22.3.12

22. märtsi Maalehe lisas me seltsi ühispilt

Lisalehe nimi on Sinu Mets, lehekülgedel 12-13 on ka meiekandi jahimehejuttu.
"Kärla jahimaade viimaste aastate suurim mure – punahirvede rohkus – on jahimeestelt nõudnud otsustavat tegutsemist. Kui avastati esimesed suuremad metsanoorendike kahjustused, oli karta, et hirvede rüüsteretkede alla satuvad ka üksikute metsatalude viljapuuaiad ja põllumaad."
Lisaks hirvejahihooaja kokkuvõttele arutlus ka loomade arvukuse, erametsnike hooletuse, maaomanikega suhete üle ja selgub põhjus, miks me ei saa rannas pardijahti pidada.

Lisaks on teisigi jahijutte ja asjalikku lugemist metsanduse teemadel.

Artikli kaunistuseks on Kristjani pilt viimasest hirvejahist sel hooajal.
Lehes oleva foto leiab ka siit

20.3.12

Tartusse metsloomade haigla?

Eestimaa Looduse Fond ootab annetusi. Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
ELF on loomas keskust metsloomadele, mis tegeleks ravimise, uuringute ja õpetamisega. Loodav haigla hakkab abistama hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid.

Sul on võimalus aidata metsloomi, tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks, abistamiseks ja ravi finantseerimiseks. Loe lisa: metsloom.ee
Lisaks Nigula Metsloomade Taastuskeskusele soovitakse luua ka Tartusse ja Tallinna koht, kuhu tuua vigastatud loomi. Keskkonnaamet on asja vedanud juba aastast 2010

----

Olulised numbrid abitu metslooma leidmisel:
Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313
Päästeamet 112
Keskkonnaameti looduskaitseosakond 56476301

----

Kuidas käituda, kui kohtad vigastatud looma või lindu? Loe siit: KKM koduleht


14.3.12

Mehed metsast

Meie fotokroonik-paparatso Kristjan Teär tabas taas häid pausihetki ajujahtide vahel. Nautigem.

"Hei ,mehed, kelle jäljed siit lähevad?"

"On jah mingid triibud!", "Jänese omad?", "Siis juba lonkava jänese omad...", "Mis te jutustate! Need on susliku jäljed!", "Ooda ma vaada! Mis te ei tee rebase ja hobuse jälgedel vahet?"

"Eeem, sealtpoolt igathes tulnud!", "...Ja sinna läinud...", "Moo arust oo autojäljed..."

"Võtame teed selle peale, et džiibi jäljed!", -Huvitav, kus selliseid kombesid müüakse?-

"Kuule Ülu, ma leian tunnistaja, kes ütleb, et need ON äraeksind kana mitte tedre jäljed."

"Äiäi, need ei saa olla sea jäljed!", "Mis seajäljed! Kuldi jäljed on! Pealegi äsja kõrvitsat söönud kuldi jäljed!"

"Jänese omad!", "Lonkava rebase!", "Võtan kohe jäljeraamatu kotist...", "Notsu!", "Mis te enam kemplete, lumi juba läinud!"

Kas olete ikka veendunud?

Jahimehed metsas. Kits pääseb minema ja pettunud mehed asuvad võileibu sööma.

Üks jahimees tõmbab einestades toidu kurku ja kukub pikali. Teine helistab hädaabitelefonile ja küsib, et mis tegema peab? Kaaslane on surnud... Operaator rahustab mehe maha ja ütleb:"Esmalt veenduge, et ta on surnud."
Telefonioperaator kuuleb telefonist püssilasku ja siis on tükkmaad vaikust...
Natuke kohinat ja sahinat telefonis ja jahimees toru otsas: "No nüüd, mis ma edasi tegema pean?"




Sileraudsega pea saja meetri pealt pihta!

Kaido tõi pildi põdrast, mille ta lasi 16-kaliibrise sileraudsega 96 sammu pealt. See tähendab väga täpset kuuli langemise arvestamist. Poseerib ta küll karabiiniga, sest oma relv on juba autosse pandud. Pildi tegi Rein.

Kollanokad relvadega

Mõni koht videos võib olla isegi naljakas, aga eelkõige näited sellest, kuidas relva valesti käsitsemine võib hoopis relvakandja enda vastu astuda. Juhtub ka proffidel, kui liiga enesekindlaks muututakse.



13.3.12

Kärla jõel päästeti hirv koerte eest

Toomas Kasemaa kirjutas:
"Eile päästsin ühe hirve kahe suure hundikoera (üks neist kaukaasia lambakoer) käest ära, kes teda taga ajasid. Hirv ujus nende eest jões ja koerad mõlemal kaldal jälitasid vooluga kaasas. Tegin parajasti jõe ääres puid ja siis ajasin mina ühtäkki kirves käes koeri mööda metsa taga:). Koerad lasid jalga, hirv ronis veest välja, toibus pool tunnikest ja läks oma teed. Inimesed, pidage oma lemmikloomad lõa otsas! Need on ohtlikud nii loomadele kui ka inimestele!"




Pilt samuti Toomaselt. Loe lisa Saarte Häälest
Allikas: FB

Koerad jäljeõppesse

Jäljekoerte koolitus toimub 15. aprillil kell 1000 Haapsalus, Käbi pansionaadis.
Koolitusel tuleb jutuks kutsika algkoolitus ja sõnakuulekus. Räägitakse, kuidas õpetada jahikoeri oma jahikirega töötama ja õpetatakse koostööd oma peremehega. Tehakse treeningjäljeradu (õppefilmid, jäljekoera järelotsingu vajadus). Kõik jäljekoerad saavad koolitusele eelneval päeval tehtud jäljerajal ennast proovile panna. 

Oodatud on kõik, kes kasvatavad jahikoeri ja tegelevad jahindusega. Lisainfo: Jäljekoer.net

12.3.12

Natuke ajaloost: Jahipidamine on lõbu asi?

Villi Pihl saati meitele allolevad väljavötted eelmise sajandi alguse ajalehtedest. Ja kuidagi tuleb tuttav ette. Jahiöiguse ningt maade tallamise hirmu üle käind kemplemine nii siis kut präägust. Ennemb küll jagas jahiõigust vallavolikogu, nüüd aga mette...
* * *

[Kiri] Kärlalt. Iseäralik wolikogu otsus. 
Hiljuti seisis selles lehes wäike märkus Kärla walla jahi õiguse rentimise kohta. Selle juurde olgu nüüd weel lähemalt teatatud. Kärla walla wolikogu on oma otsusega jahi õiguse kellegile wallakirjutaja abilisele J. 20 rubla eest ära rentinud, selle õigusega, et see jälle oma tahtmise järele seda wõib teistele isikutele edasi anda. See on: Kärla walla talumaade pääl jahi õiguse otsustaja ei ole mitte enam wolikogu waid keegi eraisik, kes nüüd selle põhjuse pääl soowijatele jahi lubasi, kolm rbl. tükk rendib, selle pääle waatamata, kas maa omanik sellega nõus on, ehk ei.
Kas see küttide kari Kärla maapidajate põllud ära tallab, oma koerte karjaga nende ane ja lambakarjad laiali pillub ja ära häwitab, kõik see on kõrwaline asi. Tõesti iseäralik lugu ja tekitab küsimust: kuidas lubatakse wolikogu siin eraisikute warandusega nii oma woliliselt talitada? Kas ei tule wiimati wäga kergesti ette, et wolikogu wallamaja kellegile ära üürib ja ise sinna üürilisena sisse asub? On üks wõimalik, ega siis teinegi wõimata ei ole.

(Hääl nr. 26, 6. aprill 1913)

* * *
[Vastus] Kärlalt. 

djcalls.com
Keegi kirjutab “Hääle” No 26, et Kärla walla wolikogu on iseäraliku otsuse sellega teinud, et ta jahipidamise õiguse kroonu walla talumaade pääl 20 rubla eest aastas wälja on rentinud ja rentnikule luba annab ka teistele jahi õigust osalt, ehk terwelt edasi anda. Kuidas see otsus nii iseäralik on, jääb kül mõtlejale inimesele arusaamataks. Jahiõigus on walla omandus ja üks walla sissetulekute hallikatest. Mispärast ei wõi see siis mitte wälja renditud saada, kui selle läbi sissetulekut saab? Jahipidamine on lõbu asi, mis harilikult rikastel pruugiks on. Üksikul talumeremehel praeguse seaduse järele jahipidamise edasiandmise õigust ei ole. See on aga terwe walla wolikogu asi. Kas siis kirjasaatja tõesti jahipidamise luba all seda mõistab, et kui temal kord juba jahipidamise luba on, siis ta wõib maapidajate põldusid tallata, anesid ja lambaid laiali pilluteda ja ära häwitada, ning eraisikute warandusega oma woliliselt talitada, nagu ta omas kirjas nimetab? See on tõesti eksi arwamine. Seesugust tegu keelab juba üleüldine riigi seadus ära. Iga jahipidaja wastutab kõige kahju eest, mis tema ehk ta jahikoerad eraisikute warandusele teewad. Iga tõsine jahimees tasub ka tema wastu tahtmist juhtunud kahjud juba ilma kohtuta häämeelega ära, sest ta teab, et kui tema kellegile kahju teeb ehk üleüldse jahi seadusest üle astub, siis ei tule temal mitte üksnes selle eest wastutada, waid temalt wõetakse ka edaspidine jahipidamise õigus ära.
Et wallal suured wälja minekud on, siis on wolikogul selle otsuse tegemise juures pääsiht see olnud, kuidas jahist suuremat sissetulekut saada, kui enne on olnud ja sellepärast siis walla kasusid silmaspidades, on ta jahiõiguse wälja rentinud, mis erapooletumalt otsustades kõigiti mõistlik tegu on. Loodetawasti tuleb ka meie Saaremaal edaspidi aeg kätte, kus wallad jahiõiguse enampakumise teel wälja annawad ja jahiõigus selle kätte jääb, kes kõige kõrgemat summat maksab, nagu wälismaal juba on, kus suured summad jahiõiguse eest sissetulewad. Nüüd saab wald omet aasta hakatusel rentniku käest 20 rbl. jahiõiguse eest, kuna aga enne, kus iga üksiku jahimehele wolikogu poolt iseäraline jahi luba anti, pooltgi sellest summast sisse ei tulnud. Ka seegi ei oleks mõistmata tegu, kui kusagil wallamajas suuremad ruumid on, kui tarwis läheb, et siis ülearu ruumid maksu eest wälja üüritakse. Wald on ju õigusline (juridiline) isik, kes wolikogu läbi oma asju ajakohaselt ja mõistlikult peab ajama seaduses määratud piirides.

(Hääl nr 29, 24. aprill 1913)

7.3.12

Suurkiskjad jäeti nüüd rahule

Hundijaht algas 1. novembril ja ilvesejaht kuu aega hiljem, 1. detsembril. Jahihooaeg mõlemale liigile lõppes 28. veebruaril. Kütiti 149 hunti ja 99 ilvest.
Maaleht 7. märtsil 2012 

Hunt, Ilves

1.3.12

Veel pilte Reinu fotokogust

Rein Maimann tassib lisaks jahivarustusele ka veel fotoaparaati kaasas ja nii häid pilte koguneb. Seekord loomade asemel valik pilte jahimeestest.

Ei ühtegi liiklusmärki loomade jaoks... 
Ja nüüd põtradele vestid selga!
Ja taskuid mitut sorti

Kadedus ei hüüa tulles

Kelle saapa number on suurem?

Üks neljajalgne ja kaks harkjalgset metsast käruga välja toodud

Kui seda koera ees ei oleks...

Auto kõlbab ka kontorilauaks: kaugtöö (ilmselt on kuskil ka Vihvi)

Was is das seal pöösas kröbistab?
No ei õnnestunud fotoseeriat loomadeta teha...