26.2.13

Kaunid talvehetked loodusesõbra kaamera läbi





Fotod: Kristiina Paunel

Kristjan ja viud tänavad

Minu tänusõnad kõigile neile jahimeestele, kes mind aitasid ja pakkusid lihasaadusi lindudele söödaks. Samuti olid tänulikud need viud, kes sellel pildil poseerivad.



Foto: Kristjan Teär

22.2.13

Kaunist Vabariigi 95. aastapäeva!

Ka loodus on vahetevahel isamaalises meeleolus ja näitab end Eesti Vabariigi lipuvärvides. Kauni hetke meie jahimaadel jäädvustas Neeme Õige. Ilusat pidupäeva kõigile!


15.2.13

Midagi lõbusat ka

Samamoodi kui on erilise hääleulatusega lauljaid, on ka haruldasi helisid produtseerivad loomad olemas. Kuulakem siis, mida neil öelda on.

Kõlarid sisse!



Allikas: noortehaal.delfi.ee

14.2.13

Eelnõu saaga jätkub

Kui varem viisid surveaktsioone läbi erametsaomanikud, siis nüüd on järg jahimeeste käes. Peamiselt hirmust selle ees, et seaduseelnõu loomise taga on suurmaaomanike lobitöö, kelle eesmärgid ei paista olevat õiged.

ERR: Kodanikualgatuse korras tegutsev jahimeeste mõttekoda saatis riigikogu liikmetele ja keskkonnakomisjonile avaliku pöördumise, kuna peab menetletavat jahiseaduseelnõud praegusel kujul kõlbmatuks.
---
"Eelnõu on koostatud väikese huvigrupi eesmärkidest lähtuvalt, seetõttu võib senises menetluses leiduda korruptiivset tegevust, palume kaaluda eelnõu senise menetluskäigu suhtes uurimise algatamist. Leiame, et seaduseelnõu on sellisel kujul edasi menetlemiseks kõlbmatu ja kuulub põhjalikule analüüsile ja ümbertegemisele teaduslikel alustel."
Vt veel: 13.02.2013
Jahimeeste mõttekoja pöördumist saad lugeda tänasest Maalehest.

Kelle kõrvad paistavad eelnõu taga, sellele vihjab tänane Äripäev.

Vaata ka ERR-i 7. veebruari uudislõiku:

13.2.13

Kopra talvine töö

Käisin taas külastamas meie oma Kärla kobrast. Looma seekord küll ei näinud, kuid ta oli endast maha jätnud hulgaliselt tegutsemisjälgi. On seal ikka hulgi puid langetanud ja tammi veelgi pikemaks ehitanud. Pildilt võib näha, et tegu on üsna värske hambaproovimisega. Siiski sellel lumel, mis eelmisel nädalavahetusel maha tuli, koprajälgi näha polnud. Küll aga oli seal hulgi rebasejälgi, nemad olid kopratammi kohe igast küljest uurinud. Küllap on kopratamm meie rebastele suuremat huvi pakkuv "turismiobjekt".


Tekst ja foto Kristjan Teär

12.2.13

Hundiküttimise limiit sai lisa

Keskkonnaameti 11.02.2013 korraldusega nr HLS 1-15/13/44 täiendati hundi küttimislimiiti 3 isendiga. 

Hundi küttinud jahimees on sellest kohustatud otsekohe teavitama Ivar Marlenit telefonil 53040354 ja võtma ulukilt teadusmaterjali - lõige silmahamba juurest, tükk lihasekoest DNA määramiseks ning emaselt isendilt komplektne sigimiselundkond sigimisedukuse määramiseks.

NB! Silmahamba lõige võetaks enne kolju valgendamist. Sigimisorgani võtmisel veenduda, et tegemist on emaka ja munasarjadega ning eemaldada need tervelt.

Teadusmaterjal koos täidetud ankeediga kütitud hundi kohta esitada Keskkonnaametile hiljemalt 10 päeva jooksul. Vajadusel lisainfo Ivar Marlenilt.

Hundijäljed Lagenõmme teel
Foto: Kristjan Teär
        

Jahimehed, relvad ja pidu

Kuna jahihooaeg on lõppemas, siis tuleb aeg, kus jahimehed eelnevast kokkuvõtteid teevad, omavahel trofeesid võrdlevad ja uusi plaane sätivad. Ühesõnaga, tullakse kokku kõige muu kõrval ka pidu panema. Loomulikult võetakse pidusse sõpru ja jahikülalisi kaasa. Kuid kas see pidu peab just selline olema, nagu mandrimeestel välja kukkus, on iseasi. Vaata edasi sellelt lingilt ja tee omad järeldused.

http://www.ohtuleht.ee/509780

Meie jahimehed pidutsevad naiste seltskonnas koos oma parimate trofeedega. Relvad ja laskemoon on neil päevil mitme luku taga.
Foto: Kristjan Teär

1.2.13

Kristjani vereta jahi lugu

See lugu juhtus eelmise aasta 1.mail. Metsateel lonkides märkasin metsas seda tegelast, kes on allpool oleval pildil. Tegutses teine seal loigus omasoodu, raputas turja kuivaks ja läks tagasi metsa. 
 
Ma lootsin, et äkki ta jääb kusagile lähedale ja läksin talle vaikselt järgele. Arvasin õieti, ta jäigi sinnasamasse, aga korraga enam ei olnud ta üksi! Kuulsin sea ähvardavat lõrinat, kes on seda kuulnud, teab küll, kuidas see kõlab. Kuna olen jahimeestelt teada saanud, mida üks vihane emis oma põrsaste kaitseks teha võib, hakkas mul üsna kõhe. Igatahes peale seda lõrinat ma enam edasi liikuda ei julgenud, kükitasin maha ja jäin ootama. Metsa alt kostis raginat ja ruigamist. Selge see, et tegu on suurema karjaga! 
 
Lõpuks ma nägingi neid kõiki. Metsa alt tuli kõigepealt üks ... siis teine, siis kolmas! Samal ajal kui ma neid metsaaluseid sigu pildistasin oli minu kõrvale kuuse taha ilmunud veel üks siga. Kui ma nägin, et suur emis minust viie meetri kaugusel seisab ja meie vahel on vaid peenike kuusehakatis, mõtlesin ma juba välja põgenemisteed, kui siga peaks ründama. 
 
Oli esimene kord, kui mul metsas tõeliselt hirm hakkas. Unustasin isegi selle, et mul kaamera käes on. Siis tõstsin selle järsult justnagu enesekaitseks üles, pildistasin, mille peale siga ehmus ja pani suure kisaga metsa poole. Ma jäin sinnasamasse kükitama, ning alles siis kui sain aru, et siga on läinud, eemaldusin üsna kähku. Tõsine adrenaliinilaks oli!


Hetk, mida õnnestus adrenaliini kiuste jäädvustada.
Lugu ja foto: Kristjan Teär