Laupäev oli nagu iga teinegi, mil jahiks koguneti. Luba anti lasta kõiki masti metssigu ja meie keeles äbarike sarvedega hirvi. Ega neid äbarikke just palju ringi jookse, kuid mine tea!
Päeva alustati jahiõnne tegemisega hirvelambi all. Meie ajude korraldamise spetsialist ja juht Sven jagab noortele korraldusi, et aju ikka asja ette läheks.
Foto: Kristel Hani
Võetigi ette Süllatagune, sest varahommikune jäljeluure näitas metssigade liikumist sealkandis. Ega läinudki kaua kui koerte hääletoonid koos sigade koorilauluga andsid teada, et kärsad täitsa olemas. Aga ühel hetkel näitasid targad aparaadid, et koerad tormavad kütiliini poole ühtse meeskonnana. Kuni raadiojaam ütles, et kogu koertepunt pani ajust välja koos üüratumalt suure kuldiga. Võimalust lasta ei tekkinud sellepärast, et koerad sebisid kõik koos uluki ümber. Kas nüüd kult väsis ära või otsustas ta hoopis ise koertele säru teha, aga üsna pea nad aju taha kohapeale jäid.
Kui Tarmo Sokolov püssiga kohale jõudis, oli vägev madin juba alanud. Raadiojaamast saime teada, et koerte piiramisrõngas on tõsiselt räsitud ning vanu arme täis keha ja ühe murtud kihvaga metsasisand, kes on üle elanud nii seakatku kui ilmselt kümme eelmist jahihooaega. Korraks tekkis kütil selle mäsu sees võimalus ja nii selle paikkonna isand oma maise tee ka lõpetas.
Foto Tarmo kaamerast
Saagiga toimetamiseks läks parasjagu niipalju aega, et teha üks aju jahimaja lähedal tammetõrusid täis maastikul ja minna seejärel supile. Hannes Viiberi koer oli aga jooksnud kesikujunni järel ajust kaugele välja ja peremees suundus talle järele. Teade saagist jõudis eetrisse siis kui suurem osa seltskonnast juba supil oli.
Foto: Jürgen Tamm
Supp maitses selle teate saamise järel kohe paremini.
Foto: Kristel Hani
Ega siis midagi, seltskond kokku ja Laasmaa soo äärt piirama, sest sinna pole varem vesise sügise ja pehme maa tõttu pääsu olnud. Külmunud maakoorik aga selle võimaluse andis.
Kas keegi oskab veel äbarikumate sarvedega hirvepulli leida kui Tarmo Sokolov. 
Foto Tarmo kaamerast
Vastlapäev tulekul. Isegi sõralised harjutavad pika liu tarbeks.
Pühapäevahommikuse jahiõnne tegijaks valiti Priit Kuus, üks meie kibedamatest küttidest.
Laupäevasest viimasest ajust kargas välja niipalju erinevas kaliibris hirvi, et sealkandis tundus küll, et jahimehed polnud hooaja jooksul mitte midagi teinud. Või olid ellujäänud teadlikult kogunenud kõik kohta, kus pehme maa tõttu oli meestel võimatu tegusid teha. Ka põtrade arvukus näitab piskut tõusu, kas loodus on leidnud, et on aeg taastamistöödele asuda.
Pühapäeva hommik algaski valusate liigeste sirutamisega ja kui jahipaika saadi, oli kõik juba korras ning koerad asusid metsas möllama.
Huvitaval kombel on juba koeradki aru saanud, et hirvelehma ega vasikat enam ei kütita. Algul kilkavad neil küll sabas, kuid üsna pea jätavad ning tulevad ajusse tagasi.
Siis läks lahti päris tõsine möll. Koerad leidsid seakarja, kes olid parajad peavalu tekitajad. Mitu korda said jahimehed positsiooni vahetada. Kuni Hannes Viiberilt tuli teade, et üks siga maas, aga koerad on sigadega madistamisest verised ja abi on vaja. Kaks koera olid viga saanud, need tuli autosse pakkida ja tohterdamisele viia. Veel enne viimast lahingut olid juba kaks koera juba mägralt ketuka saanud. Nii et pole see mets nii ohutu midagi.
Aga jaht käis edasi, otsustati pidada veel üks aju. Tulemuse tegi taas jahikülaline. Seega olid meie viimased jahid jahikülaliste päralt.
Viiesekundilise vahega käis kaks lasku ja seal, kus neid Tarmo Sokolov tabas, sinna nad ka maha jäid. Seasaak sai veelgi täiendust.
Foto Tarmo Kaamerast
Päeva lõpul leidsid koerad metsast ühe vigastatud hirvevasika. Tundus, nagu oleks saanud kusagilt löögi või mõnel raielangil millegi terava otsa kukkunud. Loom oli ikka päris katki ja Keskkonnaametilt saadud loa alusel päästis ta hinge Reimo Prants. Sellega jäi hirvejahi lõppskooriks taas 152. Nagu eelmiselgi hooajal.
Hirvejahi lõppemise auks ilmus metsavahele üks omanäoline UFO. Oli see nüüd siis tänu tublidele jahimeestele ja nende neljajalgsetele abilistele?
Foto: Kristel Hani
Blogi toimetaja tänab Kristelit abi eest nende päevade jahisündmuste kajastamisel.
Jahihooaja lõppemise auks korraldatakse suur metsseajaht koos naaberjahiseltside ja igat masti jahikülaliste ning koertega nii meie kui naabrite maadel 17. veebruaril kogunemisega kell 8.30 Kõrkküla töökoja platsil. Osavõtuks registreerida kindlasti jahijuhataja ARNE juures. Ootame väga suurt osavõttu nii meilt kui teistelt!
Kellel jahiõnn veel tegemata, käigu nädala sees kindlasti meie jahimajas laterna all ära. Toivol ja Arnel sai see juba ära tehtud.
Foto: Kristel Hani
KOHTUME VIIMASEL SELLE HOOAJA ÜHISJAHIL, MIS ON OLEMUSELT PIIREÜLETAV!
