Laupäeva hommikul algas jaht nagu tavaliselt jälgede luurega. Jahilossi lähikonnast midagi huvitavat ei leitud ja ajud jäidki tühjaks kui mitte arvestada üht jooksvat põdramullikat ja paari metskitse.
Jahifoorumites on hetkel teemaks põtrade arvukuse vähenemine, sama võib meie maadel öelda ka metskitsede kohta. Hekel püüame ajujahiga täita punahirvede ja metssigade laskekohustust. Hirve 150-ga ilmselt tuleme toime, metsseaga on veel tegemist. Sel hooajal on Kärla maadelt kütitud 5 põtra, 148 hirve, 106 metssiga ja 69 metskitse, lisaks on mõjunud arvukusele seitsme metskitse hukkumine liikluses.
Aga tulles tagasi laupäevase jahi juurde, siis saaki andis aleviku külje all olev ja jahimeeste keeles tankla-ajuna tuntud paik. Esimese saagi tegi Jürgen Tamm kui paugutas metssea pihta.
Jürgen on nii kiire pööruga mees, et pildistaja tabas mehe koos saagiga alles autokasti kõrval.
Foto: Toivo Vaik
Edasi läks asi juba koertega külalise Helges Talinurme kätte, kes tiirutas nendega metsast jälgi otsides. Kõigepealt sai ta hirvevasikale pihta. Kuna see aga esimesest lasust maha ei jäänud, siis aitasid küttimise lõpule viia Priit Kuus ja Erich Suurpere. Kuna koerad võtsid uue jälje üles, tuli neile järele minna. Asi lõppes metssea küttimisega paar kilomeetrit esialgsest jahipaigast eemal.
Samal ajal kui Helges koertega seajälgi mööda tuiskas, võeti kogu jahiseltskond kontrollimiseks rajalt maha. Ehkki alles nädal tagasi uuriti meid hommikusel kogunemisel korralikult. Seekord vaadati taas üle nii mehed, jahikoerad kui dokumendid, isegi püssid tuli eemal seistes ette näidata. Aga selleks nad seda tööd teevadki, et kord oleks kõikjal majas!
Huvi meie seltskonna tegemiste vastu oli aga nii suur, et isegi eemal olev seakütt oodati ära. Kontroll keset jahti ampsab talvisest päevast üsna märkimisväärse osa ehk siis ühe aju jagu aega kaob.
Pühapäeval võtsime teise paikkonna ette ja sealt paugutasid esimese hirve suunas Tiit Kuus ja Priit Kuus. Kuna loom maha ei jäänud, tegime kohe kõrvaloleval metsatukas aju ja sealt siis Helges Talinurm kergelt haavatud looma tabas. Lisaks veel ühe hirvevasika, kes ta koertega kimpu jäi.
Helges oli veel nii kõva mees, et kui teised mehed tema ühe tabatud looma juures askeldasid, jõudis ta kaugemal oleva saagi ära töödelda ja ligi poole kilomeetri kaugusest metsast üksinda välja vedada.Fotod: Kristel Hani
Mis teha kui saagi ära vedaja ehk Koll jahilt puudus. Asja pidi ära ajama Niva pagasiruum. Kaks hirvevasikat mahtusid ilusasti ära.
Fotod: Toivo Vaik
Oleme paari viimase hooajaga saanud uue kogemuse seoses koertega jahikülaliste kutsumisega. Hästi õpetetud jahikoerad oskavad käituda viisakalt ja meie omadega seltsida. Vaatamata asjaoludele, et jahis on aegajalt korraga olnud märkimisväärne hulk koeri, on omad neisse suhtunud hästi ja konflikte on olnud vaid ükskikuid. Samas ei luba me enam osaleda neil külalistel, kelle koerad on agressiivset käitumist üles näidanud. Aga hea on vaadata, kuidas koos Viru-, Järva-, Rapla- või Võrumaalt pärit koertega jooksevad metsades meie Apollo, Porka, Pilli või Jacki nii, nagu igaüks ajaks oma asja. Kui üks neist metssiga piirama asub, on Huntlocist kohe näha, kuidas teised talle haukumise peale appi tormavad. Lõpptulemuses on aga osalised kõik, ükskõik palju neid parasjagu jälgi ajamas oli.
Madise uus jahikaaslane Smooky on alles õpilase seisuses. Temast tuleb ilmselgelt tubli jahikoer, seda on näha juba enerigilisest ringi sebimisest jahipäevade hommikutel.Foto: Kristel Hani
Aga minna on natuke veel. Selleks koguneme 3.veebruari hommikul kell 9, tulemas on tavaline ajujaht meie oma tublide jahikoerte abil. Ootame rohket osavõttu nii küttide kui ka ajusolijate poolelt!
