27.1.18

Alustati pullvasikaga, lõpetati medalipulliga

Selle hooaja lõppu jäi kroonima väga ilus jahipäev. Hommikusele kogunemisele oli lisaks kolmekümnele Kärla jahimehele saabunud ka jahikülalised pealinnast ja Järvamaalt. Esimesena meile juba teatud-tuntud Jüri Murel ja tema truu abiline Arukuuse Boss. Järvamaalt olid seekord hirvejahil jahimehed Karl Lõoke ja Rene Järvamägi, viimsel kaasas vapper laika nimega Kotkapesa Kedrach. Siinkohal märgime ära, et tublid jahikoerad väärivad igati oma uhkeid nimesid, sest nende töö näitas kõrgtasemel olekut igal selle päeva minutil.

Aga las päev räägib iseenda eest. Avapaugu tegi Toivo Vaik, kes võttis neljasest "kiirjooksjate brigaadist" maha hirvevasika.

Toivo: "Tundub lausa uskumatuna, et hirved koerte ees nii suurt kiirust üles võtavad. Oli igatahes joppamine, et üks neist elutähtsasse kohta tabamuse sai. Aga ju peab jahimehel ikka õnne ka olema."
Foto: Endel Pank

Oli mis oli, saak sai Olavi massinasse ära sätitud ja üles võeti järgmine aju. Seal läks lahti tõeline möll. "Lahing" oli igati 100-aastase vabariigi vääriline, sest koerad suutsid küttide ette ajada kolm hirve, kes kõik ka saagiks langesid. Jahikülaline Karl Lõoke tõdes, et tabamuse sai tema elu esimene punahirv, kuna Järvamaal olla see elukas suhteliselt tundmatute metsaasukate nimekirjas.

Karl: "Sõita Saaremaale ja küttida hirv, mida see jahimehe hing veel ihaldada võiks..."
Foto: Kristiina Lõoke

Teise hirve tabas Kristiina Lõoke, kellele assisteeris lõppfaasis Rain Mesila. Ka Alar Aavasalu lendulastud kuul sai ühele hirvele saatuslikuks. Hingepaugu andis loomale Rene Järvamägi

Rene (vasakul) ja Alar oma saagiga

Seega läks nii, et mõlemad järvamaalased said Saaremaal oma püssid hirvi küttides tahmaseks. Igatahes tasus meestel see pikk teekond ette võtta!

Tirimist ja sikutamist sel päeval jätkus.

Kolmas aju sai kohe algul hoo sisse sellega, et koerad ajasid pullikarja liikvele. Raadiojaamadest saime teada, et nähtud oli teiste seas ka ühte väga uhket trofeelooma. Ei läinudki pikalt kui anti teada, et saagiks oli saadud medalipull. Täpse tabamuse tegi Sven Mägi.

Sveni tabatud loom oli nii uhke, et operaatoreid lendas kohale alates kohalikest väljaannetest kuni New York Timesi meesteni välja. Päevakangelasest kütt jäi seekord pildi keskele.
Fotod: Arne Saagpakk

Sven oma saagi kohta: "Poleks uskunud, et neid pulki seal üleval võib nii palju olla!"

Jahiplatsile jõudes tänati Dianat suurepärase jahipäeva eest, mis omakorda oli vägevaks lõppakkordiks käesolevale jahihooajale. Kokku sai kütitud 70 punahirve, mis on viimaste hooaegade rekordiks. 

2017/18 hooaja lõppu jäi tähistama suurepärane ülesvõte. Innustuseks neile, kes on taas rivis septembrikuus algaval uuel hirvejahi hooajal. 
Fotod: Alar Aavasalu

Kokkuvõtteks saab tubli töö eest Kärla jahimehi kiita. Samas ei saagi enese kiitmise tähtsat tööd kellegi teise hooleks jätta. Suurepärane hooaeg jääb meie seltsi ajalukku oma märkimisväärsete tulemustega. See kõik annab jõudu end koguda uute jahihooaegade tarbeks.

KOHTUME JÄRGMISE HOOAJA ESIMESEL ÜHISJAHIL!

26.1.18

Lisateade homse jahi kohta

Bert Aavasalu andis teada, et Jüri Murel koos oma tubli laika Bossuga on homme jahil. Mõningatel andmetel on isegi kahte koerameest oodata. Tore, saavadki vaheldumisi panna. Seega on homme üks tuunikas jahipäev, kõik püssimehed kütiliinil! Kohtumiseni!

21.1.18

Eelviimane jaht tõi saagi

Eilne jaht läks suurepäraselt, ilm oli mõnusalt talvine-päikseline ja looma oli liikumas näha. Saagiks saadi kaks punahirve, mõlema looma tabamisega sai hakkama Priit Kuus. Üks jooksis veel Olav Etverki suunas ja sai siis ka temalt tabamuse, mis jalust maha võttis.

Eeri Suurpere tundis rõõmu oma isiklikust trofeest, mida teistega jagama ei pea

Vahepeal levis ka kumu, et ajus oli nähtud hundijälgi. Kui aga kütiliinilt tuli küsimusi hundi liikumise suundade kohta, siis taandusid need jäljed algul šaakali, lõpuks juba rebase omadeks. Aga et mets igat masti jälgi täis on, seda oli näha kõikjal.
Kuna lumele maha jäänud märkidest saadi kinnitust, et Priit oli tõepoolest ka teisele hirvele pihta saanud, otsustati aeg maha võtta, ära pidada lõunapaus ja seejärel ulukit jälitama asuda. Edaspidine näitas, et see taktika osutus õigeks.

Igaüks nosis oma võileiba seal, kus talle mugavam tundus. Mida pikemalt mäluti, seda paremad mõtted pähe tulid
Fotod: Kristel Hani

Lõunapaus peetud, võttis Jürgen Tamm oma Terri ja lähti läks jälitamine. Pärast veerandtunni möödumist andis Terri valjuhäälselt teada, kus haavatud uluk asub. Tubli taks hoidis looma niikaua kinni kuni peremees kohale jõudis ja halastulasu sooritas. Et mõlemad kütitud loomad asusid teedest kaugel, siis tuli taas kasutada Olavi supermasinat, mis ka talvistes oludes oma ülesandega suurepäraselt hakkama sai.

Suurema vaeva nägijad koos saagiga jahiplatsil poseerimas: vasakult Olav, Jürgen koos Terriga ja tubli kütt Priit.
Foto: Arne Saagpakk

Nüüd hakkame valmistuma hooaja viimaseks ühiseks hirvejahiks. Kogunemine 27.jaanuaril kell 10. Kõik eelnev lubatu samadel tingimustel, mis siiani.

KOHTUME JAHIL!

14.1.18

Veel on jäänud kaks ühisjahti hirvedele

Kas oli süüdi 13. kuupäev või olime Dianat millegagi pahandanud, aga laupäeval meile küttimiseks hirvi ette ei saadetud. Siksaki aju juures nägime üsna rohkearvulist seakarja, ent notsude instinktid on katku tõttu nii teravaks läinud, et nad oskasid ajust väljuda selliselt, et kütiliinile välja ei ilmunudki. Hea on siiski teadmine, et see ulukiliik meil päris otsa lõppenud pole.

Kristiina Lõuke saatis blogile oma muljeid koos enda selle päeva trofeega. Tõepoolest, ilm soosis looduses liikumist igati ja kellele siis päev värskes miinuskraadidega õhus mõnusate kaaslaste seltsis ikka mööda külgi maha jookseb.

Kristiina: "Ma ei tea kuidas teistel, aga mul oli igati korda läinud päev 😊super kena päev - päike paistis ja mõnusalt karge. Sai ka üle pikaaja nähtud siga (vot see oli mönus) ja tunda sealöhna(oli juba vaikselt unustuste hölma langenud)  ja metsas jalutades komistasin sarve otsa, nii et mina küll täna tühjade kätega ei jäänud😉 Päeva lõpetuseks sai tehtud mudaravi jalgadele. Kraavi ületamise tulemuseks olid saapad triiki muda täis, küll jalad hiljem tänavad 😂."
Õige kütt jääb ka piskuga rahule


Ühisjahte punahirvedele peame veel 20. ja 27. jaanuaril, siis võib selleks hooajaks kriipsu alla tõmmata. Mõlemal päeval kogunemine kell 10, eelnev tegevus sama nagu me siiani toimetanud oleme. Edu väljajagatud hirvevasikate jahilubade realiseerimisel!


                                                                  KOHTUME JAHIL!

11.1.18

Meie oma pidu tulekul

Juhatus annab teada, et (eriti) eduka hooaja lõpetamist tähistatakse suure pidupidamisega Marta Loviise rantšos 9. märtsil 2018 algusega kell 19.

Et pidu saaks täiuslik, tuleks osalejatel hiljemalt 23.veebruariks teada anda osavõtust ja sellest kas tullakse kaaslasega või üksinda. Ka transpordi vajadusest, sest ega pidusse minek pole ajujaht, kus käsitsi liigutakse.

Üritus on kavandatud täiuslikuna, sest ega vaid jaht pea olema ainus täiuslikkus meie elus. Tea, et kõik see, mis sel õhtul nähakse-kuuldakse, nahka pistetakse ja ülalt alla kallatakse, on seltsi kulul. Ka sinu kaaslalse jaoks muidugi. Ise me selle tulu seltsi kassasse kokku ka kanname, Euroliit pole meiesuguseid veel avastanud! Kui seakatk muidugi välja arvata.

Olgu meie lõbusate metsakaaslaste pidu meile eeskujuks. Kui suudad pildil olevad pidulised kokku lugeda, oled oodatud!
Foto: Toivo Vaik

KOHTUME PIDUS!

6.1.18

Kolmekuningapäeva jaht läks täkke

Vaatamata jaanuarikuule ja kolmekuningapäevale sai nauditud igati hilissügist jahiilma. Törts päikest, teine vihma, kolmas lund, siis jälle päike.
Et ajusse olid saabunud ka Jüri Murel ja Arukuuse Boss, tõotas päev kindlat saaki.

Jüri ja Boss alustasid sügisvihmas ja lõpetasid värske talvega. Päev oli tegus ja seiklusterohke.
Foto: Toivo Vaik

Esimeses ajus ei läinudki pikalt kuni kostus koera häälekas tegutsemine, millele järgnesid kaks püssipauku. Veel hetk ja raadiojaam andis teada, et kütitud on hirvelehm ja vasikas.

Arne Saagpakk küsis kaaslastelt, et kas ta võib nüüd kohe koju minna?

Vähemaga ei lepi: pool kilomeetrit tirimist, sest helikopterit ei õnnestunudki tellida
Fotod: Kristel Hani

Teises ajus Boss millegipärast töötada ei tahtnud. Iga natukese aja pärast kippus ikka uuesti ja uuesti maanteele. Oli küll paras džungel, kuhu hirved tavaliselt talveks varjusid, ometi asi ei klappinud. Veidi aja pärast saime teada kohe kahest põhjusest, miks tark loom oma südameasjaga tegeleda ei tahtnud. Et jahikoera meeled oli meeste omadest erksamad, selgus üsna pea.

Esimene mõte oli see, et Boss ei soovi töötada lähedalolevate visside pärast

Kristel: "Küll on nunnud ..."
Fotod: Toivo Vaik

Vissikarja kõrval seati uusi plaane ja alles siis selgus tegelik põhjus, miks jahikoer töötamast tõrkus. Kohale saabus Keskkonnainspektsioon, kes tuli järjekordselt veenduma, et Kärla jahikorralduses mitte mingeid "auke" ei leidu.

Suurest austusest inspektorite töö vastu tekkis kohe järjekord jahimeestest, kes tahtsid oma dokumente esitada. Viimati nägid eestlased taolist saba pealinnas Vene saatkonna ees kui meil külas olevad naaberriigi kodanikud riigiduumat valisid

Selle jahipäeva kõige õnnelikum inimene oli Madis Mets. Kui teised kõik teadsid, et nende asjad korras on, siis nüüd sai Madis seda tänu inspektoritele ka enda kohta teada!

See päev rohkem saaki ei toonud kui välja arvata jahikoera ette jäänud kimpu kährikuid, kes tema hammaste läbi oma kurva lõpu leidsid. Seda enam oli põhjust minna kogunemiskohta, kus meid ootas kohale saabunud nännikoorem.

Saagi jagamine on täppisteadus, mis usaldati Toivo hoolde. Aga et kõik oleks korrektne, siis pandi jagamist jälgima kontrollkomisjon. Ühtegi kaebust päeva lõpuks ei laekunud. Täpse töö palgaks sai jagaja pudeli Jägermeistrit koos Maasikaketšupiga.
Fotod: Kristel Hani

AGA TEADA ANDA ON KA KAHEST ASJAOLUST:

1. Järgmine ühisjaht toimub 13.jaanuaril kogunemisega kell 10. Eelnevalt lubatud varem kokkulepitud tingimustel hiilimis-varitsusjaht punahirve lehmadele-vasikatele. Ja kõigile muudele jahikalendris lubatud elukatele.

2. Juhatus otsustas lubada väljastada suurtele jahigruppidele igale ühe hirvevasika küttimise loa. Tingimusel, et ühisjahi päeval olgu realiseerimata load jahis ja kui see jääb ka sellel päeval küttimata, antakse luba tagasi. Kogu sellekohase asjaajamise eest vastutavad gruppide vanemad, kes ka loa välja võtavad. 

KOHTUME JAHIL!

5.1.18

TÄIENDAV TEAVITUS

Homsel jahipäeval osaleb meil koeramees Jüri Murel koos oma väsimatu laika Arukuuse Bossiga. Seetõttu ei ole vaja ajusse täiendavaid abijõude ja jahimeestel palutakse riietuda selliselt, et kinnitaks tundide kaupa kütiliinil saaklooma passida.

FOTO: THEO HEIMANN/AFP/Scanpix/Postimees.ee

KOHTUME JAHIL!

2.1.18

ALUSTAME! UUE HOOGA!

Kõik pühad peetud, süldid-vorstid-salatid söödud, õlled-viinad-shampanjad joodud, jahimehe jaoks mittevajalikud paugud taevalaotusesse lennutatud.

Et viia normaalsesse tasakaalu vererõhk, saada kõverast asendist sirgeks seier vannitoakaalul ja kaotada verest halb kolestorool, selleks tuleme oma igapäevanormaalsusesse tagasi ja alustame uue aasta ühisjahtidega. Sest mis kõik selle veel paremini normi viiks kui üks vahva jahipäev looduses koos toreda seltskonnaga!

Koguneme 6. jaanuaril kell 10. Lubatud varahommikune hiilimisjaht allpool loetletud tingimustel:

1. Jahti peame punahirve lehmadele-vasikatele, sest hetkeseis on soolis-vanuselise tasakaalu mõttes liialt pullide kasuks.
2. Tuld anname kõiki liiki metssigadele.
3. Ka hundiküttimise load olemas, kui oled mees, on võimalus ka Willem üle kavaldada.


Ärgituseks üks pilt Facebook.com portaalist postitajalt Hunting.


KOHTUME JAHIL!