Hea on tõdeda, et me oleme osanud oma tegevuse väga ilusasti kavandada, sest hooaja lõpp toob ilmselgelt ka suurte ulukite küttimiskohustuse täitmise. Jänni jääme aga metskitsega sel lihtsal põhjusel, et neid lihtsalt ei ole. On küllalt ajupäevi, kus mitte keegi metskitse ei näe. Või siis üks-kaks siin-seal. Mis nende arvukust nii hullult räsinud on, see vajab veel selgitamist.
Hirved-põdrad tehtud, metssigu vaja veel kümmekond, kuid nende püüdmiseks on aega veebruari lõpuni. Ühisjahid lõpetame hirvehooaja kokkutõmbamisega selle kuu keskel, kuid kindlasti on meil entusiaste, kes ajavad sigu koertega veel kuu lõpuni. Ja muidugi söödakohtadelt pukis passides.
Lõppeva hooaja märksõnaks võib lugeda suurepärast kokkulepet ilmataadi või -eidega. On läinud nii, et kogu pea kuue kuu pikkuse ühisjahtide perioodi jooksul ei ole pidanud mitte keegi koju minema läbivettinult. Kui, siis liiga sügavasse kraavi astumise või läbi jää vajumise tõttu. Aga neid juhtumeid oli vaid mõni. Ka 3. veebruari hommik tõotas sedasama mõnusat päeva.
Foto: Kristel Hani
Midagi pole teha, eks jahiväsimus omakorda on meie entusiastide ridu räsinud. Kui laupäeva hommikul punnitasime nimekirja kakskümmend jahist osavõtjat, siis pühapäevaks oli see number veelgi kahanenud. Laupäevahommikuste tühjade ajude trampimise järel sai veidi kehakinnitust võetud ja aru peetud.
Peale võileibade näsimist mindi paika, millele vanad jahimehed on kunagi ammustel aegadel andnud nimeks Sahvrei. Eks ta ole, ega selline nimi pole ju ilmaasjata. Oli kuulda koerte kilkamist ja kohe hakkasid ka püssid paukuma.
Seekord oli jahijumalanna armukeseks Hannes Viiber. Kõigepealt võttis ta rajalt maha suure metssea ja peale seda saabus mandrimehe jaoks eriline jahiõnn. Mehe enda sõnul kodustel jahiradadel sellist looma ei näegi, mida siis veel küttida! Miks hirvele meie suursaared nii mõnusa elupaigana tunduvad, ei tea keegi. Aga kui sul ikka Saaremaal mõni suure südamega jahisõber leidub, kes külla kutsub, võib medaliläikega trofee püssi ette juhtuda küll.Foto: Tiit Mägi
Samal ajal kui laskja-mees ei saanud oma uhkelt hirvetrofeelt pilku lahti, tirisid sõbrad tema lastud metssea välja. Ja pidi see lumi siis nüüd täielikult ära sulama...Foto: Arne Saagpakk
Kuid ega töökad jahikoerad ulukitele asu andnud. Jaht käis edasi ja ega saagilisagi tulemata jäänud. Kui juba Sahvreis uhada, siis peaks ju ka miskit rohkemat olema.
Ajal, mil Teet Vakrõõm parajasti Huntloci uurides telefoni näppis, ajas Pilli talle metssea ette. Sajandiksekundiga telefon tasku, püss palge ja tehtud see oligi.Foto: Toivo Vaik
Veel üks. Priit Kuus näitas taas, kuidas jahisnapier saaki teeb. Ott appi ja nii see põssa välja toodi. Kristel kommenteeris saagi transportimise viisi, et nagu kiviaja mehed muiste.
Olav
on pidanud hoolega arvestust, mitu looma tema Koll oma kastis välja tassinud on. See hetk fikseerib juubelit, nimelt 300. saak saab peale tõstetud.
Pühapäeva hommikuks oli seltskond juba niipalju kahanenud, et postulaatide lugemise sai jahitoas toime panna ja hommikust rivistust ei tehtudki. Kohalolijad olid nii entusiasmi täis, et kindel, mis kindel, et saaki tuleb.
Oleme isekeskis arutanud, et mõnele mehele jookseb pea igal jahipäeval loomi laskesektorisse, millest see küll tulla võiks? Selle pildi pealt on näha, kuidas Tiit Kuus oma jahiõnne teeb. Nimelt seisab ta hommikul mõne hetke hirve kujutisega seinalambi all, see ilmselt mõjubki. Pühapäeval oli ta taas seakütt! Kas ka teistele seda sorti loits peale hakkab, pole teada.Fotod: Kristel Hani
Ka tänase loo juurde on panna piltmõistatus Tarmolt. Selle küsimus kõlab nii, et leia pildilt hirv? Pühapäevased kütid olid veel Aarne Mesila hirvega, seasaagile tegid lisa Priit Kuus, Hannes Viiber ja Kristel Hani. Korra oli plaan teha lähikonnas üks väike ajamine lisaks, kuid koerte väsimus tegi sellele soovile lõpu.
Vaatamata ähkimisele, olid Abrek ja Rico oma välja aetud saagi üle uhked.Foto: Kristel Hani
Vaadake ise aparaadist, kahe päevaga olen ma maha kimanud üle 50 kilomeetri. See pole mingi tervisejooks, võrrelge vaid minu ja hirve jalgade pikkust! Ja veel need kiirelt sibavad metssead... Tõru palus endale halastada ja jaht tänaseks lõpetada. Klikkige pilt suuremaks ja vaadake seda anuvat pilku!Foto: Tarmo Sokolov
Selliseks meie nädalavahetus seekord kujuneski. Lisaks piltidel näidatud tublidele jahikoertele sibasid metsas ja tegid tõsist tööd ka Porka, Apollo ja Jackie. Nendega koos müttasid metsas Markus Mesila, Jürgen Tamm ja Tiit Mägi. Aitäh neilegi!
Meie läheme vastu oma selle hooaja viimasele ühisjahile. Selleks koguneme 10. veebruari hommikul kell 9. Säru teeme metssigadele, kuid meelitamiseks on välja pandud ka paar hirvepulli, mille küttimise reegeleid kuuleme jahijuhatajalt selle päeva hommikul.
Jahihooaja lõppemine tähendab ühtlasi ka kevade lähenemist. Sulava lume ja päikesepaistega tundub isegi hiljutine raielank omanäoliselt ilus.Foto: Toivo Vaik
KOHTUME JAHIL!
