite andmete ning bioproovide esitamine peab toimuma sarnaselt suurkiskjatele, sest nii suurkiskjatelt kui šaakalilt kogutud materjalid on vajalikud seireks ning need annavad olulist infot asurkonna seisundi ja juurdekasvu näitajate kohta, aidates muuhulgas teha täpsemaid prognoose asurkonna juurdekasvu ja sellest tulenevalt ka esmaste küttimismahtude suuruse kohta. Suurkiskjate puhul on samas koguses materjali kogutud ning analüüsitud alates aastast 2003 ning seda jätkatakse samas mahus ka tulevikus.

II Otsustus

LKS § 57 lg 3, JahiS § 23 lg 4 p 2 ja 7, § 35 lg 4 ja § 40 lg 3 ning keskkonnaministri 20.05.2014 määrusega nr 13 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimääruse” § 6 lg 2 p 19 alusel ja tuginedes käesoleva käskkirja punktis I kirjeldatud asjaoludele ja põhjendustele, otsustan:

1.       lubada jahipiirkonna kasutajatelväljastada kõigile jahiseaduse nõuetele vastavatele isikutele tasuta suuruluki jahiluba šaakali (Canis aureus) küttimiseks alates käesoleva käskkirja jõustumisest kuni 31.03.2015;

2.       šaakali küttimisel on lubatud järgmistel jahipidamisviisidel ja aegadel: peibutus- või varitsus- või hiilimisjaht ning jaht kastlõksuga alates käesoleva käskkirja jõustumisest kuni 31.03.2015; uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 20.10.2014‒28.02.2015, välja arvatud piirkondades, kus sigade Aafrika katku leviku tõttu on ajujaht ja jaht jahikoertega keelatud; kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib šaakalile jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 20.10.2014–31.03.2015;

3.       šaakali küttimisel tuleb järgida keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” §-s 2, § 4 lg-s 6 ja §-des 6–8 sätestatut;

4.       šaakali küttimisel kaitstavatel loodusobjektidel, mille kaitsekord on määratud kaitse-eeskirjaga, tuleb järgida kaitse-eeskirjades sätestatud liikumis- ja ajalisi piiranguid;

5.       kütitud või hukkununa leitud šaakalist tuleb Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonda (e‑post: peep.mannil@envir.ee; tel.: 7339149, 5134898) teavitada kohe, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul küttimisest või leidmisest arvates;

6.       kütitud või muul põhjusel hukkunud šaakali kohta tuleb esitada kirjalikud andmed ja bioproovid vastavalt käesoleva käskkirja lisale  (lisatud).

Käskkirja on allkirjastanud KKA peadirektor Andres Onemar.